{"id":28669,"date":"2012-07-27T11:10:42","date_gmt":"2012-07-27T08:10:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28669"},"modified":"2012-07-27T11:10:42","modified_gmt":"2012-07-27T08:10:42","slug":"grafeen-on-ka-iseparanduv","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28669","title":{"rendered":"Grafeen on ka iseparanduv"},"content":{"rendered":"<p><strong>Manchesteri \u00dclikooli ja SuperSTEM uurimislabori teadlased avastasid, et imematerjal grafeen on iseparanduv, lappides tekkinud auke oma struktuuris. Antud uurimus v\u00f5ib aidata kaasa grafeeni suure potentsiaali kasutamisele rakendustes, mis ulatuvad elektroonikast meditsiinini.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_28670\" style=\"width: 181px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/superstemres.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-28670\" class=\"size-medium wp-image-28670\" title=\"superstemres\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/superstemres-171x300.jpg\" alt=\"\" width=\"171\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/superstemres-171x300.jpg 171w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/superstemres-586x1024.jpg 586w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/superstemres.jpg 1725w\" sizes=\"auto, (max-width: 171px) 100vw, 171px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-28670\" class=\"wp-caption-text\">SuperSTEM2 - selliseid \u00fclitundlikke seadmeid on maailmas vaid kaks.<\/p><\/div>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm, kelle hulka kuulus ka 2010. aasta Nobeli preemiat jaganud professor <strong>Kostya Novoselov<\/strong>, uuris algselt seda, kuidas metallid grafeeniga reageerivad. Selle m\u00f5istmine on oluline, kui grafeen integreeritakse tulevikus praktilistesse elektroonikaseadmetesse, kirjutab <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-07-superstem-reveals-graphene-re-knits-holes.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Oma uurimuses kasutasid teadlased Daresburys\u00a0SuperSTEM laboratooriumis asuvat v\u00f5imsat elektronmikroskoopi, mis v\u00f5imaldab uurida materjalide omadusi aatom-aatomi haaval. Hiljuti demonstreerisid nad, et metallid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada aukude teket grafeenlehes &#8211; see omadus on aga igasuguste grafeenip\u00f5histe seadmete jaoks v\u00e4ga kahjulik.<\/p>\n<p>\u00dcllatuslikud tulemused n\u00e4itasid aga, et selle protsessi k\u00e4igus tekkinud augud parandasid end spontaanselt ise, kasutades selleks l\u00e4hedal asuvaid vabasid s\u00fcsinikuaatomeid, et grafeenstruktuur uuesti kokku kududa.<\/p>\n<p>SuperSTEMi teadusdirektor <strong>Dr. Quentin Ramasse<\/strong> s\u00f5nas: ,,See oli v\u00e4ga huvitav ja ootamatu tulemus. Fakt, et grafeen ennast \u00f5igete tingimuste korral ise ravib, v\u00f5ib otsustada selle, kas grafeenip\u00f5hine seade t\u00f6\u00f6tab v\u00f5i on vaid idee t\u00f5estus, millele reaalseid rakendusi ei leidu. N\u00fc\u00fcd on meil mitte ainult viis kontrollitud meetodil l\u00e4bi grafeeni puurida, et seda aatomtasemel vormida, vaid ka uue kujuna tagasi kasvatada. See lisab meie nanotehnoloogia t\u00f6\u00f6riistakasti suurel hulgal paindlikkust ning viia paljude tulevikutehnoloogia rakendusteni.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-07-superstem-reveals-graphene-re-knits-holes.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nl300985q\">Graphene Reknits Its Holes<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Manchesteri \u00dclikooli ja SuperSTEM uurimislabori teadlased avastasid, et imematerjal grafeen on iseparanduv, lappides tekkinud auke oma struktuuris. Antud uurimus v\u00f5ib aidata kaasa grafeeni suure potentsiaali kasutamisele rakendustes, mis ulatuvad elektroonikast meditsiinini. T\u00f6\u00f6r\u00fchm, kelle hulka kuulus ka 2010. aasta Nobeli preemiat jaganud professor Kostya Novoselov, uuris algselt seda, kuidas metallid grafeeniga reageerivad. Selle m\u00f5istmine on oluline, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28670,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-28669","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28669","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28669"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28669\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28670"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28669"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28669"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28669"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}