{"id":2862,"date":"2010-05-06T14:40:01","date_gmt":"2010-05-06T11:40:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2862"},"modified":"2011-08-08T23:21:09","modified_gmt":"2011-08-08T20:21:09","slug":"lekitatud-helilindid-paljastavad-kopenhaageni-kliimakonverentsi-dramaatilisi-viimaseid-tunde","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2862","title":{"rendered":"Lekitatud helilindid paljastavad Kopenhaageni kliimakonverentsi dramaatilise viimase vaatuse"},"content":{"rendered":"

Saksa ajakiri Der Spiegel avaldas lekitatud helilintide v\u00e4ljav\u00f5tted, mis paljastavad Euroopa ja USA riigijuhtide kokkup\u00f5rked India ja Hiina osapooltega \u00dcRO l\u00e4bikukkunud kliimakonverentsi viimastel tundidel. <\/strong><\/p>\n

Reede hommik. Suletud uste taga toimuva kohtumisel osalevad 25 riigijuhti olid \u00e4sja saanud kasvuhoonegaaside \u00f5hkupaiskamist piirava lepingu mustandi. M\u00e4\u00e4ramata olid veel 2020. ja 2050. aastaks seatavate emissioonide v\u00e4hendamise t\u00e4psed protsendid. Konverentsi l\u00e4bi viiv Taani peaminister Lars Lokke Rasmussen<\/strong>, kellel polnud seni rahvusvahelises kliimapoliitikas erilisi kogemusi, tundis end dokumenti esitledes selgelt ebakindlana. “Ma usun,et peaksime n\u00fc\u00fcd k\u00fcsima, kas meil on sellele suuri vastuv\u00e4iteid\u00b7?”<\/p>\n

Kohtumist j\u00e4i varjutama Hiina peaministri puudumine, kes solvus s\u00fcgavalt, kuna USA valitsus ei olnud teda isiklikult plaanitavale l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste voorule kutsunud. Wen Jiabado otsustas konverentsi l\u00f5puni enda hotelli tuppa j\u00e4\u00e4da. Enda asemel saatis ta maailmaliidrite kohtumisele He Yafei.<\/strong> Rasmusseni esitletud kokkuv\u00f5etud kliimaleppe p\u00f5hipunktide sees oli sel hetkel veel endiselt lubadus v\u00e4hendada aastaks 2050 CO2 emissioone 50\u00b7% v\u00f5rra v\u00f5rreldes 1990. aastaga. Achim Steiner<\/strong>, \u00dcRO keskkonna programmi juht (UNEP) r\u00f5\u00f5mustas potentsiaalse kokkuleppe \u00fcle\u00b7: “See ei olegi rongivrakk. Sellel on hambad\u00b7!”<\/p>\n

Reede \u00f5htuks olid v\u00e4ljavaated mingisugusegi kokkuleppe saavutamiseks muutunud aga nullil\u00e4hedaseks. Oli selge, et He Yafei m\u00e4ngis ajaga, paludes pidevalt vaheaegu, et tehtud ettepanekuid oma peaministri Wen Jiabaoga<\/strong> arutada. Merkel \u00fcritas omakorda meeleheitlikult viimaseid tunde konstruktiivselt \u00e4ra kasutada<\/p>\n

“Me peame seda lihtsalt tegema,” \u00fctles Merkel P\u00f5hja -ja L\u00f5una Ameerikast, Euroopast, Aafrikast ning Austraaliast p\u00e4rit juhtidele. Samuti nentis Merkel, et isegi kui konkreetseid emissioonide piirangut kliimakohtumise viimasel p\u00e4eval ei seata, peaksid juhid v\u00e4hemalt nelja n\u00e4dala jooksul selles siiski kokku leppima. “Sest me ei saa lihtsalt koju minna ja \u00f6elda ilusaid asju ning X ja Y (seatavad emissioonide piirangud, J.J.O.) peaksid j\u00e4rgmist aastat ootama j\u00e4\u00e4ma. See on vastuv\u00f5etamatu,” \u00fctles Merkel.<\/p>\n

Ent India ja Hiina j\u00e4id k\u00f5igutamatuks. India esindaja \u00fctles, et emissioonide piiranguid ei tohiks enne novembris Mehhikos toimuvat kohtumist arutada. Merkeli arvates t\u00e4hendas see ainult seda, et nad ei taha lihtsalt seaduslikult siduvat lepingut. Antud avaldus sattus kohe India kriitikatule alla\u00b7: “Miks Te eeldusi teete\u00b7? See ei ole aus\u00b7!”<\/p>\n

Gordon Brown<\/strong> p\u00fc\u00fcdis seej\u00e4rel kasvavate majandustega riike seej\u00e4rel ikkagi konkreetse eesm\u00e4rkide seadmises veenda\u00b7: “Ma usun, et on t\u00e4htis m\u00f5ista, miks me siin oleme. Me \u00fcritame v\u00e4hendada emissioone aastaks 2020 ja 2050. See on ainus viis, kuidas me saame \u00f5igustada enda siin viibimist. Hetkel saame me r\u00e4\u00e4kida ainult rahva raha kulutamisest selleks, et see on niimoodi ette n\u00e4htud.”<\/p>\n

