{"id":2886,"date":"2010-05-09T16:21:56","date_gmt":"2010-05-09T13:21:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2886"},"modified":"2010-06-28T12:55:10","modified_gmt":"2010-06-28T09:55:10","slug":"paberkujul-paikesepatareid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2886","title":{"rendered":"Paberkujul p\u00e4ikesepatareid"},"content":{"rendered":"<p><strong>P\u00e4ikesepatareide materjalid muutuvad \u00fche \u00f5hemateks ja \u00f5hemateks. Hiljuti teatasid MIT (Massachusetts Institute of Technology, toim.) teadlased, et on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uue meetodi, mille abil on v\u00f5imalik p\u00e4ikeseelemente printida paberile.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_2887\" style=\"width: 478px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/solarpaper.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2887\" class=\"size-full wp-image-2887\" title=\"solarpaper\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/solarpaper.jpg\" alt=\"\" width=\"468\" height=\"183\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/solarpaper.jpg 468w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/05\/solarpaper-300x117.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 468px) 100vw, 468px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-2887\" class=\"wp-caption-text\">Paberile prinditud p\u00e4ikeseelement.<\/p><\/div>\n<p>Seesuguse meetodi efektiivsus on kordades madalam kui teistel p\u00e4ikeseelementidel. Paberist p\u00e4ikesepatareide efektiivsus on ligikaudu 1,5 kuni 2 protsenti, t\u00f6\u00f6stuslike r\u00e4niplaatidest p\u00e4ikesepaneelide oma aga umbes 15 kuni 20 protsenti. Ent teadlased r\u00f5hutavad, et see on alles uuritav tehnoloogia ning kommertsialiseerimisest aastate kaugusel.<\/p>\n<p>Isegi kui efektiivsus palju ei t\u00f5use on v\u00f5imalik, et odavad ning kergesti valmistatavad p\u00e4ikeseenergiat ammutavad materjalid osutuvad energia saamisel paremaks ning tulusamaks viisiks, seda eriti kaasaskantavate elektrooniliste seadmete jaoks.<\/p>\n<p>Probleemiks v\u00f5ib aga olla ka s\u00fcsteemis kasutatavate kemikaalide ning protsesside suhteline m\u00f5ju. Kui prinditavas p\u00e4ikeseelemendi tehnoloogias on v\u00e4hem kahjulikke materjale, siis v\u00f5ivad eelised v\u00f5rreldes m\u00fcrgisemate valikutega \u00fcle kaaluda ka efektiivsuse vahe.<\/p>\n<p><strong><a href=\"http:\/\/www.ecogeek.org\/component\/content\/article\/3155\">Allikas<\/a><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00e4ikesepatareide materjalid muutuvad \u00fche \u00f5hemateks ja \u00f5hemateks. Hiljuti teatasid MIT (Massachusetts Institute of Technology, toim.) teadlased, et on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uue meetodi, mille abil on v\u00f5imalik p\u00e4ikeseelemente printida paberile. Seesuguse meetodi efektiivsus on kordades madalam kui teistel p\u00e4ikeseelementidel. Paberist p\u00e4ikesepatareide efektiivsus on ligikaudu 1,5 kuni 2 protsenti, t\u00f6\u00f6stuslike r\u00e4niplaatidest p\u00e4ikesepaneelide oma aga umbes 15 kuni [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-2886","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2886","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2886"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2886\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2886"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2886"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2886"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}