{"id":29050,"date":"2012-08-23T17:08:28","date_gmt":"2012-08-23T14:08:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29050"},"modified":"2013-01-21T20:30:26","modified_gmt":"2013-01-21T17:30:26","slug":"avastati-raskesti-tabatav-metall","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29050","title":{"rendered":"Avastati raskesti tabatav metall"},"content":{"rendered":"

Carnegie teadlased avastasid esimesena tingimused, mille korral nikkeloksiid muutub elektrit juhtivaks materjaliks. Nikkeloksiid on \u00fcks esimesi keemilisi \u00fchendeid, mille elektroonilisi omadusi pidevalt uuritakse, kuid seni pole teadlased suutnud selle metallilist olekut indutseerida. \u00dchend muutub metalliliseks \u00fclisuure r\u00f5hu all – 240 gigapaskali ehk 2,4 miljoni kordse atmosf\u00e4\u00e4ri r\u00f5hu korral.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Nikkeloksiidi n\u00e4idis ning neli foolium\u00fchendust.<\/p><\/div>\n

,,F\u00fc\u00fcsikud on juba k\u00fcmneid aastaid ennustanud, et nikkeloksiid muundub isolaatorist ehk elektrit mittejuhtivast materjalist r\u00f5hu all metalliks. Nende ennustusi pole aga seni t\u00f5estatud,” lausus uurimist juhtinud teadlane Viktor Struzhkin<\/strong>. ,,See avastus on f\u00fc\u00fcsikas sama oluline kui metallilise vesiniku valmistamine.”<\/p>\n

Aatomite v\u00e4liskihid sisaldavad valentselektrone, mis m\u00e4ngivad materjali elektrilises ja keemilises k\u00e4itumises suurt rolli. \u00dcldiselt on metallidel \u00fcks kuni kolm valentselektroni, samas kui mittemetallidel on neid viis kuni seitse. Metallid on head elektrijuhid, sest nende valentselektronid on aatomiga n\u00f5rgalt seotud, mist\u00f5ttu saavad need kergesti l\u00e4bi materjali liikuda, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Nikkeloksiidi nimetatakse \u00fclemineku-metalloksiidiks, mis on vaatamata oma elektronidega osaliselt\u00a0t\u00e4idetud v\u00e4liskihile on siiski isolaator. Teadlased asetasid v\u00e4ikesed kristallit\u00fckikesed (mitte rohkem kui \u00fche miljondiku meetri ehk mikromeetri paksused) spetsiaalselt valmistatud teemantalasile. M\u00f5\u00f5tmiste sooritamiseks valmistati neli \u00f5hukest foolium\u00fchendust. Teadlastel \u00f5nnestus m\u00f5\u00f5ta kahanevat elektritakistust alatest 1,3 miljonist atmosf\u00e4\u00e4rist (130 gigapaskalit). 2,4 miljoni atmosf\u00e4\u00e4ri juures tekkis takistuse muutumisel dramaatiline kolme suurusj\u00e4rguline kahanemine, mis viitas materjali \u00fcleminekut pooljuhist metallilisse olekusse. Materjali metalliline osa asus suurima kokkusurumise alas.<\/p>\n

,,See avastus on kindlasti oluline, aidates meil erinevaid elektrilisi materjale paremini m\u00f5ista,” lausus artikli peaautor Alexander Gavriliuk<\/strong>. ,,Lisaks viib see meid l\u00e4hemale kondensaine teaduse \u00fclima eesm\u00e4rgini: parandada teooriat nii, et selle abil saaks ennustada uute materjalide omadusi ning siis neid praktiliste rakenduste jaoks ka valmistada,” lisas ta.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Insulator-Metal Transition in Highly Compressed NiO<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Carnegie teadlased avastasid esimesena tingimused, mille korral nikkeloksiid muutub elektrit juhtivaks materjaliks. Nikkeloksiid on \u00fcks esimesi keemilisi \u00fchendeid, mille elektroonilisi omadusi pidevalt uuritakse, kuid seni pole teadlased suutnud selle metallilist olekut indutseerida. \u00dchend muutub metalliliseks \u00fclisuure r\u00f5hu all – 240 gigapaskali ehk 2,4 miljoni kordse atmosf\u00e4\u00e4ri r\u00f5hu korral. ,,F\u00fc\u00fcsikud on juba k\u00fcmneid aastaid ennustanud, et […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":29051,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-29050","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29050","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29050"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29050\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29051"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29050"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29050"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29050"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}