{"id":2918,"date":"2010-05-12T11:15:42","date_gmt":"2010-05-12T08:15:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2918"},"modified":"2010-06-28T10:42:37","modified_gmt":"2010-06-28T07:42:37","slug":"2918","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2918","title":{"rendered":"Astronoomid avastasid galaktikast v\u00e4lja lennutatava supermassiivse musta augu"},"content":{"rendered":"

Astronoomid on leidnud arvatava supermassiivse musta augu, mis suurel kiirusel kaugest galaktikast v\u00e4lja lendab. <\/strong><\/p>\n

Utrechti \u00dclikooli tudeng Marianne Heida<\/strong> avastas oma viimase bakalauruse kraadi saamiseks tehtava projekti k\u00e4igus veidra t\u00e4he, rohkem kui 500 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas. Avastuse tegemiseks pidi ta k\u00f5rvutama sadu tuhandeid juhuslikult valitud r\u00f6ntgenkiirguse allikaid miljonite galaktikate positsioonidega.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Hubble'i pildil on v\u00e4lja lennutatud must auk t\u00e4histatud punase s\u00f5\u00f5riga. Foto: Hollandi SRON kosmoseuuringute instituut.<\/p><\/div>\n

Tavaliselt sisaldab iga galaktika oma keskmes supermassiivset musta auku, mis vahete-vahel r\u00f6ntgenkiirguses s\u00e4rama l\u00f6\u00f6b. Ent t\u00e4ht, mille Heida avastas, paiknes galaktika keskmest kaugel. Siiski oli objekt r\u00f6ntgenkiirtega vaadeldes nii ere, et seda sai k\u00f5ige paremini v\u00f5rrelda ainult ereda supermassiivse musta auguga.<\/p>\n

Harilikult galaktikate keskel paiknevad supermassiivsed mustad augud kaaluvad rohkem kui miljard P\u00e4ikest. Nii rasked objektid v\u00f5ivad keskmest nii kaugel leiduda ainult juhul, kui mingisugune s\u00fcndmus on massiivse keha galaktika keskmest v\u00e4lja lennutanud. \u00dcheks v\u00f5imaluseks on kahe musta augu \u00fchinemine. Uus moodustunud must auk “tulistatakse” s\u00fcsteemi keskelt suurel kiirusel v\u00e4lja.<\/p>\n

“Galaktilise kuuli” kiiruse hinnangud on seni rajanenud pelgalt ennustustele, ent t\u00e4psed arvutused on alles hiljuti v\u00f5imalikuks saanud. Nimelt n\u00f5uavad sellised simulatsioonid \u00e4\u00e4rmiselt v\u00f5imsaid arvuteid. Uued arvutused paljastavad, et uue musta augu kiirus s\u00f5ltub peamiselt kahe \u00fchineva musta augu kiirusest ja suunast, kuidas nad \u00fcmber oma telje enne \u00fchinemist tiirlevad. N\u00e4htust v\u00f5iks v\u00f5rrelda kahe p\u00f6\u00f6rleva piljardikuuli vahelise kokkup\u00f5rkega, ainult, et kuulid j\u00e4\u00e4vad p\u00e4rast kokkup\u00f5rget \u00fcksteise sisse.<\/p>\n

Heida tehtud uuringutulemus on arvatavasti ainult j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp. “Me oleme leidnud veel rohkem sellist t\u00fc\u00fcpi veidraid r\u00f6ntgenkiirte allikaid. Siiski vajame me k\u00f5igepealt NASA Chandra satelliidi poolt tehtavaid t\u00e4iendavaid m\u00f5\u00f5tmisi,” \u00fctles tudeng. Rohkemate galaktikate keskmest v\u00e4ljapaiskuvate mustade aukude leidmine aitab paremini m\u00f5ista mustade aukude omadusi, enne kui need \u00fchinevad.<\/p>\n

Tulevikus v\u00f5ib olla v\u00f5imalik seda protsessi planeeritava LISA satelliidiga isegi otseselt vaadelda. Astronoomid loodavad satelliidiga m\u00f5\u00f5ta seni h\u00fcpoteetilisi gravitatsioonilaineid, mida kaks \u00fchinevat musta auku \u00fchinedes kiirgavad. Saadav informatsioon peaks kinnitama v\u00f5i \u00fcmber l\u00fckkama teooria, et supermassiivsed mustad augud on kergemate mustade aukude \u00fchinemise tulemus.<\/p>\n

Allikas:
\nHollandi SRONi kosmoseuuringute instituut: “Astronomers find recoiling super-massive black hole.”<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astronoomid on leidnud arvatava supermassiivse musta augu, mis suurel kiirusel kaugest galaktikast v\u00e4lja lendab. Utrechti \u00dclikooli tudeng Marianne Heida avastas oma viimase bakalauruse kraadi saamiseks tehtava projekti k\u00e4igus veidra t\u00e4he, rohkem kui 500 miljoni valgusaasta kaugusel asuvas galaktikas. Avastuse tegemiseks pidi ta k\u00f5rvutama sadu tuhandeid juhuslikult valitud r\u00f6ntgenkiirguse allikaid miljonite galaktikate positsioonidega. Tavaliselt sisaldab iga […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2918","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2918","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2918"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2918\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2918"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2918"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2918"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}