{"id":29020,"date":"2012-08-21T20:47:44","date_gmt":"2012-08-21T17:47:44","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29020"},"modified":"2012-08-21T20:47:44","modified_gmt":"2012-08-21T17:47:44","slug":"uus-isoleeriv-aerogeel-on-ulitugev","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29020","title":{"rendered":"Uus isoleeriv aerogeel on \u00fclitugev"},"content":{"rendered":"

T\u00e4nu suurtele edusammudele maailma kergeima ning parima isoleeriva tahke materjali tootmises v\u00f5ib viia selle imematerjali kasutamiseni isoleerivates riietes, \u00f5hemaseinalistes k\u00fclmikutes, hoonete soojustamises ning muudes toodetes.<\/strong><\/p>\n

Uus materjal on paindlik aerogeel – midagi nii kerget, et seda on nimetatud ka tahkeks suitsuks, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Uued paindlikud aerogeelid on 500 korda tugevamad kui varasemad versioonid ning neid saab rakendada alates riiete isolatsioonist kuni hoonete soojustamiseni. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

Traditsioonilised aerogeelid, mis t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja juba aastak\u00fcmnete eest ning mis on valmistatud r\u00e4nist, on haprad ning murduvad kergesti. Aastate jooksul on teadlased aerogeelide omadusi parandanud, ning hiljuti esitas Mary Ann B. Meador <\/strong>koos kolleegidega uut materjali NASA Glenni Uurimiskeskuses Ohios, USAs.<\/p>\n

,,Uued aerogeelid on kuni 500 korda tugevamad kui nende r\u00e4nip\u00f5hised kaaslased,” lausus Meador. ,,Paksem t\u00fckk v\u00f5ib pidada vastu ka tavalise auto kaalule. Neid saab aga toota ka \u00f5hukestena ning v\u00e4ga paindlikena, mist\u00f5ttu saaks materjali rakendada v\u00e4ga erinevates valdkondades.”<\/p>\n

N\u00e4iteks saaks paindlikku aerogeeli kasutada uue p\u00f5lvkonna \u00fcliisoleerivate riiete v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel. Nii oleks sooja hoidmiseks tarvis kanda v\u00e4hem riideid. Sama eelis kehtiks ka telkide ja magamiskottide puhul. Koduse k\u00fclmkapi ja muude k\u00fclmutusvahendite seinad muutuksid \u00f5hemateks, suurendades nii mahutavust. Meadori s\u00f5nul on antud aerogeel 5-10 korda efektiivsem kui 7-sentimeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga klaaskiu kiht. Lisaks saaks materjali rakendada k\u00f5rge energiaefektiivsusega hoonetes, torustikes, veeboilerites ja muudes seadmetes.<\/p>\n

NASA n\u00e4eb \u00fche kasutusviisina ette ISS-ilt Maale naaseva kosmoselaeva isolatsiooni. Atmosf\u00e4\u00e4ri l\u00e4bivad kosmoses\u00f5idukid vajavad kuumakaitset, et need h\u00f5\u00f5rdumise tulemusel \u00e4ra ei p\u00f5leks. Sellised kaitsematerjalid on \u00fcldiselt rasked ja paksud. Seet\u00f5ttu panustab NASA paindlikust aerogeelist valmistatud isolatsiooni uurimisse. Selline kuumakaitse v\u00f5iks kosmoselaeva atmosf\u00e4\u00e4ri sisenedes \u00f5hupallidele sarnaselt paisuda.<\/p>\n

Uued tugevad aerogeelid t\u00f6\u00f6tasid teadlased v\u00e4lja kahel viisil. \u00dcks viis n\u00e4gi endast ette traditsiooniliste r\u00e4ni-aerogeelide sisemise arhitektuuri muutmist. L\u00e4bi aerogeeli struktuuri ulatuvate r\u00e4niv\u00f5rgustike tugevdamiseks kasutasid nad plastmassi sarnast pol\u00fcmeeri. Teise viisina valmistati aerogeelid pol\u00fcmiidist – v\u00e4ga tugevast ja kuumakindlast pol\u00fcmeerist. Seej\u00e4rel lisati struktuuri tugevdamiseks aerogeeli klambrikujulisi \u00fchendusl\u00fclisid.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4nu suurtele edusammudele maailma kergeima ning parima isoleeriva tahke materjali tootmises v\u00f5ib viia selle imematerjali kasutamiseni isoleerivates riietes, \u00f5hemaseinalistes k\u00fclmikutes, hoonete soojustamises ning muudes toodetes. Uus materjal on paindlik aerogeel – midagi nii kerget, et seda on nimetatud ka tahkeks suitsuks, kirjutab ScienceDaily.com. Traditsioonilised aerogeelid, mis t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja juba aastak\u00fcmnete eest ning mis on valmistatud […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":29021,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-29020","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29020","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29020"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29020\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29021"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29020"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29020"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29020"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}