{"id":29130,"date":"2012-08-28T17:09:51","date_gmt":"2012-08-28T14:09:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29130"},"modified":"2012-08-28T17:09:51","modified_gmt":"2012-08-28T14:09:51","slug":"valmistati-voimas-ainumood-kvantkaskaadlaser","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29130","title":{"rendered":"Valmistati v\u00f5imas ainumood-kvantkaskaadlaser"},"content":{"rendered":"

Laserip\u00f5hised distantssensorid on olulised n\u00e4iteks l\u00f5hkeainete v\u00f5i gaasilekete tuvastamisel. Lasersensorite kvaliteedi \u00fcks olulisemaid parameetreid on kiire v\u00f5imsus. Tugevam ning puhtam kiir v\u00e4hendab ohtu ja v\u00f5imaldab objekti kaugemalt<\/strong> uurida.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Ameerika Northwestern \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja ainumoodilise kvantkaskaadlaseri \u00f5\u00f5sresonaatori, mis toodab 8-12 \u00b5m (10-6<\/sup> m) lainepikkuse vahemikus seni puhtaimat, heledaimat ning v\u00f5imsaimat kiirt. Nimetatud kitsas kiirgusvahemik on ise\u00e4ranis huvipakkuv t\u00f6\u00f6stuses ning millitaartehnoloogias. Teadust\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirja Applied Physics Letters 21. augusti v\u00e4ljaandes.<\/p>\n

8-12 \u00b5m infrapunakiirgus on millitaar- ja tavat\u00f6\u00f6stuse v\u00f5rdses huviorbiidis. Selle kiirgusega on v\u00f5imalik neeldumisspektri j\u00e4rgi tuvastada pea k\u00f5iki keemilisi \u00fchendeid, sealhulgas n\u00e4rvim\u00fcrke ja toksilisi t\u00f6\u00f6stuslikke gaase. Lisaks on atmosf\u00e4\u00e4r sellele kiirgusele suhteliselt l\u00e4bipaistev, mis v\u00f5imaldab kaugseires uute tehnoloogiate arengut.<\/p>\n

Kaugm\u00f5\u00f5tmise edu pandiks on aga v\u00f5imas, ainumoodine ja kvaliteetse kiirega laser. Nimetatud omadusi koondav seade on keeruline v\u00e4ljakutse, mille lahendustena on pakutud \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel eduta j\u00e4\u00e4nud ideid.<\/p>\n

Northwestern \u00dclikooli teadlase Manijeh Razeghi ning tema t\u00f6r\u00fchma arendatud lasertehnoloogia suudab \u00fcheaegselt kontrollida nii kiire lainepikkust kui kvaliteeti. Saavutus p\u00f5hineb uudsel hajutatud tagasisides\u00fcsteemil (distributed feedback), mida nimetatakse koondnimetusega B-FB. Olemuselt on tegemist difraktsioonip\u00f5hise tagasisidestustehnoloogial t\u00f6\u00f6tava suunatud \u00f5\u00f5sresonaatoriga (angled laser cavity<\/em>).<\/p>\n

\u201eMeie resonaator on k\u00f5ige lubavam hea kiirekvaliteediga seade k\u00f5rge v\u00f5imsusega ainumoodlaserite perekonnas. Lisaks on sisalduv tehnoloogia odav ning rakendatav toatemperatuurses keskkonnas,\u201c kommenteeris Razeghi, kes juhib Northwestern \u00dclikooli Kvantkeskust. \u201eLisaks saab meie ideed rakendada paljudele laseritele pea igas lainepikkuste vahemikus.\u201c<\/p>\n

Razeghi demonstreeris koos t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga enam kui 6 W maksimaalv\u00f5imsusega pea difraktsioonpiiratud (loe\u00a0siit<\/a>) kiire kvaliteediga\u00a010,4 \u00b5m lainepikkusega laserimpulssi. Tegemist on seni v\u00f5imsaima pooljuht-ainumoodlaseriga, mis t\u00f6\u00f6tab pikemal lainepikkusel kui 10 \u00b5m. Edasi kavatsevad teadlased optimeerida resonaatorit\u00a0ja parandada v\u00f5imendustegurit, mis peaks v\u00e4ljundv\u00f5imsust veelgi t\u00f5stma.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Laserip\u00f5hised distantssensorid on olulised n\u00e4iteks l\u00f5hkeainete v\u00f5i gaasilekete tuvastamisel. Lasersensorite kvaliteedi \u00fcks olulisemaid parameetreid on kiire v\u00f5imsus. Tugevam ning puhtam kiir v\u00e4hendab ohtu ja v\u00f5imaldab objekti kaugemalt uurida. Ameerika Northwestern \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja ainumoodilise kvantkaskaadlaseri \u00f5\u00f5sresonaatori, mis toodab 8-12 \u00b5m (10-6 m) lainepikkuse vahemikus seni puhtaimat, heledaimat ning v\u00f5imsaimat kiirt. Nimetatud kitsas kiirgusvahemik on […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29131,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[133],"class_list":{"0":"post-29130","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-saagu-valgus","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29130","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29130"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29130\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29131"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29130"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29130"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29130"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}