{"id":29110,"date":"2012-08-28T12:40:35","date_gmt":"2012-08-28T09:40:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29110"},"modified":"2012-08-28T12:40:35","modified_gmt":"2012-08-28T09:40:35","slug":"avastati-skurmion-spinnstruktuuriga-multiferroidmaterjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29110","title":{"rendered":"Avastati sk\u00fcrmion spinnstruktuuriga multiferroidmaterjal"},"content":{"rendered":"

Magnetmaterjalide teaduse \u00fcks uusimaid suundi on erinevate spinnistruktuuride uurimine. Spinn on tahkist moodustavate elementaarosakeste fundamentaalne seesmine f\u00fc\u00fcsikaline omadus. On teada, et spinnid v\u00f5ivad organiseeruda erinevatesse struktuuridesse, mida saab \u00e4ra kasutada n\u00e4iteks andmete salvestamisel. Shinichiro Seki ja tema teadusr\u00fchm j\u00e4lgis esmakordselt materjalis elektriv\u00e4lja abil muudetavat erilist sk\u00fcrmion (skyrmion<\/em>) spinnstruktuuri. Avastus v\u00f5ib tulevikus t\u00e4hendada efektiivsema energiakasutusega spinntehnoloogia seadmeid.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku interpretatsioon magnetilise materjali sk\u00fcrmionstruktuurist.<\/p><\/div>\n

Sk\u00fcrmionid on p\u00f6\u00f6riselise geomeetriaga magnetilised spinnstruktuurid. Sk\u00fcrmionid on oma omaduste t\u00f5ttu v\u00e4listele v\u00e4ljalistele m\u00f5jutustele v\u00e4ga vastupidavad. Vastupidavus on tehnoloogiaseadmete arendamisel oluline omadus. Lisaks on \u00fcksikud sk\u00fcrmionid vaid m\u00f5nek\u00fcmne nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga, mis lubab tulevikus neist valmistada kompaktseid spintroonika seadmeid.<\/p>\n

Viimaste aastate jooksul on teadlased sk\u00fcrmione vaadelnud mitmetes metallides, mis on olemuselt elektrit juhtivad materjalid. N\u00fc\u00fcd tuvastas Seki koos kolleegidega sk\u00fcrmionstruktuuri isolaatormaterjalis Cu2OseO3. Lisaks isoleerivale omadusele paiknevad Cu2OseO3 magnetdomeenid ja elektrilised dipoolid omavahel h\u00e4sti organiseeritud mustrites. Materjale, milles esineb \u00fcheaegselt nii elektriline kui magnetiline korrastatus nimetatakse multiferroidideks. \u201eCu2OseO3 puhul j\u00e4lgisime elektrilist korrastatust esmakordselt,\u201c seletas Seki.<\/p>\n

Magnetiliste ning elektriliste omaduste koosesinemine uuritavas materjalis on kaugeleulatuvate j\u00e4relm\u00f5judega. \u201eMeie anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et iga sk\u00fcrmion suudab hoida sellesse forseeritud elektrilist struktuuri. Lisaks on sk\u00fcrmionide struktuur v\u00e4liste elektriv\u00e4ljade abil juhitav,\u201c kommenteeris Seki. Taoline sk\u00fcmrionide manipuleerimine ei ole elektrijuhtides v\u00f5imalik, milles v\u00e4line elektriv\u00e4li p\u00f5hjustab elektronide voolu, mis omakorda viib soojuslike kadudeni.<\/p>\n

Spinnstruktuuride teadussuuna areng on kiire. Hiljutiste n\u00e4dalate avastused on n\u00e4idanud, et sk\u00fcrmionid indutseerivad iseenesest elektrilise korrastatuse. Lisaks on eksperimentidega kooks\u00f5lastatud teooria n\u00e4idanud Cu2OSeO3 magnetoelektriliste omaduste mikroskoopilisi tekkep\u00f5hjuseid.<\/p>\n

Nende avastuste valguses loodab Seki leida sk\u00fcrmioni spinnstruktuure teisteski isolaatorites. \u201eHiljutised teooriad ennustavad, et sk\u00fcmrionid v\u00f5ivad esineda magnetmaterjalide klassis laias ulatuses. Seet\u00f5ttu ootame unikaalsete magnetoelektriliste omadustega erinevate spinn-struktuuride avastusi,\u201c lisas Seki.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Magnetmaterjalide teaduse \u00fcks uusimaid suundi on erinevate spinnistruktuuride uurimine. Spinn on tahkist moodustavate elementaarosakeste fundamentaalne seesmine f\u00fc\u00fcsikaline omadus. On teada, et spinnid v\u00f5ivad organiseeruda erinevatesse struktuuridesse, mida saab \u00e4ra kasutada n\u00e4iteks andmete salvestamisel. Shinichiro Seki ja tema teadusr\u00fchm j\u00e4lgis esmakordselt materjalis elektriv\u00e4lja abil muudetavat erilist sk\u00fcrmion (skyrmion) spinnstruktuuri. Avastus v\u00f5ib tulevikus t\u00e4hendada efektiivsema energiakasutusega spinntehnoloogia […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29111,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29110","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29110","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29110"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29110\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29111"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29110"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29110"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29110"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}