{"id":28975,"date":"2012-08-17T19:01:51","date_gmt":"2012-08-17T16:01:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=28975"},"modified":"2012-08-17T19:02:22","modified_gmt":"2012-08-17T16:02:22","slug":"valmistati-elektromagnetlaineid-uhes-suunas-labi-laskev-aparaat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=28975","title":{"rendered":"Valmistati elektromagnetlaineid \u00fches suunas l\u00e4bi laskev aparaat"},"content":{"rendered":"

Valgusel t\u00f6\u00f6tavad arvutikiibid oleksid elektroonsetest energias\u00e4\u00e4stlikumad ning kiiremad. \u00dcks selle tehnoloogia realiseerimise takistusi on aga valgusssignaale kandvas lainejuhis tekkivad peegeldush\u00e4ired. Peegeldusn\u00e4htused segavad andmesidet ning v\u00f5ivad h\u00e4irida valgusallika, n\u00e4iteks laseri t\u00f6\u00f6d.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

V\u00e4ltimaks plaate l\u00e4bistavate mikrolainete peegeldumist on plaatide pinnale valmistatud kahes tasapinnas l\u00e4bil\u00f5ikes ristuvate orientatsioonidega propellerilabad. Labad on olemuselt antennid, mis on \u00fcksipulgi \u00fchendatud v\u00f5imendatud. Signaaljuhtmed paistavad paremalt, v\u00f5imendi asub pildi allosas.<\/p><\/div>\n

Kasutusel olevad optilised andmev\u00f5rgud t\u00f5kestavad peegelduva valguse isolaatoritega, mis valmistatakse eksootilistest materjalidest, n\u00e4iteks \u00fctrium-indium granaadist (mineraal). Need aga t\u00f6\u00f6tavad vaid v\u00e4lises magnetv\u00e4ljas, mis teeb tehnilise lahenduse kohmakaks. Lisaks n\u00f5rgestavad isolaatorid signaali, sest neelavad nii kasulikku infot kandvaid footoneid kui ka m\u00fcrakandjaid.<\/p>\n

Hiina Zhejiang \u00dclikooli, Ameerika MIT (Massachusetts Institute of Technology) ja Texase Austini \u00dclikooli teadlased valmistasid aga uue metamaterjali laadse seadme, mis lubab footonitel liikuda vaid \u00fches suunas, suunates seejuures m\u00fcrakandjad t\u00f5kestamise asemel \u00f5igesti. Protot\u00fc\u00fcpseade on k\u00fcll suur (pildil), ent ei n\u00f5ua t\u00f6\u00f6ks magnetv\u00e4lja. Seet\u00f5ttu on edasise uurimist\u00f6\u00f6 korral ilmselt v\u00f5imalik valmistada kasutusel olevatest isolaatoritest v\u00e4iksemaid seadmeid. Tingliku optilise dioodi ehitamine r\u00e4nitehnoloogial p\u00f5hinevasse integraall\u00fclituskiipi ei n\u00f5uaks pooljuhtt\u00f6\u00f6stuses olemasolevatest eksootilisemaid materjale.<\/p>\n

\u201eSignaaliisolaatorites ei esine m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid peegelduva signaali probleeme, ent filtrid p\u00e4rsivad signaali tugevust. V\u00f5imsuskadu on oluline n\u00f6\u00f6k. \u00dcks optiliste sidev\u00f5rkude komponentide arvu piirajaid tulenebki nimetatud kadudest,\u201c kommenteeris \u00fcks artikli kaasautoritest, MIT teadlane ning Texase \u00dclikooli arvutiteaduse professor, Zheng Wan.<\/p>\n

Teadlaste valmistatud seadeldise t\u00f6\u00f6printsiip p\u00f5hineb v\u00e4ikestel metallantennikestel, mis n\u00e4evad v\u00e4lja justkui v\u00e4ikesed propellerid. Iga antenn on elektriliselt \u00fchendatud vastaspinnal oleva ristipidise antenniga. Voolu suund antennide \u00fchenduses m\u00e4\u00e4rab \u00fchtlasi elektromagnetlainete leviku suuna.<\/p>\n

\"\"<\/a>Protot\u00fc\u00fcpseadmes on antennid istutatud ligikaudu 3 cm vahedega skeemiplaadi pinnale. V\u00e4iksemates seadmetes v\u00f5iks antennid vabalt olla kasvatatud n\u00e4iteks r\u00e4ni sisse. V\u00e4ikeste, l\u00fchikesi lainepikkusi registreerivate antennide valmistamise p\u00f5hiraskus on sobiliku v\u00f5imendi ehitamine. V\u00f5imendi \u00fcheks olulisemaks komponendiks on transistor, ent seni pole teadlased suutnud n\u00e4htava valguse sageduspiirkonnas (400\u2013790\u00a0THz, 1012<\/sup> Hz) t\u00f6\u00f6tavat pooljuhtl\u00fclitit valmistada.<\/p>\n

\u201ePeame ilmselt kasutama mittelineaarset optikat, t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib,\u201c s\u00f5nas Wang. Teadlased uurivad lainejuhtide r\u00e4nikiipidesse istutamise mitmeid eri viise. Optilisel sagedusel t\u00f6\u00f6tav seade oleks eriti kasulik n\u00e4iteks optilistes signaalimuundurites. Sellistes aparaatide tagasi hajuva kiirguse hulk on k\u00fcll minimaalne, ent mitme seadme j\u00e4rjestikusel liitmisel kasvab m\u00fcra lineaarselt. \u201eM\u00fcra kasvamine oli seadmete kaskaadi ehitamisel probleemiks,\u201c kommenteeris Stanfordi \u00dclikooli teadlane Shanhui Fan. Fan-i t\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00f6\u00f6tab lahenduse kallal, mis aitaks m\u00fcra v\u00e4hendada.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Valgusel t\u00f6\u00f6tavad arvutikiibid oleksid elektroonsetest energias\u00e4\u00e4stlikumad ning kiiremad. \u00dcks selle tehnoloogia realiseerimise takistusi on aga valgusssignaale kandvas lainejuhis tekkivad peegeldush\u00e4ired. Peegeldusn\u00e4htused segavad andmesidet ning v\u00f5ivad h\u00e4irida valgusallika, n\u00e4iteks laseri t\u00f6\u00f6d. Kasutusel olevad optilised andmev\u00f5rgud t\u00f5kestavad peegelduva valguse isolaatoritega, mis valmistatakse eksootilistest materjalidest, n\u00e4iteks \u00fctrium-indium granaadist (mineraal). Need aga t\u00f6\u00f6tavad vaid v\u00e4lises magnetv\u00e4ljas, mis teeb tehnilise […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":28976,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-28975","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28975","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=28975"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/28975\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/28976"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=28975"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=28975"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=28975"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}