{"id":28917,"date":"2012-08-12T13:34:03","date_gmt":"2012-08-12T10:34:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28917"},"modified":"2012-08-12T13:34:03","modified_gmt":"2012-08-12T10:34:03","slug":"relativistlik-efekt-on-asjakohane-ka-igapaevaelus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28917","title":{"rendered":"Relativistlik efekt on asjakohane ka igap\u00e4evaelus"},"content":{"rendered":"

V\u00f5iks ju arvata, et Einsteini relatiivsusteooriast t\u00f5statuvad n\u00e4htusi, kus kehad liiguvad valguse kiirusele l\u00e4hedaste kiirustega, v\u00f5ib n\u00e4ha peamiselt v\u00e4ga suurtes pikkusskaalades, n\u00e4iteks planeetide ja t\u00e4htede liikumisel. RIKEN’i teadusinstituudi teadlased Konstantin Bliokh ja Franco Nori demonstreerisid aga, et olukord v\u00f5ib olla ka hoopis teistsugune. Nad n\u00e4itasid, et relativistliku liikumise ja p\u00f6\u00f6rlemise kombinatsioon v\u00f5ib viia \u00fcpriski \u00fcldise n\u00e4htuseni, mida v\u00f5ib t\u00e4heldada suurel hulgal objektidel, alustades mustadest aukudest ja l\u00f5petades v\u00e4ikeste valgus- v\u00f5i elektronkiirtega.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Relativistlik hooratas (a ja b) muutub valguse kiirusel liikudes liikumissuunas l\u00fchemaks. Veereva katiku efekt (c). Pilt: Ref. 1 \u00a9 2012 American Physical Society<\/p><\/div>\n

Kui objekt liigub valguse kiirusele l\u00e4hedase kiirusega, ilmnevad relativistlikud n\u00e4htused. N\u00e4iteks paistab v\u00e4lisele vaatlejale v\u00e4ga kiiresti liikuv keha liikumissuunas kokku surutuna (joonis 1). See nn Lorentzi pikkuskontraktsioon tuleneb kiirusest, millega valgus liigub kiiresti liikuvalt objektilt vaatlejani. Bliokh ja Nori n\u00e4itasid aga, et kui selline keha (n\u00e4iteks hooratas) samal ajal ka p\u00f6\u00f6rleb, on ka p\u00f6\u00f6rlev liikumine m\u00f5jutatud. Hooratta kodarad paistavad moonutatuna nii, et need tunduvad \u00fches suunas tihedamad kui teises. See on aga \u00fcle\u00fcldine n\u00e4htus. N\u00e4iteks elektronkiirte puhul tunduks, et elektronid kogunevad peamiselt \u00fchele k\u00fcljele. Seda efekti nimetatakse relativistlikuks Halli efektiks, sest see on analoog tavalisele Halli efektile, milles magnetv\u00e4ljas liikuvad elektronid kogunevad materjali \u00fchele k\u00fcljele.<\/p>\n

Hooratta kodarate efekt on v\u00e4ga sarnane fotograafias tuntud kaasaegsele probleemile, mida nimetatakse veereva\u00a0katiku (ingl k rolling shutter<\/a><\/em>) efektiks. Selle efekti puhul tekitab viis, kuidas CMOS-p\u00f5hine pildisensor n\u00e4iteks sinu mobiiltelefonis j\u00e4\u00e4dvustab \u00fchest otsast teise liikudes pidevalt fotosid, moonutusi, mis paistavad hooratta kodarate moonutusega sarnased. ,,Veereva katiku efekt j\u00e4ljendab relativistlikku deformatsiooni, sest selle kirjeldamise matemaatikas kasutatakse v\u00e4ga sarnast objektilt tuleneva valguse hilinemist, mis on meile tuttav ka relativistlikus efektis,” selgitab Bliokh.<\/p>\n

Sellised analoogiad foto- ja videokaameratega v\u00f5ivad viidata ka v\u00f5imalusele, et relativistlikku Halli efekti saab tavamaailmas teistelgi viisidel vaadelda. Seei on rakendatav ka t\u00f5eliselt relativistlikes s\u00fcsteemides. ,,Relativistlik Halli efekt v\u00f5ib m\u00e4ngida rolli astrof\u00fc\u00fcsikalistes s\u00fcsteemides, mis h\u00f5lmavad mustasid auke v\u00f5i keeriselisi valguskiiri,” s\u00f5nas Nori.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Relativistic Hall Effect<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

V\u00f5iks ju arvata, et Einsteini relatiivsusteooriast t\u00f5statuvad n\u00e4htusi, kus kehad liiguvad valguse kiirusele l\u00e4hedaste kiirustega, v\u00f5ib n\u00e4ha peamiselt v\u00e4ga suurtes pikkusskaalades, n\u00e4iteks planeetide ja t\u00e4htede liikumisel. RIKEN’i teadusinstituudi teadlased Konstantin Bliokh ja Franco Nori demonstreerisid aga, et olukord v\u00f5ib olla ka hoopis teistsugune. Nad n\u00e4itasid, et relativistliku liikumise ja p\u00f6\u00f6rlemise kombinatsioon v\u00f5ib viia \u00fcpriski \u00fcldise […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":28919,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-28917","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28917","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28917"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28917\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28919"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28917"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28917"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28917"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}