{"id":28675,"date":"2012-07-27T12:14:44","date_gmt":"2012-07-27T09:14:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28675"},"modified":"2012-07-27T12:14:44","modified_gmt":"2012-07-27T09:14:44","slug":"higgsi-tabamine-on-kahedimensionaalselt-palju-lihtsam","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28675","title":{"rendered":"Higgsi tabamine on kahedimensionaalselt palju lihtsam"},"content":{"rendered":"<p><strong>Grupp teadlasi silmas peituva osakese simuleeritud versiooni labori t\u00f6\u00f6laual vaid peot\u00e4ie aatomite k\u00e4itumises.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_28676\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/mg21528754.800-1_300.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-28676\" class=\"size-full wp-image-28676\" title=\"mg21528754.800-1_300\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/mg21528754.800-1_300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"229\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/mg21528754.800-1_300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/07\/mg21528754.800-1_300-250x190.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-28676\" class=\"wp-caption-text\">Suurel hulgal lasereid. Pilt: Thorsten Naeser, MPQ<\/p><\/div>\n<p>Erinevalt LHC k\u00f5rge energiaga osakestep\u00f5rgetest, t\u00e4nu millele valmistati t\u00f5eline Higgsi boson, olid uue uurimuse aatomid hoopiski \u00fclik\u00fclmades tingimustes ning kahedimensionaalselt reastatud. Uurimusest selgub, et midagi Higgsi mehhanismi sarnast, mis arvatakse olevat andnud kuumas noores universumis elementaarosakestele nende massid, toimib suures hulgas f\u00fc\u00fcsikalistes situatsioonides. Sarnane f\u00fc\u00fcsika v\u00f5ib m\u00e4ngida rolli isegi alternatiivsetes universumistes, mida m\u00f5ned stringiteooria versioonid ennustavad, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg21528754.800-higgsspotting-is-much-easier-in-flatland.html\">NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n<p>,,See \u00fctleb palju f\u00fc\u00fcsika \u00fchendatuse kohta ning selle kohta, kuidas tegu on s\u00fcgava ja fundamentaalse ideega, mis ilmneb mitmete erinevates f\u00fc\u00fcsikalistes situatsioonides,&#8221; lausus Harvardi \u00dclikooli teadlane <strong>Subir Sachdev<\/strong>, kes uurib \u00fclik\u00fclmasid s\u00fcsteeme kuid kes antud t\u00f6\u00f6s ei osalenud.<\/p>\n<p>Higgsi boson, mis ilmub osakestef\u00fc\u00fcsika standardmudelis, on k\u00f5ikjal esineva Higgsi v\u00e4lja visiitkaardiks. Seda v\u00e4lja ei saa vaadelda, kuid LHC-s toimuvad k\u00f5rge energiaga \u00fcksteisega p\u00f5rkuvad prootonid ,,raputavad&#8221; seda v\u00e4lja, tekitades nii Higgsi bosoneid.<\/p>\n<p>T\u00e4nu kvantmehaanika laine-osakese duaalsusele v\u00f5ib ka Higgsi bosonit kujutada ette kui lainet, mis tekib Higgsi v\u00e4lja raputamise korral. See idee v\u00f5imaldas <strong>Immanuel Blochi<\/strong> juhitud teadlaster\u00fchmal Saksamaal asuvas Max-Plancki Instituudis katsetada, kas Higgsi mehhanism m\u00e4ngib rolli ka k\u00fclmas kahedimensionaalses s\u00fcsteemis.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm l\u00f5ksustas umbes 500 rubiidiumi aatomid vaakumkambrisse ning jahutas need temperatuurini, mis on vaid m\u00f5ni miljardik kraadi \u00fcle absoluutse nulli. Seej\u00e4rel asetati aatomid risti-r\u00e4sti asetatud laserkiirte teele. Aatomite jaoks n\u00e4gi see muster v\u00e4lja kui munarest: heledad alad olid kaevud, kuhu aatomid kippusid kogunema, ning tumedad alad olid nendevahelised piirid.<\/p>\n<p>Kui laservalgus oli intensiivne, olid kaevud s\u00fcgavad ning sisaldasid iga\u00fcks \u00fchte aatomit. Kui valgus oli aga n\u00f5rgem, olid kaevud madalamad, v\u00f5imaldades aatomitel nende vahel tunnelleeruda, laiali hajuda ning \u00fchtlase kvantobjekti moodustada. Nende kahe faasi vahelisel piiril on aatomite k\u00e4itumist kirjeldavad v\u00f5rrandid samad, mis kirjeldavad Higgsi v\u00e4lja. Seega on \u00fcleminek olekust \u00fcks aatom kaevu kohta olekusse \u00fchtlane kvantolek analoogne Higgsi v\u00e4lja raputamisele.<\/p>\n<p>Kui teadlased lasereid heledamaks-tumedamaks keerasid, tekitasid aatomid kollektiivselt laine. See ,,Higgsi olek&#8221; oli v\u00f5rdne nende simuleeritud Higgsi v\u00e4lja Higgsi bosoniga. ,,Me nimetame seda Flatlandi Higgsi bosoniks,&#8221; lausus Bloch, viidates 1884. aastal ilmunud novellile, milles kirjeldatakse kahedimensonaalset maailma.<\/p>\n<p>Kahedimensonaalsel Higgsi olekul v\u00f5ib aga olla ka t\u00f5eline m\u00f5ju. N\u00e4iteks on m\u00f5ned teadlased pakkunud, et selliste tasapinnaliste s\u00fcsteemide taga peituv matemaatika m\u00e4ngib rolli m\u00f5ningates stringiteooria versioonides. ,,See on imetlusv\u00e4\u00e4rne, kuidas see kaunis eksperiment ja LHC tulemused peaaegu samal ajal esile kerkisid,&#8221; lausus Sachdev.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg21528754.800-higgsspotting-is-much-easier-in-flatland.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v487\/n7408\/full\/nature11255.html\">The \u2018Higgs\u2019 amplitude mode at the two-dimensional superfluid\/Mott insulator transition<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Grupp teadlasi silmas peituva osakese simuleeritud versiooni labori t\u00f6\u00f6laual vaid peot\u00e4ie aatomite k\u00e4itumises. Erinevalt LHC k\u00f5rge energiaga osakestep\u00f5rgetest, t\u00e4nu millele valmistati t\u00f5eline Higgsi boson, olid uue uurimuse aatomid hoopiski \u00fclik\u00fclmades tingimustes ning kahedimensionaalselt reastatud. Uurimusest selgub, et midagi Higgsi mehhanismi sarnast, mis arvatakse olevat andnud kuumas noores universumis elementaarosakestele nende massid, toimib suures hulgas f\u00fc\u00fcsikalistes [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28676,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-28675","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28675"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28675\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28676"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}