{"id":29053,"date":"2012-08-23T17:35:55","date_gmt":"2012-08-23T14:35:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29053"},"modified":"2012-08-23T17:35:55","modified_gmt":"2012-08-23T14:35:55","slug":"kuld-kui-korgtehnoloogiline-materjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29053","title":{"rendered":"Kuld kui k\u00f5rgtehnoloogiline materjal"},"content":{"rendered":"

Vaatamata oma mainele kui inertne materjal, on nanostruktuurne kuld v\u00e4gagi paljulubav mitmel alal: katal\u00fcsaatori, sensori, energiat ammutava ning energiat salvestava ja optilise materjalina.<\/strong><\/p>\n

\n

\"\"<\/a>

Nanopoorne kuld. Pilt: American Chemical Society<\/p><\/div>\n

Inimesed on aegade jooksul hinnanud kulda selle v\u00e4rvi, stabiilsuse ja eelk\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuse t\u00f5ttu. Nanoskaalasse viiduna kulla omadused aga muutuvad. N\u00e4iteks paistab kuld oma kollaka v\u00e4rvuse asemel vasekarva, muutub mehhaaniliselt tugevamaks, muudab s\u00f5ltuvalt \u00fcmbritsevast gaasist oma makroskoopilisi m\u00f5\u00f5te ning on keemiliste reaktsioonide katal\u00fcsaatoriks isegi toatemperatuuril, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Tavalise kullat\u00fcki ning selle nanostruktuurse sugulase kombineerimine v\u00f5ib anda tulemuseks mitmeid erinevaid silmapaistvaid omadusi ning erinevaid tehnilisi rakendusi. Seesugune materjal on \u00fcheks parimaks n\u00e4iteks materjalist, mis muudab makroskaalast nanoskaalasse \u00fcle minnes oma omadusi. Kulla kui v\u00e4\u00e4rismetalli v\u00e4\u00e4rtuse ning oma keemilise inertsuse t\u00f5ttu v\u00f5iks see olla inimeste ja keskkonna jaoks\u00a0v\u00e4ga roheline, j\u00e4tkusuutlik ning \u00a0mittem\u00fcrgine materjal. Ainu\u00fcksi 2010. aastal taast\u00f6\u00f6deldi USAs rohkem kulda kui seda kasutati.<\/p>\n

Kuld on t\u00f5epoolest mitmete rakenduste jaoks v\u00e4ga sobiv, nagu \u00fctlevad ka uurimuse l\u00e4bi viinud teadlased Juergen Biener<\/strong> ja Arne Wittstock<\/strong>. Oma uurimuse k\u00e4igus toimetasid nad raamatut “Nanoporous Gold: From an Ancient Technology to High-Tech Material<\/em>” (,,Nanopoorne kuld: iidsest tehnoloogiast k\u00f5rgtehnoloogilise materjalini”. Uus raamat esitab nanopoorse kulla uurimiseks ja kasutamiseks laialdase ja multidistsiplinaarse aluse. Raamat katab materjali mitmeid aspekte, alustades nanostruktuuri genereerimisest korrosiooni abil nii teoorias kui ka praktikas, r\u00e4\u00e4kides ka selle mehhaanilistest omadustest ning meetoditest materjali erinevaks t\u00f6\u00f6tlemiseks ja l\u00f5petades selle rakendustega erinevates tehnoloogilistes sektorites, kaasa arvatud optikas, elektro-katal\u00fc\u00fcsis ja sensorites.<\/p>\n

Raamatu eesm\u00e4rk on esitada sellist t\u00fc\u00fcpi nanomaterjali laialdane ja kaasaegne \u00fclevaade, mis pole m\u00f5eldud vaid antud ala spetsialistidele ja akadeemikutele. Raamat v\u00f5iks huvitada nii \u00fcli\u00f5pilasi kui ka teadus- ja t\u00f6\u00f6stusasutuste professionaalseid uurijaid.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vaatamata oma mainele kui inertne materjal, on nanostruktuurne kuld v\u00e4gagi paljulubav mitmel alal: katal\u00fcsaatori, sensori, energiat ammutava ning energiat salvestava ja optilise materjalina. Inimesed on aegade jooksul hinnanud kulda selle v\u00e4rvi, stabiilsuse ja eelk\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuse t\u00f5ttu. Nanoskaalasse viiduna kulla omadused aga muutuvad. N\u00e4iteks paistab kuld oma kollaka v\u00e4rvuse asemel vasekarva, muutub mehhaaniliselt tugevamaks, muudab s\u00f5ltuvalt […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":29054,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110,147],"class_list":{"0":"post-29053","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"tag-nanotehnoloogia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29053","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29053"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29053\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29054"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29053"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29053"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29053"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}