{"id":2847,"date":"2010-05-05T03:33:23","date_gmt":"2010-05-05T00:33:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2847"},"modified":"2010-06-28T12:56:03","modified_gmt":"2010-06-28T09:56:03","slug":"nasa-saadab-septembris-rahvusvahelisse-kosmosejaama-r2d2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2847","title":{"rendered":"NASA saadab septembris Rahvusvahelisse kosmosejaama &#8220;R2(D2)&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><strong>Astronaudid Rahvusvahelises kosmosejaamas saavad varsti endale uue kaast\u00f6\u00f6lise &#8211; ja see ei olegi inimene. Tegu on hoopis \u00fchejalalise humanoidrobotiga.<\/strong><\/p>\n<p>Selle aasta septembris saadetakse Discovery kosmoses\u00fcstikuga ISS-i Robonaut 2 ehk l\u00fchidalt &#8220;R2,&#8221; millest saab esimene kosmosesse reisinud ning seal t\u00f6\u00f6tav humanoid robot. <strong>Robonaut 2<\/strong> t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja NASA ning General Motors ning n\u00e4eb natukene T\u00e4hes\u00f5dade C-3PO moodi v\u00e4lja, ent robotil puudub viimase terav k\u00f5nepruuk. Seda ei olegi  tegelikult vajagi, kuna R2 hakkab tegelema lihtsate ja m\u00f5ningas m\u00f5ttes t\u00fc\u00fctute t\u00f6\u00f6dega.<div id=\"attachment_2848\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/nasa-gm-robonaut2-lg.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2848\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/nasa-gm-robonaut2-lg.jpg\" alt=\"\" title=\"nasa-gm-robonaut2-lg\" width=\"300\" height=\"250\" class=\"size-full wp-image-2848\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-2848\" class=\"wp-caption-text\">Robonaut 2 disanil l\u00e4htuti sellest, et robot saaks k\u00e4sitseda samu t\u00f6\u00f6riistu, mis inimenegi. Foto: NASA\/General Motors<\/p><\/div><\/p>\n<p>&#8220;Meie eesm\u00e4rk oli R2 luues panna see tegema rutiinseid hooldust\u00f6id, mis annaks meeskonnale aega tegeleda t\u00e4htsamate \u00fclesannetega,&#8221; \u00fctles <strong>Ron Difler<\/strong>, Johnsoni kosmosekeskuse Robonaut&#8217;i projektijuht.<\/p>\n<p>&#8220;Tegu on robotiga, mis n\u00e4eb objekti, mille j\u00e4rele ta k\u00fc\u00fcnitub, tunnetab \u00fcmbritsevat keskkonda ning reageerib sellele vastavalt vajadusele. Ma \u00fctleks, et tegu on \u00fcpris inimese sarnase olendiga. See avab v\u00f5rratult palju v\u00f5imalusi\u00b7!&#8221; lisas ta. T\u00f6\u00f6r\u00fchm loodab R2-le \u00f5petada erinevaid t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid, n\u00e4iteks delikaatsete teaduseksperimentide ettevalmistamine kui ka tolmuimeja kasutamine.<\/p>\n<p>V\u00e4hemalt esialgu ei anta Robonaut 2-le liikumisv\u00f5imalust, vaid kinnitatakse jaama Destiny laborisse. Projekti  l\u00f5ppeesm\u00e4rgiks oleks siiski ringiliikuva roboti loomine. Selleks kasutaks robot k\u00e4si nagu astronaudid seda teevad. \u00dche koha peal seismiseks ning enda ankurdamiseks v\u00f5taks robot kasutusele oma ainsa \u00fchte jalga.