{"id":29119,"date":"2012-08-28T14:07:38","date_gmt":"2012-08-28T11:07:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29119"},"modified":"2012-08-28T14:09:05","modified_gmt":"2012-08-28T11:09:05","slug":"kvarkaine-seos-higgsiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29119","title":{"rendered":"Kvarkaine seos Higgsiga"},"content":{"rendered":"

Sa v\u00f5id arvata, et oled aine massi p\u00e4ritolu kohta juba k\u00f5ike kuulnud. Alles hiljaaegu esitasid Suurel Hadronite P\u00f5rgutil (Large Hadron Collider <\/em>ehk LHC) prootoneid kokku p\u00f5rgatavad teadlased jahmatavaid t\u00f5endeid kauaotsitud Higgsi bosoni olemasolust. Higgsi bosonil arvatakse lasuvat p\u00f5hjus, mis ainel on mass. Kuigi Higgsi osake vastutab ehk fundamentaalosakeste – nende seas ka kvarkide – massi eest, ei saa kogu universumi n\u00e4htava aine massi panna kvarkide s\u00fc\u00fcks.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kolm valentskvrki, mis moodustavad prootoni, vastutavad vaid 1% selle massi eest. \u00dclej\u00e4\u00e4nu tulenev kvarkide ja gluuonite vastasm\u00f5just.<\/p><\/div>\n

Et saada aimu sellest, mis hoiab aine n\u00e4htavaid vorme (k\u00f5ik alates t\u00e4htedest ja planeetidest kuni inimesteni v\u00e4lja) koos, tuleb meil m\u00f5ista kuidas kvargid ja gluuonid omavahel reageerivad. See on kvarkaine f\u00fc\u00fcsika ja 2012 aasta rahvusvahelise Kvarkaine Konverentsi p\u00f5hiteema, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

,,Meie uurime 99 protsenti n\u00e4htava universumi sellest massist, mida Higgs ei seleta,” lausus Peter Steinberg, Brookhaveni Riikliku Laboratooriumi f\u00fc\u00fcsik ning konverentsi k\u00fclaline.<\/p>\n

N\u00e4htav aine on k\u00f5ik, mis on moodustatud aatomitest. Aatomid saavad oma massi peamiselt aatomituuma moodustavatest prootonitest ja neutronitest. \u00dcmber tuuma tiirlevad elektronid ei anna sellele praktiliselt midagi juurde. Prootonid ja neutronid aga, mis m\u00f5lemad koosnevad kolmest kvargist, on palju massiivsemad kui nende koostisosakesed. Kust kogu see ,,\u00fcleliigne” mass p\u00e4rineb?<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsikute arvates peitub vastus selles, kuidas kvargid gluuonite vahendusel vastastikm\u00f5justuvad. Gluuonid on massita osakesed, mis hoiavad kvarke looduse tugevaima j\u00f5u abil koos ning edastavad kvarkidevahelist m\u00f5ju. Et see j\u00f5ud, mis muutub subatomaarseid kvarke laiali t\u00f5mmates \u00fcha suuremaks ja suuremaks, lahti murda, kiirendavad f\u00fc\u00fcsikud aatomituumasid (ehk raskeid ioone) valguse kiirusele l\u00e4hedase kiiruseni. Sellisel kiirusel muutuvad gluuonid domineerivaks, p\u00f5hjustades osakeste p\u00f5rkeid. Nii tehakse n\u00e4iteks Relativistlikus Raskete Ioonide P\u00f5rgutis (Relativistic Heavy Ion Collider<\/em> ehk RHIC) Brookhavenis ha LHC-s \u0160veitsis. Need p\u00f5rked taasloovad tingimused, mis esinesid noores universumis enne kvarkide liitumist prootoniteks ja neutroniteks. ,,Vabade” kvarkide ja gluuonite k\u00e4itumise uurimine selles eelajaloolises kvark-gluuon plasmas peaks aitama teadlastel paremini m\u00f5ista tugevat vastasm\u00f5ju ning seda, kuidas see genereerib nii suure osa massist, mida me n\u00e4eme, kui osakesed kokku kleepudes aine moodustavad.<\/p>\n

Seega: kuigi n\u00e4htav aine moodustab vaid murdosa kogu universumi massist – k\u00f5igest 5 protsenti, \u00fclej\u00e4\u00e4nu moodustab tumeaine ja m\u00fcstiline tumeenergia – on see piisav, et anda f\u00fc\u00fcsikutele nagu Steinberg pikemaks ajaks t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sa v\u00f5id arvata, et oled aine massi p\u00e4ritolu kohta juba k\u00f5ike kuulnud. Alles hiljaaegu esitasid Suurel Hadronite P\u00f5rgutil (Large Hadron Collider ehk LHC) prootoneid kokku p\u00f5rgatavad teadlased jahmatavaid t\u00f5endeid kauaotsitud Higgsi bosoni olemasolust. Higgsi bosonil arvatakse lasuvat p\u00f5hjus, mis ainel on mass. Kuigi Higgsi osake vastutab ehk fundamentaalosakeste – nende seas ka kvarkide – massi […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":29120,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49,55],"class_list":{"0":"post-29119","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"tag-tumeaine","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29119"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29119\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29120"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29119"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29119"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}