{"id":29124,"date":"2012-08-28T16:49:39","date_gmt":"2012-08-28T13:49:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29124"},"modified":"2012-08-28T16:49:39","modified_gmt":"2012-08-28T13:49:39","slug":"valmistati-uksikuid-molekule-kaaluv-mehhaaniline-kaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29124","title":{"rendered":"Valmistati \u00fcksikuid molekule kaaluv mehhaaniline kaal"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_29125\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/mikrokaal.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-29125\" class=\"size-full wp-image-29125\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/mikrokaal.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"272\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/mikrokaal.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/mikrokaal-300x204.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/mikrokaal-250x170.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-29125\" class=\"wp-caption-text\">Kaaluv sild asub pildi keskosas. Valge kriips pildi alaservas on kaks mikromeetrit pikk.<\/p><\/div>\n<p>California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) teadlased valmistasid esimestena NEMS (<em>Nanoelectromechanical system<\/em>) tehnoloogial p\u00f5hineva mehaanilise kaalu, mis suudab kaaluda \u00fcksikuid molekule.\u00a0Uus tehnoloogia v\u00f5imaldab teadlaste s\u00f5nul arstidel tulevikus paremini diagnoosida haigusi ja bioloogidel uurida viirusi ning rakkude toimemehhanisme. Lisaks v\u00f5ib tehnoloogiat kasutada nanoosakeste ning \u00f5hureostuse m\u00f5\u00f5tmiseks.\u00a0Seade on m\u00f5ne mikromeetri suurune ning koosneb v\u00e4iksest vibreerivast sillasarnasest struktuurist. Kui osake v\u00f5i molekul sillal maandub, siis muudab selle mass silla vibratsioonisagedust. Osakese mass avaldub sageduste erinevuse funktsioonina.\u00a0\u201eSaame m\u00f5\u00f5ta igat sillale mahtuvat osakest. Sellises suurusj\u00e4rgus ning lihtsas k\u00e4sitluses pole varem sarnast saavutust olnud,\u201c kommenteeris teadust\u00f6\u00f6d Caltech rakendusf\u00fc\u00fcsika professor Michael Roukes.\u00a0Instrument p\u00f5hineb tehnoloogial, mida Roukes on koos kolleegidega arendanud enam kui 12 aastat. \u00dcheks p\u00f5hiliseks teet\u00f5kkeks oli sagedusmuutuse s\u00f5ltuvus mitte ainult osakese massist, aga ka maandumiskohast. Teadmata maandumiskohta pidid teadlased t\u00e4pse osakese massi leidmiseks m\u00f5\u00f5tmised sooritama enam kui viiesajal identsel osakesel.\u00a0Uues tehnoloogias piisab vaid \u00fchest osakesest. Loe l\u00e4hemalt <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2012\/08\/120826143528.htm\">siit<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>California Tehnoloogiainstituudi (Caltech) teadlased valmistasid esimestena NEMS (Nanoelectromechanical system) tehnoloogial p\u00f5hineva mehaanilise kaalu, mis suudab kaaluda \u00fcksikuid molekule.\u00a0Uus tehnoloogia v\u00f5imaldab teadlaste s\u00f5nul arstidel tulevikus paremini diagnoosida haigusi ja bioloogidel uurida viirusi ning rakkude toimemehhanisme. Lisaks v\u00f5ib tehnoloogiat kasutada nanoosakeste ning \u00f5hureostuse m\u00f5\u00f5tmiseks.\u00a0Seade on m\u00f5ne mikromeetri suurune ning koosneb v\u00e4iksest vibreerivast sillasarnasest struktuurist. Kui osake v\u00f5i [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29125,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29124","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29124","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29124"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29124\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29125"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29124"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29124"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29124"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}