{"id":29172,"date":"2012-08-30T21:17:35","date_gmt":"2012-08-30T18:17:35","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29172"},"modified":"2012-08-30T21:17:35","modified_gmt":"2012-08-30T18:17:35","slug":"uute-sulamite-loomine-matemaatika-abil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29172","title":{"rendered":"Uute sulamite loomine matemaatika abil"},"content":{"rendered":"

Uute sulamite valmistamisel on metallurgid tuginenud sajandite jooksul katse-eksitus meetodile. See v\u00f5ib aga muutuda.<\/span><\/p>\n

<\/div>\n
Grupp MIT teadlasi koostasid matemaatilise mudeli, mis v\u00f5imaldab neil ennustada stabiilseid sulameid, j\u00e4ttes vahele t\u00fclika katsetusprotsessi laboris, kirjutab Yahoo! news<\/a>.<\/div>\n
<\/div>\n
Enamik metalle koosneb nanomeetri suurusega pisikestest kristallidest. See annabki metallidele nende muutlikud omadused \u2013 n\u00e4iteks tugevus v\u00f5i sepistatavus. Mitmete k\u00f5rgtehnoloogiliste metallide puhul v\u00f5ib paljude nanokristallidega sulami valmistamine suurendada selle tugevust. Need struktuurid pole aga stabiilsed: temperatuuri t\u00f5usmisel v\u00f5i metalli pingestamisel kristallid liituvad ning muutuvad suuremaks (p\u00f5him\u00f5tteliselt sulavad), mille j\u00e4rel need eriliseks muutnud omadused kaovad.<\/div>\n
<\/div>\n
Tongjai Chookajorn<\/strong>, Heather Murdoch<\/strong> ja Christopher A. Schuh<\/strong> leidsid matemaatilise mudeli abil viisi koostamaks kaardi kindla elemendi stabiilsusega antud temperatuuril. Selle abil n\u00e4evad metallurgid, milliseid teisi elemente saab p\u00f5himetallile (maatriksile) lisada, et valmistada stabiilne struktuur, mis p\u00fcsiks ka k\u00f5rgete temperatuuride korral.<\/div>\n
<\/div>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchm katsetas volframit, mis on \u00fcks tugevamaid metalle ning millel on k\u00f5rgeim sulamistemperatuur. K\u00f5rge sulamistemperatuur t\u00e4hendab Schuhi s\u00f5nul seda, et metall peab t\u00f6\u00f6tlemiseks olema kuum, mist\u00f5ttu on nanokristalliliste struktuuride stabiilsena hoidmine palju keerulisem. Murdochi v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud matemaatiline mudel pakkus v\u00e4lja paar kandidaati, mis kindlustaksid struktuuride stabiilsuse: titaan, tsink, kroom ja kuld. Lisaks n\u00e4itas see, et vask, kaadmium ja strontsium ei sobiks.<\/div>\n
<\/div>\n
P\u00e4rast titaani valimist (mis on samuti tugev ning millel on k\u00f5rge sulamispunkt) pidi Chookajorn sulami ka p\u00e4riselt valmistama. Sulam k\u00e4itus t\u00e4pselt mudeli ennustuste kohaselt: 1100 \u00b0C juures p\u00fcsisid nanokristallid stabiilsena terve n\u00e4dala.<\/div>\n
<\/div>\n
Lisaks n\u00e4itab uus mudel kaudselt seda, kuidas lisandmaterjal p\u00f5himetalliga seguneb. Tugevuse maksimeerimiseks peab lisandmetall \u2013 antud juhul titaan \u2013 kogunema nanokristalliliste struktuuride l\u00e4hedusse. Sellisel juhul p\u00fcsivad nanokristallid suurema t\u00f5en\u00e4osusega stabiilsetena. Chookajorn s\u00f5nas, et nad t\u00f6\u00f6tavad hetkel ka uue mudeli kallal, mis v\u00f5imaldab uurida sulamite tegelikku struktuuri.<\/div>\n
<\/div>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas antud meetodit ka teiste metallide puhul, kuid tegelikke sulameid pole veel teha j\u00f5utud. ,,Me eeldame, et p\u00e4rast eksperimentide sooritamist viib see mudel uute nanostruktureeritud sulamiteni, mis on v\u00e4ga stabiilsed ning mida varem pole valmistatud,\u201c kirjutas Schuh e-kirjas.<\/div>\n
<\/div>\n
Allikas<\/a><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uute sulamite valmistamisel on metallurgid tuginenud sajandite jooksul katse-eksitus meetodile. See v\u00f5ib aga muutuda. Grupp MIT teadlasi koostasid matemaatilise mudeli, mis v\u00f5imaldab neil ennustada stabiilseid sulameid, j\u00e4ttes vahele t\u00fclika katsetusprotsessi laboris, kirjutab Yahoo! news. Enamik metalle koosneb nanomeetri suurusega pisikestest kristallidest. See annabki metallidele nende muutlikud omadused \u2013 n\u00e4iteks tugevus v\u00f5i sepistatavus. Mitmete k\u00f5rgtehnoloogiliste metallide […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29172","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29172","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29172"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29172\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29172"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29172"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29172"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}