{"id":28735,"date":"2012-08-02T10:14:44","date_gmt":"2012-08-02T07:14:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28735"},"modified":"2012-08-02T10:14:44","modified_gmt":"2012-08-02T07:14:44","slug":"valmistati-skaleeritav-3d-ioonloks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28735","title":{"rendered":"Valmistati skaleeritav 3D ioonl\u00f5ks"},"content":{"rendered":"

Briti NPL Kvanttuvastuse T\u00f6\u00f6r\u00fchm (National Physical Laboratory Quantum Detection Group) valmistas esmakordselt monoliitse 3D mikro-ioonl\u00f5ksude kaskaadi, mida saab t\u00f6\u00f6stuslikult skaleerida k\u00fcmnetel ioonidel p\u00f5hinevaks kvantbitiks. Teadust\u00f6\u00f6 publitseeriti ajakirjas Nature Nanotechnology. Artiklis kirjeldatakse kvantbitt-s\u00fcsteemi pooljuhtkiibi valmistamist ning seadme suutlikkust \u00fcksikute ioonide l\u00f5ksustamisel.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Ioonide mikrol\u00f5ks<\/p><\/div>\n

Sarnaselt NPL-ile on Suurbritannia NMI (National Measurement Institute) teadlased huvitatud aine kvantolekute kasutamisest sageduse ja aja m\u00f5\u00f5tmismeetodite t\u00e4psustamiseks. Antud teadust\u00f6\u00f6 rakendused v\u00f5ivad olla aga hoopis laiema spektriga. Seadet saaks kasutada kvantarvutites, mille algoritmid teostatakse omavahel l\u00f5imunud kvantolekutega \u00a0kvant-bittide ehk kvibitite abil. N\u00e4iteks on suurte arvude faktoriserimine kvantalgoritmide alusel oluliselt kiirem kui klassikaliste algoritmidega.<\/p>\n

Varem on uuritud skaleeritavaid 2D kaskaadidest koosnevaid ioonl\u00f5kse. Ent 3D l\u00f5ksu geomeetria v\u00f5imaldab ioone paremini p\u00fc\u00fcda. Ruumilise seadme valmistamine tugineb kahem\u00f5\u00f5tmelise juhu kahe omaduse, l\u00f5ksustamisv\u00f5ime- ja potentsiaali reguleeritavuse, s\u00e4ilitamisele. 2D seadmel tehtud teadust\u00f6\u00f6 on aga skaleerimisel eranditult \u00fcht omadust kahest kompromiteerinud, eelk\u00f5ige tootmisprotsesside t\u00f5ttu.<\/p>\n

NPL t\u00f6\u00f6r\u00fchma valmistatud 3D mikro-ioonl\u00f5ks kombinerib pea ideaalse ruumilise geomeetria skaleeritava tootmisprotsessiga. Artikli p\u00f5hjal \u00fcletab mikrokiip p\u00f5hiliste t\u00f6\u00f6funktsioonide poolest k\u00f5iki seniseid skaleeritavad ioonl\u00f5ks-seadmed.<\/p>\n

Tehnoloogia arendati v\u00e4lja pooljuhtt\u00f6\u00f6stuses kasutatavast kvartsi ja r\u00e4ni komposiitsubstraadist. T\u00f6\u00f6r\u00fchm suutis \u00fchte l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcda \u00fcksikuid ioone ning kuni 14 laetud osakesest koosnevaid ahelaid. Tootmismeetod peaks aga v\u00f5imaldama haarata oluliselt suuremat hulka ioone, s\u00e4ilitades samas \u00fcksikute ioonide l\u00f5ksustamise v\u00f5ime.<\/p>\n

Nanotehnoloogia kiire eduloo t\u00f5ttu on klassikaliste protsessorkiipide arvutusv\u00f5imsus kasvanud vastavalt Moore\u2019i seadusele. Kvantprotsessorid on aga alles lapsekingades. NPL arendatud seade on \u00fcks v\u00f5imalikest meetoditest ioonp\u00f5histe kvibitite skaleerimiseks, mis oleks kvantarvutite arengus oluline samm edasi.<\/p>\n

\u201eSuutsime valmistada teadusliku t\u00f6\u00f6riista, mis on \u00fclioluline tippteaduse loomisel ning kvanttehnoloogia arengus. Seade v\u00f5ib omada olulist rolli\u00a0tuleviku aatomkellade ehituses. Aatomkellasid kasutatakse n\u00e4iteks positsioneerimisel, aja m\u00f5\u00f5tmisel ja tulevikus ilmselt kvantarvutite kiipides,\u201c kommenteeris NPL teadust\u00f6\u00f6taja Alastair Sinclair.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Briti NPL Kvanttuvastuse T\u00f6\u00f6r\u00fchm (National Physical Laboratory Quantum Detection Group) valmistas esmakordselt monoliitse 3D mikro-ioonl\u00f5ksude kaskaadi, mida saab t\u00f6\u00f6stuslikult skaleerida k\u00fcmnetel ioonidel p\u00f5hinevaks kvantbitiks. Teadust\u00f6\u00f6 publitseeriti ajakirjas Nature Nanotechnology. Artiklis kirjeldatakse kvantbitt-s\u00fcsteemi pooljuhtkiibi valmistamist ning seadme suutlikkust \u00fcksikute ioonide l\u00f5ksustamisel. Sarnaselt NPL-ile on Suurbritannia NMI (National Measurement Institute) teadlased huvitatud aine kvantolekute kasutamisest sageduse ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":28736,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-28735","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28735","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28735"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28735\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28736"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28735"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28735"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28735"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}