Kui Merkel \u00fcritas kompromissi leida lubadustega v\u00e4hendada emissioone 2020. aastaks 25-40\u00b7% v\u00f5rra ning aastaks 2050 poole v\u00f5rra, blokeeriti tema katse Hiina esindaja poolt. “T\u00e4nan Teid soovituste eest. Me me \u00fctlesime juba selgelt, et me ei lepi 50\u00b7% s\u00fcsihappegaasi \u00f5hkupaiskamise v\u00e4hendamisega aastaks 2050,” l\u00f5ikas He Yafei vahele. Nicholas Sarkozyle<\/strong> sai sellest k\u00fcllalt. ” Kogu lugupidamise juures, Hiina, see on vastuv\u00f5etamatu,” \u00fctles ta teravalt prantsuse keeles. Sarkozy t\u00f5i esile ka seda, et L\u00e4\u00e4s on juba lubanud 80\u00b7% emissioonide v\u00e4hendamist aastaks 2050. “Ja Hiina, kes on varsti maailma suurim majandus, \u00fctleb n\u00fc\u00fcd, et need lepped on meie, mitte nende jaoks. See on lubamatu. Keegi peab sellele h\u00fcpokraatiale reageerima\u00b7!” pilkas ta. <\/p>\n

Diskussiooni sekkus Barack Obama<\/strong>, \u00f6eldes Indiale ja Hiinale, et L\u00e4\u00e4ne valitsused saavad miljardite kulutamist \u00f5igustada ainult, siis kui arengumaad n\u00f5ustuvad oma koormat kandma. “Konkreetsete eesm\u00e4rkide ja lubaduste ning finantseeringute vahel on otsene seos. Te ei saa rahalist toetust, kui pole midagi, mis \u00fctleb meie inimestele, et me ei ole \u00fcksi,” v\u00e4itis Obama. Samuti oli ta masendunud, et Hiina peaminister oli otsustanud k\u00f5neluste ajaks oma hotellituppa j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

Obama 3 minuti 42 sekundi pikkune k\u00f5ne l\u00f5ppes eurooplastele l\u00f6\u00f6giga allapoole v\u00f6\u00f6d. “Nicholas, me ei j\u00e4\u00e4 homseni. Ma lihtsalt \u00fctlen sulle. Meil k\u00f5igil on ilmselgelt vaja teiste \u00fclit\u00e4htsate asjadega tegeleda.” Seni oli Obama lihtsalt v\u00e4ltinud kindlate lubaduste andmist, mis oleks v\u00f5inud talle USA kongressis saatuslikuks saada. Ent n\u00fc\u00fcd selgus, et USA oli hoopis Hiinaga \u00fches paadis ning Euroopa hakkas koos oma lubadustega uppuma.<\/p>\n

Hiina l\u00e4bir\u00e4\u00e4kija pareeris USA kriitika, ning \u00fctles, et ta r\u00e4\u00e4gib nii enda valitsuse kui ka riigi nimel. Samuti l\u00fckkas ta tagasi Sarkozy s\u00fc\u00fcdistused\u00b7: “Ma kuulsin president Sarkozyt r\u00e4\u00e4kivat h\u00fcpokraatiast. Ma eelistan selliste s\u00f5nade kasutamist v\u00e4ltida. Inimesed kalduvad unustama, kust see k\u00f5ik \u00fcldse alguse sai. Viimase 200 aasta industraliseerimisega on arenenud riigid p\u00f5hjustanud 80\u00b7% k\u00f5ikidest kasvuhoonegaaside emissioonidest.” “Kes iganes selle probleemi l\u00f5i, peab vastutama katastroofi eest, millega me n\u00fc\u00fcd silmitsi seisame,” lisas ta.<\/p>\n

Diskusioon l\u00f5ppes veidi hiljem, kui He Yafei j\u00e4rjekordset poole tunnist vaheaega palus. T\u00e4htsad otsused tehti mujal ning ilma eurooplasteta. Indialased olid selleks reserveerinud ruumi korrus allpool, kus peaminister Singh <\/strong>kohtus Brasiilia presidendi Lula de Silva<\/strong> ning LAV presidendi J<\/strong>acob Zumaga<\/strong>. Kohtumisel osales ka Hiina president. Kella 19 paiku liitus kohtumisega ka Obama.<\/p>\n

\u00dcRO konverentsi tulemuseks oli vaid Kopenhaageni noodiks kutsutav avaldus USA, Hiina, Brasiilia ning L\u00f5una-Aafrika Vabariigi vahel. Avalduses ei mainitud kordagi konkreetseid emissioonide piiranguid.<\/p>\n

Merkel ning Mehhiko president Felipe Calderon<\/strong> proovivad sellel n\u00e4dalal mitteametlikul kohtumisel Bonnis k\u00f5nelusi taasalustada. Siiski tundub, et kliimak\u00f5nelusteprotsess on patiseisus\u00b7: ametnikud kahtlevad, et Cancuni kohtumises tulemusena saavutatakse t\u00e4ismahuline siduv lepe.<\/p>\n

Allikas:
\nDer Spiegel: “The Copenhagen Protocol: How China and India sabotaged the UN Climate Summite”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Saksa ajakiri Der Spiegel avaldas lekitatud helilintide v\u00e4ljav\u00f5tted, mis paljastavad Euroopa ja USA riigijuhtide kokkup\u00f5rked India ja Hiina osapooltega \u00dcRO l\u00e4bikukkunud kliimakonverentsi viimastel tundidel. Reede hommik. Suletud uste taga toimuva kohtumisel osalevad 25 riigijuhti olid \u00e4sja saanud kasvuhoonegaaside \u00f5hkupaiskamist piirava lepingu mustandi. M\u00e4\u00e4ramata olid veel 2020. ja 2050. aastaks seatavate emissioonide v\u00e4hendamise t\u00e4psed protsendid. Konverentsi […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[56],"class_list":{"0":"post-2862","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kliima","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2862","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2862"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2862\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2862"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2862"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2862"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}