{"id":28830,"date":"2012-08-08T14:11:24","date_gmt":"2012-08-08T11:11:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28830"},"modified":"2012-08-10T11:07:07","modified_gmt":"2012-08-10T08:07:07","slug":"labimurre-osakestefuusikas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28830","title":{"rendered":"L\u00e4bimurre osakestef\u00fc\u00fcsikas"},"content":{"rendered":"

Tuleb v\u00e4lja et k\u00f5rge energia f\u00fc\u00fcsika on paljuski nagu elu – k\u00f5ik oleneb ajastusest.<\/strong><\/p>\n

Et identifitseerida v\u00e4ikesed subatomaarsed osakesed, mis tekivad aatomeid kokku p\u00f5rgatavates eksperimentides maa all asuvates laboratooriumites, nagu n\u00e4iteks \u0160veitsis asuvas Suures Hadronite P\u00f5rgutis, on teadlastel vaja detektoreid, mille refleksid oleksid sekundi murdosa kiirused, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Argonne'i materjaliteadlane Anil Mane uurimas mikrokanalitega plaati<\/p><\/div>\n

Soov osakesi \u00fcksteisest eristada on olnud motivatsiooniks suurtele arengutele protsessis, milles teadlased ja insenerid USA Argonne’i Riiklikus Laboratooriumis valmistavad suure pindalaga mikrokanal-plaate. Sellised seadmed on v\u00f5tm<\/p>\n

ekomponendiks, kui me soovime parandada osakeste detekteerimisele kuluvat aega. Teadlaste uus avastus p\u00e4lvis 2012. aasta R&D auhinna.<\/p>\n

Enamik osakeste detekteerimise v\u00e4ljakutseid tulenevad osakeste poolt kiiratud signaalide eristamisest teiste l\u00e4heduses aset leidvate p\u00f5rgete ja s\u00fcndmuste taustm\u00fcrast. Detektsiooniresolutsiooni suurendamine nii ajalises kui ka ruumilises skaalas veenab teadlasi nende j\u00e4relduste \u00f5igsuses.<\/p>\n

,,Hetkel on meie detektorid piiratud paarisaja pikosekundi vahemikus,” lausus Argonne’i f\u00fc\u00fcsik Robert Wagner<\/strong>. ,,Kui me suudaksime liikuda \u00fche pikosekundi vahemikku, saaksime me toimuvast palju selgema pildi.”<\/p>\n

Wagneri s\u00f5nul on mikrokanal-plaat (microchannel plate<\/em> ehk MCP) elektronv\u00f5imendi, mis p\u00f5him\u00f5tteliselt muundab plaadi \u00fchel k\u00fcljel olevat poori tabanud elektroni plaadi teiselt k\u00fcljelt ilmuvaks elektronide kogumiks. ,,\u00d5ige ajastuse korral saame parandada \u00fche osakese tabamuse asukoha m\u00e4\u00e4ramise t\u00e4psust paari sentimeetri raadiuselt kuni paari millimeetrini,” lausus ta.<\/p>\n

Kuigi mikrokanal-detektorite aluseks olev tehnoloogia on eksisteerinud juba mituk\u00fcmmend aastat, otsivad teadlased pidevalt uusi viise, kuidas valmistada suuremaid ja odavamaid plaate. ,,Meie peamiseks probleemiks on kulukus,” \u00fctles Wagner.<\/p>\n

Argonne’i t\u00f6\u00f6stuslik partner Incom t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja odava meetodi tootmaks suuri miljonite mikroskoopiliste pooridega klaasplaate. Need klaasi kapillaarv\u00f5rgustikud omavad MCP jaoks vajalikku poorset struktuuri, kuid neil puuduvad \u00f5iged elektrilised omadused. \u00d5nneks t\u00f6\u00f6tasid Argonne’i teadlased, keda juhib keemik Jeff Elam<\/strong>, v\u00e4lja katmisprotsessi, mille abil muuta klaasist kapillaarv\u00f5rgustik t\u00f6\u00f6tavaks MCP-ks. See meetod, mida tuntakse aatomkihtsadestuse nime all, sadestab poorse klaasi sisepindadele \u00f5hukesed juhtivad kiled.<\/p>\n

,,Aatomkihtsadestuse \u00fchendamisel klaasi kapillaarv\u00f5rgustikuga saame me valmistada rekordilise suurusega mikrokanal-plaate vaid murdosa varasema summa eest,” s\u00f5nas Elam.<\/p>\n

Wagneri s\u00f5nul saab seda tehnoloogiat rakendada ka v\u00e4ljaspool k\u00f5rge energia f\u00fc\u00fcsikat, alatest meditsiinilisest pilditehnoloogiast ja l\u00f5petades turvaseadmetega.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tuleb v\u00e4lja et k\u00f5rge energia f\u00fc\u00fcsika on paljuski nagu elu – k\u00f5ik oleneb ajastusest. Et identifitseerida v\u00e4ikesed subatomaarsed osakesed, mis tekivad aatomeid kokku p\u00f5rgatavates eksperimentides maa all asuvates laboratooriumites, nagu n\u00e4iteks \u0160veitsis asuvas Suures Hadronite P\u00f5rgutis, on teadlastel vaja detektoreid, mille refleksid oleksid sekundi murdosa kiirused, kirjutab Physorg.com. Soov osakesi \u00fcksteisest eristada on olnud motivatsiooniks […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28831,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-28830","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28830","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28830"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28830\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28831"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28830"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28830"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28830"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}