{"id":2881,"date":"2010-05-09T16:05:07","date_gmt":"2010-05-09T13:05:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2881"},"modified":"2011-08-08T23:20:57","modified_gmt":"2011-08-08T20:20:57","slug":"teslast-inspireeritud-tuulegeneraator","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2881","title":{"rendered":"Teslast inspireeritud tuulegeneraator"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uue labadeta tuulegeneraatori, mille ainsaks p\u00f6\u00f6rlevaks osaks on turbiin\/kardaanv\u00f5ll, v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud Solar Aero teadlaste andmetel suudaks see toota energiat sama hinnaga kui seda teevad kivis\u00fcsi p\u00f5letavad elektrijaamad. New Hampshire&#8217;is asuv firma patenteeris hiljuti Fulleri tuulegeneraatori, mis on edasiarendus Nikola Tesla 1913. aastal v\u00e4ljastatud patendile.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_2882\" style=\"width: 435px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/bladelesswin.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2882\" class=\"size-full wp-image-2882\" title=\"bladelesswin\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/bladelesswin.jpg\" alt=\"\" width=\"425\" height=\"162\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/bladelesswin.jpg 425w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/bladelesswin-300x114.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 425px) 100vw, 425px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-2882\" class=\"wp-caption-text\">Vasakul: Labadeta tuulegeneraator. Paremal: \u00dcksteise otsa asetatud metallkettad, mis p\u00f6\u00f6rlevad ning on \u00fchendatud v\u00f5lliga. Pilt: Solar Aero<\/p><\/div>\n<p>Labadeta tuulegeneraator on t\u00e4ielikult suletud v\u00f5rdlemisi v\u00e4ikesesse keresse. Selle asemel, et kasutada v\u00f5lli ja generaatori p\u00f6\u00f6rlema panemiseks tuulelt energiat saavaid labasid, koosneb Teslast inspireeritud tuulegeneraator mitmest kihiti asetatud ning \u00fcksteisest vahepuksidega eraldatud paralleelsetest metallketastest. Kui tuul liigub l\u00e4bi ketastevahelise ruumi on kettad asetatud nii, et need lisaksid tuulele sissepoole suunatud hoogu, mis omakorda paneb kettad liikuma. Kettad on v\u00f5lliga \u00fchendatud kodarate abil, mist\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rlevad kettad panevadki v\u00f5lli liikuma. Patendi omaniku <strong>Howard Fulleri<\/strong> s\u00f5nul annab generaatori disain tuuleenergia mehaaniliseks energiaks muundamisel\u00a0maksimaalset efektiivsust .<\/p>\n<p>,,Selliste generaatorite eeliseks on fakt, et need t\u00f6\u00f6tavad v\u00f5rreldes varasematega efektiivsemalt just erinevate vedeliku voolamise kiiruste korral ning seda just tiivakujuliste vahepukside t\u00f5ttu,&#8221; on patendis kirjas. ,,See omadus muudab antud generaatori eriti kasulikuks tuulest energia ammutamisel, mis on juba oma loomuselt v\u00e4ga muutlik.&#8221;<\/p>\n<p>Vastavalt <a href=\"http:\/\/www.ecogeek.org\/\">EcoGeek<\/a>&#8216;is ilmunud artiklile oleks sel viisil saadud elektrienergia l\u00f5pphinnaks ligikaudu 18 krooni kilovatt-tund, mis moodustab umbes kaks kolmandikku labadega generaatoritega toodetud v\u00f5imsuse hinnast(USA andmed, toim.). Firma s\u00f5nul m\u00e4\u00e4rab ketaste arv toodetava energia koguse. Pildil oleva generaatori v\u00f5imsus on kuni 10 kW.<\/p>\n<p>Labade puudumise \u00fcheks suurimaks eeliseks on v\u00e4henevad hoolduskulud. Selliseid turbiine oleks v\u00f5imalik paigutada n\u00e4iteks tornide v\u00f5i postide otsa, energiat genereeriv osa j\u00e4\u00e4ks aga torni alaosasse, mist\u00f5ttu pole tarvis rutiinseks hoolduseks torni otsa ronida. Sellised tuulegeneraatorid tuleb paigutada vaid nii k\u00f5rgele, et l\u00e4hedalasuvad objektid tuult ei takistaks. Palju ruumi v\u00f5tvate v\u00e4liste labade puudumise t\u00f5ttu on vastavad tornid v\u00f5i postid t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00fchemad kui labadega tuulegeneraatoritel.<\/p>\n<p>V\u00f5re taga asuv tuulegeneraator hoiab \u00e4ra lindude ja nahkhiirte vigastused ning puuduvad ka vaadet rikkuvad p\u00f6\u00f6rlevad labad. T\u00e4nu v\u00e4henenud hoolduskuludele ning piiratud infrastruktuuri n\u00f5uetele saaks generaatorid asuda ka linnamajade katustel.<\/p>\n<p>Lisaks tuulele on generaatori disain kasutatav\u00a0ka geotermilistes rakendustes, kus energia saamiseks kasutatakse kuumutatud vedelikke. Generaator t\u00f6\u00f6tab h\u00e4sti ka v\u00f5rdlemisi jahedate vedelikega. Seega oleks leiutis eriti kasulik kohtades, kus geotermiliselt pole v\u00f5imalik saada\u00a0piisavalt soojust tavalistes aurumootorites\u00a0kasutatava \u00a0&#8216;k\u00f5rgkuumendatud&#8217; auru tekitamiseks.<\/p>\n<p><strong><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news192426996.html\">Allikas<\/a><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uue labadeta tuulegeneraatori, mille ainsaks p\u00f6\u00f6rlevaks osaks on turbiin\/kardaanv\u00f5ll, v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud Solar Aero teadlaste andmetel suudaks see toota energiat sama hinnaga kui seda teevad kivis\u00fcsi p\u00f5letavad elektrijaamad. New Hampshire&#8217;is asuv firma patenteeris hiljuti Fulleri tuulegeneraatori, mis on edasiarendus Nikola Tesla 1913. aastal v\u00e4ljastatud patendile. Labadeta tuulegeneraator on t\u00e4ielikult suletud v\u00f5rdlemisi v\u00e4ikesesse keresse. Selle asemel, et [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2881","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2881","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2881"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2881\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2881"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2881"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2881"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}