{"id":29185,"date":"2012-08-31T12:21:49","date_gmt":"2012-08-31T09:21:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29185"},"modified":"2012-08-31T19:15:52","modified_gmt":"2012-08-31T16:15:52","slug":"kasvatati-heade-fuusikaliste-omadustega-horisontaalseid-nanotraate","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29185","title":{"rendered":"Kasvatati heade f\u00fc\u00fcsikaliste omadustega horisontaalseid nanotraate"},"content":{"rendered":"

Nanotraatide kasvatamine ei ole lihtne protsess. Tugimehhanismideta kasvavad nanotraadid \u00fcsna juhuslikult, mis teeb raskeks nende kasutamise efektiivsete pooljuhtidena (on olemas ka isoleerivaid ning metallilisi nanotraate \u2013 toim.). Weizmanni Keemiainstituudi professor Ernesto Joselevich leidis viisi pooljuht-nanotraatide kasvatamiseks mitte vertikaalselt alt \u00fcles, vaid horisontaalselt, mis annab esimest korda v\u00f5imaluse valmistada suhteliselt pikki, korralikke ning joondunud nanotraatstruktuure.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Nanotraatide vagudes kasvamise illustratsioon.<\/p><\/div>\n

Pooljuhtseadmete elektri\u00fchendused on keeruka ehitusega. Joselevichi teadust\u00f6\u00f6 annab v\u00f5imaluse luua heade elektriliste ja optiliste omadustega h\u00e4sti organiseeritud pooljuhtnanostruktuure, mis on keerukamate lahenduste aluseks. Taolised struktuurid sobiksid paljudesse seadmetesse, muuhulgas LEDidesse, laseritesse, infotalletusseadmetesse, transistoridesse, arvutitesse ning fotoelektrilistesse seadmetesse.<\/p>\n

Joselevichi t\u00f6\u00f6r\u00fchm kasvatas nanotraadid galliumnitriidist (GaN). Selleks kasutati meetodit, mis v\u00f5imaldab tavaliselt kasvatada heade optiliste ning elektriliste omadustega vertikaalseid nanotraate. Vertikaalsete nanotraatide kogumine ning reastamine on aga probleemne, sest tekitab traatides defekte. Weizmanni t\u00f6\u00f6r\u00fchm aga kasvatas nanotraadid safiirkristalli substraadile, mille pinnale tehti eelnevalt eri kujuga s\u00fcvendeid, sealhulgas vaokesi ning trepiastme sarnaseid struktuure. T\u00f6\u00f6 avaldati hiljuti mainekas ajakirjas Science.<\/p>\n

Tulemused n\u00e4itasid, et substraadi pinnastruktuuridel oli traatide kasvamisele tugev suunav efekt. Nanotraadid kasvasid horisontaanlselt piki vagu v\u00f5i treppi. L\u00f5pptulemusena saadi korrap\u00e4rased h\u00e4sti joondatud ligi millimeetri pikkused nanotraatide read. Siledale horisontaalsele pinnale kasvatatud traadid on seni olnud halvemate f\u00fc\u00fcsikaliste omadustega, ebakorrap\u00e4rase joondumisega ning vaid m\u00f5ne mikromeetri pikkused.<\/p>\n

\u201eOli \u00fcllatav avastada, et meie kasvatatud traatide optilised ning elektrilised omadused olid kohati isegi paremad kui vertikaaltraatidel. Pooljuhtide horisontaalne kasvatamine tekitab neisse tavaliselt defekte, mis l\u00f5pptulemuse kvaliteeti kahandab,\u201c kommenteeris Joselevich.<\/p>\n

Siiski on ebaselge miks meetod, mis tavaliselt p\u00e4\u00e4dib vertikaalsete nanotraatidega, p\u00f5hjustab pelgalt substraadi pinnadefektide t\u00f5ttu horisontaalse kasvu.<\/p>\n

Allikas: ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nanotraatide kasvatamine ei ole lihtne protsess. Tugimehhanismideta kasvavad nanotraadid \u00fcsna juhuslikult, mis teeb raskeks nende kasutamise efektiivsete pooljuhtidena (on olemas ka isoleerivaid ning metallilisi nanotraate \u2013 toim.). Weizmanni Keemiainstituudi professor Ernesto Joselevich leidis viisi pooljuht-nanotraatide kasvatamiseks mitte vertikaalselt alt \u00fcles, vaid horisontaalselt, mis annab esimest korda v\u00f5imaluse valmistada suhteliselt pikki, korralikke ning joondunud nanotraatstruktuure. Pooljuhtseadmete […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29186,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-29185","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-nanotehnoloogia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29185","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29185"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29185\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29185"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29185"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29185"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}