<\/p>\n<p>Esmalt tuleb R2-te siiski nullgravitatsioonis ning teistes kosmosekeskkonna tingimustes korralikult testida ning seej\u00e4rel anda talle lihtsamaid \u00fclesandeid, nagu n\u00e4iteks enda seisundi j\u00e4lgimine. J\u00e4rkj\u00e4rguliselt liigutaks seej\u00e4rel keerukamate t\u00f6\u00f6deni. Maapealne juhtimismeeskond ning ISS-i liikmed kontrollivad robotit identsete s\u00fcsteemidega, mis koosneb graafilisest kasutajaliidesest ehk puutetundlikust ekraanist. &#8220;R2 tegutseb j\u00e4lgitava autonoomia alusel. Ta v\u00f5ib meie antud piirides m\u00f5elda, meie saadame talle \u00fcldstsenaariumi v\u00f5i k\u00e4surea,&#8221; \u00fctles Diftler.<\/p>\n<p>Marsi kulgureid Spirit&#8217;it ja Opportunity&#8217;t kontrollitakse t\u00e4pselt sama moodi. Siiski on v\u00e4ikene vahe. &#8220;Meie robot &#8216;n\u00e4eb,&#8217; kuna videosignaali meieni j\u00f5udmine v\u00f5tab ainult 2-6 sekundit aega. Kui me n\u00e4eme, et R2 midagi valesti teeb, saame me talle kohe \u00f6elda\u00b7: &#8216;L\u00f5peta \u00e4ra\u00b7! Proovi hoopis seda\u00b7!'&#8221; kommenteeris Diftler. V\u00f5rdluseks, videosignaali Marsini j\u00f5udmine v\u00f5tab aega \u00fcle k\u00fcmne minuti.<\/p>\n<p>Diftler&#8217;i t\u00f6\u00f6r\u00fchm j\u00e4tkab kosmoserobotite generatsiooni t\u00e4iustamist. Paremaks saab muuta nii &#8216;n\u00e4gemiss\u00fcsteemi&#8217; t\u00e4psemate liigutuste tegemiseks kui ka ringiliikumist. Tulevikus v\u00f5iksid ratastel v\u00f5i lisajalgadel liikuvad R2-d planeetidel v\u00f5i asteroididel skautidena tegutseda v\u00f5i isegi rajada t\u00f6\u00f6jaamu v\u00f5i asumeid. <\/p>\n<p>R2-l endal pole selle kohta aga veel midagi \u00f6elda. Robotile k\u00f5nev\u00f5ime andmine on suhteliselt lihtne, ent ei ole Diftleri arvates praegu veel siiski prioriteet\u00b7: &#8220;R2 t\u00f6\u00f6tab l\u00e4hitulevikus suurema osa ajast \u00fcksinda. Niisiis ei ole tal vaja v\u00e4ga palju r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n<p>C-3PO kutsus kord R2D2-te \u00fclekaaluliseks m\u00e4\u00e4rdepalliks. V\u00f5ib-olla on roboti k\u00f5nev\u00f5imest ilma j\u00e4tmine t\u00f5epoolest tark tegu.<\/p>\n<p>Allikas:<br \/>\nSpace Daily: <a href=\"http:\/\/www.spacedaily.com\/reports\/NASA_Outlines_Big_Plans_For_Humanoid_Robot_999.html\">&#8220;NASA Outlines Big Plans For Humanoid Robots.&#8221;<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Astronaudid Rahvusvahelises kosmosejaamas saavad varsti endale uue kaast\u00f6\u00f6lise &#8211; ja see ei olegi inimene. Tegu on hoopis \u00fchejalalise humanoidrobotiga. Selle aasta septembris saadetakse Discovery kosmoses\u00fcstikuga ISS-i Robonaut 2 ehk l\u00fchidalt &#8220;R2,&#8221; millest saab esimene kosmosesse reisinud ning seal t\u00f6\u00f6tav humanoid robot. Robonaut 2 t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja NASA ning General Motors ning n\u00e4eb natukene T\u00e4hes\u00f5dade C-3PO moodi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2847","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2847","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2847"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2847\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2847"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2847"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2847"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}