{"id":29169,"date":"2012-08-30T21:10:51","date_gmt":"2012-08-30T18:10:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29169"},"modified":"2012-08-31T11:37:55","modified_gmt":"2012-08-31T08:37:55","slug":"tahepaari-abil-tabati-gravitatsioonilained","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29169","title":{"rendered":"T\u00e4hepaari abil tabati gravitatsioonilained"},"content":{"rendered":"

Teadlased tabasid surnud t\u00e4htede paari orbiidilt n\u00e4htava valguse t\u00f5endid \u00fchest astronoomia k\u00f5ige raskemini tabatavast sihtm\u00e4rgist \u2013 gravitatsioonilainetest. Seni on neid esmakordselt Einsteini poolt ennustatud aegruumi rebendeid t\u00e4heldatud vaid raadiolainete allikatest.<\/strong><\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus sellest, kuidas valgete k\u00e4\u00e4buste paar kiirgab gravitatsioonilaineid.<\/p><\/div>\n

Maast 3000 valgusaasta kaugusel asuva kahe valge k\u00e4\u00e4buse orbiitide muutused on edasiseks t\u00f5estuseks sellest, et neid lained saab ka tegelikult n\u00e4ha, kirjutab BBC news<\/a>.<\/div>\n
Gravitatsioonilained olid Albert Einsteini relatiivsusteooria oluliseks osaks. Tema teooria vaatles ruumi ennast kui m\u00f5jutatavat ehitist ning massiivsete objektide gravitatsiooni kui j\u00f5udu, mis v\u00f5ib seda efektiivselt moonutada.<\/div>\n
Tegeliku gravitatsioonilaine tabamine on aga keeruline: nende m\u00f5ju on liiga v\u00e4ike, et seda Maa-p\u00f5histe katsete abil m\u00f5\u00f5ta. Meie suur Universum on aga laboratooriumiks, kus me saame m\u00f5\u00f5ta gravitatsioonilainete kaudset m\u00f5ju.<\/div>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ivad \u00fcksk\u00f5ik millised kaks \u00fcksteise \u00fcmber tiirlevat massiivset objekti kiirata gravitatsioonilaineid, kaotades aeglaselt oma orbiitide impulssi. Selle tulemusena muutuvad orbiidid ise ning aeg, mis kulub \u00fche t\u00e4istiiru tegemiseks.<\/div>\n
1993. aastal p\u00e4lvis Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia katse, milles m\u00f5\u00f5deti tillukest muutust kiiresti p\u00f6\u00f6rleva neutront\u00e4he ehk pulsari orbiidis. Enamus sellest t\u00f6\u00f6st sooritati 1930ndatel aastatel valmistatud optilise teleskoobi abil. Sama triki sooritamine n\u00e4htava valguse abil on aga teadlaste jaoks seni k\u00e4ttesaamatuks osutunud.<\/div>\n
Gravitatsioonilainete ulatuse suurenemine tuleb valgete k\u00e4\u00e4buse paari (J0651) ekstreemsest loomusest: m\u00f5lemad t\u00e4hed on hiiglasliku massiga (oluline murdosa meie P\u00e4ikese massist) ning tiirlevad \u00fcksteise \u00fcmber kaugusel, mis on vaid kolmandik Maa ja Kuu vahelisest kaugusest. T\u00e4hed teevad oma orbiidile tiiru peale v\u00e4hem kui 13 minutiga.<\/div>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchm uuris hoolikalt seda, kuidas t\u00e4hepaar \u00fcksteist ,,varjutas\u201c \u2013 Maalt vaadatuna blokeerib \u00fcks neist hetkeks teiselt t\u00e4helt tuleva valguse.<\/div>\n
13 kuu jooksul panid teadlased t\u00e4hele, et orbitaalperiood kahanes v\u00e4hem kui tuhandiku sekundi v\u00f5rra, kuid et efekt nihutab ka varjutuse toimumisaega. See aeg on alates t\u00e4hepaari avastamisest ligikaudu kuus sekundit tagasi nihkunud.<\/div>\n
,,Paljud neist m\u00f5\u00f5tmistest on v\u00f5tnud aastaid, seda peamiselt seet\u00f5ttu, et orbiidid on palju pikemad,\u201c selgitas artikli peaautor JJ. Hermes. Antud l\u00e4bimurdeline avastus sai osaliselt teoks t\u00e4nu teleskoobile, mis on sama vana kui Einsteini teooria: Otto Struve 2,1 meetrine teleskoop McDonaldi Observatooriumis Texases.<\/div>\n
,,Raadioteleskoope ja ajav\u00f5tu pulsareid on kasutatud 30 aastat, kuid see on esimene kord, kui meil \u00f5nnestus n\u00e4ha gravitatsioonilainete m\u00f5ju optilise teleskoobi abil,\u201c \u00fctles Hermes.<\/div>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchm plaanib j\u00e4tkata t\u00e4hepaari kitseneva orbiidi j\u00e4lgimist. Oodatav varjutuse aeg peaks j\u00e4rgmise aasta maikuuks nihkuma 20 veel sekundi v\u00f5rra tagasi. Antud avastus aitab juhtida ka ,,otsese tabamise\u201c eksperimentide vaatlusi.<\/div>\n
Sellised eksperimendid \u2013 nende seas ka esitatud eLisa projekt \u2013 plaanivad m\u00f5\u00f5ta suure vahemaaga detektorite tillukesi suhtelisi liikumisi gravitatsioonilainete m\u00f6\u00f6dumisel. See oleks l\u00f5plik ning \u00fcmberl\u00fckkamatu t\u00f5end lainetest, mille olemasolu ennustati juba ammu.<\/div>\n
,,Oleks v\u00e4ga hea, kui saaksime heakskiidu m\u00f5nele neist laserinterferomeetri missioonidest \u2013 me teaksime t\u00e4pselt mida otsida,\u201c \u00fctles Hermes. ,,Selgitasime arvutustest v\u00e4lja, et selline projekt nagu eLisa peaks tulemusi andma juba k\u00f5igest n\u00e4dala jooksul.\u201c<\/div>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased tabasid surnud t\u00e4htede paari orbiidilt n\u00e4htava valguse t\u00f5endid \u00fchest astronoomia k\u00f5ige raskemini tabatavast sihtm\u00e4rgist \u2013 gravitatsioonilainetest. Seni on neid esmakordselt Einsteini poolt ennustatud aegruumi rebendeid t\u00e4heldatud vaid raadiolainete allikatest. Maast 3000 valgusaasta kaugusel asuva kahe valge k\u00e4\u00e4buse orbiitide muutused on edasiseks t\u00f5estuseks sellest, et neid lained saab ka tegelikult n\u00e4ha, kirjutab BBC news. Gravitatsioonilained […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":29170,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29169","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29169\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29170"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}