{"id":29016,"date":"2012-08-21T20:24:44","date_gmt":"2012-08-21T17:24:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29016"},"modified":"2012-08-21T20:25:40","modified_gmt":"2012-08-21T17:25:40","slug":"uus-valjakutse-suure-paugu-teooriale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29016","title":{"rendered":"Uus v\u00e4ljakutse Suure Paugu teooriale"},"content":{"rendered":"

Universumi algust ei tuleks modelleerida mitte kui Suurt Pauku, vaid pigem kui vee j\u00e4\u00e4tumist, s\u00f5nasid Melbourne’i ja RMIT \u00dclikoolide teoreetilised f\u00fc\u00fcsikud.<\/strong><\/p>\n

Teadlaste s\u00f5nul tuleks p\u00e4rast k\u00f5ikidele kristallidele – kaasa arvatud tavalisele j\u00e4\u00e4le – omaste l\u00f5hede ja pragude uurimist muuta t\u00e4ielikult meie arusaama Universumist, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

J\u00e4\u00e4plokk.<\/p><\/div>\n

Uurimuse juht James Quach<\/strong>: ,,Vana-Kreeka filosoofid arutlesid aine koostise \u00fcle: kas see koosneb pidevast ainest v\u00f5i \u00fcksikutest aatomistest? T\u00e4nu v\u00e4ga v\u00f5imsatele mikroskoopidele teame me n\u00fc\u00fcdseks, et aine koosneb aatomitest.”<\/p>\n

,,Tuhandeid aastaid hiljem oletas Albert Einstein, et ruum ja aeg on pidevad ja voolavad \u00fchtlaselt – n\u00fc\u00fcd aga usume me, et see oletus ei pruugi v\u00e4ga v\u00e4ikses skaalas enam kehtida.”<\/p>\n

,,Uue teooria – kvantgrafiitia (ingl k Quantum Graphity<\/a>) – kohaselt v\u00f5ib ruum koosneda n\u00e4htamatustest ehituskividest, mis sarnanevad aatomitele. Neid n\u00e4htamatuid ehituskive v\u00f5ib kujutada ette kui piksleid, mis moodustavad ekraanile pildi. Siiani on probleemiks see, et nende ehituskivide v\u00e4iksuse t\u00f5ttu ei saa neid otseselt vaadelda.”<\/p>\n

James Quatch ja kolleegid aga arvavad, et nad leidsid viisi nende mitteotseseks vaatlemiseks.<\/p>\n

,,Kujutage varast Universumi ette kui vedelikku,” selgitas ta. ,,Universumi jahtudes ‘kristalliseerub’ see kolmeks ruumi- ja \u00fcheks ajam\u00f5\u00f5tmeks, mida me t\u00e4nap\u00e4eval tajuda v\u00f5ime. Nii arutledes peaks Universumi jahtumise tagaj\u00e4rjel tekkima praod – just nagu vee j\u00e4\u00e4tumisel.”<\/p>\n

RMIT \u00dclikooli teadlaster\u00fchma liige Andrew Greentree<\/strong> s\u00f5nul v\u00f5ivad osad sellised defektid ka n\u00e4htavad olla. ,,Valgus ja teised osakesed k\u00f5verduksid v\u00f5i peegelduksid sellistelt defektidelt, mist\u00f5ttu peaks need efektid teoreetiliselt vaadetavad olema,” lausus ta.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm tegi m\u00f5ne sellise efekti kohta ka arvutused ning kui nende ennustused leiavad ka eksperimentaalse kinnituse, leiab k\u00fcsimus, kas ruum on \u00fchtlane v\u00f5i koosneb v\u00e4ikestest osakestest, l\u00f5pliku vastuse.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Universumi algust ei tuleks modelleerida mitte kui Suurt Pauku, vaid pigem kui vee j\u00e4\u00e4tumist, s\u00f5nasid Melbourne’i ja RMIT \u00dclikoolide teoreetilised f\u00fc\u00fcsikud. Teadlaste s\u00f5nul tuleks p\u00e4rast k\u00f5ikidele kristallidele – kaasa arvatud tavalisele j\u00e4\u00e4le – omaste l\u00f5hede ja pragude uurimist muuta t\u00e4ielikult meie arusaama Universumist, kirjutab Physorg.com. Uurimuse juht James Quach: ,,Vana-Kreeka filosoofid arutlesid aine koostise \u00fcle: […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":29017,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29016","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29016","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29016"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29016\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29017"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29016"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29016"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29016"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}