{"id":29162,"date":"2012-08-30T20:01:02","date_gmt":"2012-08-30T17:01:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29162"},"modified":"2012-08-31T00:22:15","modified_gmt":"2012-08-30T21:22:15","slug":"valmistati-uliohuke-lapik-aberratsioonivaba-laats","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29162","title":{"rendered":"Valmistati \u00fcli\u00f5huke lapik aberratsioonivaba l\u00e4\u00e4ts"},"content":{"rendered":"<p><strong>Harvardi Elektritehnika Kooli ja Rakendusteaduskeskuse (Harvard School of Engineering and Applied Sciences SEAS) teadlased valmistasid \u00fcli\u00f5hukese lameda l\u00e4\u00e4tse, mis suudab laia spektri ulatuses aberratsioonivabalt kiirgust fokusseerida.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_29163\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/laser1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-29163\" class=\"size-full wp-image-29163\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/laser1.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"167\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/laser1.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/laser1-250x160.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-29163\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus \u00f5hukese l\u00e4\u00e4tse fokusseerivast toimest.<\/p><\/div>\n<p>L\u00e4\u00e4ts on 60 nm (10<sup>-6<\/sup> m) paks, praktilises l\u00e4henduses pea kahem\u00f5\u00f5tmeline. Sellest hoolimata suudab s\u00fcsteem valgust fokusseerida difraktsioonikriteeriumi piiril. L\u00e4\u00e4ts t\u00f6\u00f6tab fiiberkaabelsides kasutatavatel lainepikkustel. Seda on lihtne toota ja laiale, 100 \u00b5m &#8211; 750 nm (teraherskiirgus ja infrapunakiirgus), spektriosale seadistada. Teadust\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirjas Nano Letters.<\/p>\n<p>\u201eMeie valmistatud \u00f5huke l\u00e4\u00e4ts avab tee uuele tehnoloogiale.Fokusseerimiseks vajalik kiirguse faasinihe toimub l\u00e4\u00e4tse pinnal, mitte sees,\u201c kommenteeris SEAS rakendusf\u00fc\u00fcsika professor Frederico Capasso.<\/p>\n<p>L\u00e4\u00e4ts valmistati r\u00e4nisubstraadist, mille pinnale kasvatati \u00f5huke nanomeetri paksune kullakile. Kullakilest s\u00f6\u00f6vitati<\/p>\n<div id=\"attachment_29164\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/laser2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-29164\" class=\"size-full wp-image-29164\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/laser2.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"228\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/laser2.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/08\/laser2-250x219.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-29164\" class=\"wp-caption-text\">Lameda, ligi 1 mm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga l\u00e4\u00e4tse mikgrograaf. L\u00e4\u00e4tse pind on kaetud v\u00e4ikeste kiirguses faasinihet p\u00f5hjustavate kosentriliste nanoketastega.<\/p><\/div>\n<p>seej\u00e4rel perioodilise sammuga V t\u00e4he sarnased pinnavormid.<\/p>\n<p>J\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud v\u00e4\u00e4rismetalli ribad k\u00e4ituvad nanoantennidena, mis p\u00fc\u00fcavad substraadile langevat valgust ning l\u00f5ksustavad selle viivuks, mis p\u00f5hjustabki fokusseerimiseks vajaliku faasinihke ning sarnaselt klassikalisele klaasl\u00e4\u00e4tsele uue kiirguse liikumissuuna.<\/p>\n<p>Lapikul l\u00e4\u00e4tsel puuduvad klassikalise analoogiga v\u00f5rreldes aberratsioonid ehk optilised h\u00e4ired pildi kvaliteedis. Tekkinud kujutis on h\u00e4irevaba ja ei vaja j\u00e4relt\u00f6\u00f6tlust.<\/p>\n<p>Nanoantennide ridasid kutsutakse koondavalt metapinnaks, viidates seel\u00e4bi mittelineaarse optilise kostega metamaterjalidele. Antennide suurust, nurka ning nende vahelist ruumilist sammu muutes saab l\u00e4\u00e4tse h\u00e4\u00e4lestada eri lainepikkustega kiirguste jaoks.<\/p>\n<p>\u201eOn v\u00f5imalik, et tulevikus asendatakse k\u00f5ik optiliste s\u00fcsteemide kohmakad l\u00e4\u00e4tsed metapindadega. See on v\u00e4ga p\u00f5nev,\u201c kommenteeris t\u00f6\u00f6r\u00fchma tudeng Francesco Aieta.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-08-ultrathin-wafer-silicon-gold-focuses.html\">Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Harvardi Elektritehnika Kooli ja Rakendusteaduskeskuse (Harvard School of Engineering and Applied Sciences SEAS) teadlased valmistasid \u00fcli\u00f5hukese lameda l\u00e4\u00e4tse, mis suudab laia spektri ulatuses aberratsioonivabalt kiirgust fokusseerida. L\u00e4\u00e4ts on 60 nm (10-6 m) paks, praktilises l\u00e4henduses pea kahem\u00f5\u00f5tmeline. Sellest hoolimata suudab s\u00fcsteem valgust fokusseerida difraktsioonikriteeriumi piiril. L\u00e4\u00e4ts t\u00f6\u00f6tab fiiberkaabelsides kasutatavatel lainepikkustel. Seda on lihtne toota ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29163,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[133],"class_list":{"0":"post-29162","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-saagu-valgus","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29162","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29162"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29162\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29163"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29162"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29162"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29162"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}