{"id":29196,"date":"2012-08-31T22:11:40","date_gmt":"2012-08-31T19:11:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29196"},"modified":"2013-12-13T21:21:20","modified_gmt":"2013-12-13T18:21:20","slug":"cern-i-suveuliopilane-joosep-pata-jagab-kahe-suve-kogemusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29196","title":{"rendered":"CERN-i suve\u00fcli\u00f5pilane Joosep Pata jagab kahe suve kogemusi"},"content":{"rendered":"

Joosep Pata on Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikamagistrant, kes veetis 2011. ning\u00a02012. aasta suved \u0160veitsis, CERN-is (Euroopa Tuumauuringute Keskus Genfis)\u00a0suve\u00fcli\u00f5pilasena. N\u00fc\u00fcd on ta Eestis tagasi. Kohtume Joosepiga muljetamise eesm\u00e4rgil\u00a0Tartus f\u00fc\u00fcsika \u00f5ppehoones aadressil T\u00e4he 4.<\/strong><\/p>\n

Mida CERN-is \u00f5igupoolest tehakse?<\/strong>
\nSuur LHC (Large Hadron Collider) kiirendi annab p\u00f5hitulemusi. Lisaks on asutuses v\u00e4iksemad, muuhulgas kalibreerimiseks kasutatavad eelkiirendid \u00a0(kiirendite kaarti n\u00e4eb siit<\/a>), igal neist oma t\u00f6\u00f6r\u00fchm. Mina olen koos teiste suvetudengitega kokku puutunud eelk\u00f5ige LHC (Large Hadron Collider) p\u00f5rkeandmetega. Lisaks kiirenditele on CERN-is mitmeid teisi eksperimente. N\u00e4iteks \u00fcks, mis\u00a0toodab antiainet ning m\u00f5\u00f5dab selle omadusi (AD ehk Antiproton Decelerator\u00a0projekt).<\/p>\n

\n

\"\"<\/a>

Joosep Pata Alpides CERN-i suve\u00fcli\u00f5pilasena.<\/p><\/div>\n

Millega sina oma suvestuudiumi jooksul tegelesid?<\/strong>
\nEsimesel aastal tegin seda, mida k\u00f5ik teisedki suvetudengid. K\u00e4isin\u00a0loengutes, p\u00e4rast tegelesin anal\u00fc\u00fcs\u00fclesandega, mis\u00a0oli v\u00e4iksem statistiline probleem. Lahendasime seda koos \u00fche teise\u00a0eestlasega, kes \u00f5pib osakestef\u00fc\u00fcsikat doktorantuuris Hollandis.<\/p>\n

Kas statistilised probleemid on CERN-i p\u00f5hivooluks? On ju Higgsi bosoni leidminegi tugevalt statistikaga seotud.<\/strong>
\nTegelikult mitte, probleeme on mitmesuguseid. See, millega meie\u00a0tegelesime, oli p\u00f5hiliselt anal\u00fc\u00fcs ja anal\u00fc\u00fcsimeetodid. On ka neid, kes\u00a0tegelevad arvutuslike probleemidega, n\u00e4iteks kuidas detektoritest tulevaid\u00a0mitme terabaidiseid andmemassiive paremini t\u00f6\u00f6delda v\u00f5i salvestada.\u00a0S\u00f5ltub tegelikult juhendajast ja tudengi oskustest ning huvist, millega inimene\u00a0tegelema hakkab.<\/p>\n

Mis formaadis loengud toimusid ja kui kaua need kestsid?<\/strong>
\n\u00d5ppets\u00fckkel kestis t\u00e4pselt kaks kuud. M\u00f5ned tudengid saabusid hiljem, olid siis p\u00e4rast kauem. Esimesed poolteist kuud on igal\u00a0t\u00f6\u00f6p\u00e4eval hommikul \u00fcheksast loengud, mis kestavad l\u00f5unani. Kokku on kolm loengut, pikkusega 45 minutit. Ts\u00fckli l\u00f5pus on pooletunnine arutelu, kus on kohal k\u00f5ik loengupidajad ning asjast huvitatud tudengid. \u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4evast tegeldakse asjakohaselt huvi pakkuva\u00a0tegevusega. Esimesel suvel tahtsin aru saada kuidas \u00fcks statistiline\u00a0meetod t\u00f6\u00f6tab. Sellega siis tegelesingi.<\/p>\n

See, et sa olid nendel kordadel bakalaureuseastme tudeng, oli kuidagi\u00a0eriline?<\/strong>
\nTegelikult ongi suvetudengid \u00fcldiselt bakalaureuse \u00f5ppeastme\u00a0eelviimasel-viimasel aastal. Loengud olid kohati keerulised ja rasked\u00a0j\u00e4lgida, sest olid v\u00e4ga laiahaardelised ja tempokad. Lektorid pidid 135 minutiga l\u00e4bi v\u00f5tma m\u00f5ne suure teema, n\u00e4iteks\u00a0osakeste standardmudeli \u00fche osa. K\u00f5ik s\u00f5ltub ka tudengi\u00a0ettevalmistusest. Mina l\u00e4ksin sinna esimesel aastal nii, et polnud\u00a0kvantmehaanikatki kuulanud. Sellseid teadmisi eeldatakse. Midagi ikka teadsin, aga\u00a0mitte piisavalt. Sel suvel oli tegelikult sama lugu. Alati on asju, millest aru ei saa. Loengud on tegelikult head. Kui nende\u00a0peale hiljem m\u00f5elda v\u00f5i samas vallas Tartus m\u00f5nd p\u00f5hjalikumat loengut\u00a0kuulata, siis l\u00e4hevad teadmised paika ning tekib s\u00fcsteem.<\/p>\n

Joosepile tuleb k\u00f5ne Eesti Energiast, vaja korteris elekter sisse\u00a0l\u00fclitada, vestlusaega j\u00e4\u00e4b napimaks. <\/strong><\/p>\n

Oli tudengitel veel tegevusi? <\/strong>
\nKaks asja on k\u00fcllalt. Eksperimentaal\u00fclesanne oli paisuva\u00a0iseloomuga. Saad midagi valmis, siis antakse t\u00f6\u00f6d juurde.\u00a0T\u00f5tt \u00f6elda ega ma tol aastal rohkem ei j\u00f5udnudki teha. V\u00e4lja arvatud vabal\u00a0ajal.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4gi vabast ajast ka.<\/strong>
\nMis seal r\u00e4\u00e4kida. Genfist asutakse umbes k\u00fcmne kilomeetri kaugusel,\u00a0\u0160veitsi-Prantsusmaa piiri peal. \u00dchel pool on Juura m\u00e4estik. Teisele pool, Genfist edasi, on \u0160veits ja Alpid, ka Genfi j\u00e4rv. \u00dcmbruskonnas on maa \u00fcldiselt utiliseeritud, kas\u00a0viinamarjaistandused v\u00f5i lehmakasvandused.<\/p>\n

Kas oled piltidelt kuulsaks saanud peakiirendit ka n\u00e4inud?<\/strong>
\nEi ole. Masin on n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tanud ligikaudu kaks aastat ning on r\u00e4ngalt\u00a0radioaktiivne. Sinna ei saa. Laetud osakesed liiguvad suurel ringjoonelisel\u00a0orbiidil pea valguse kiirusel ja kiirgavad seet\u00f5ttu elektromagnetkiirgust.\u00a0T\u00f6\u00f6olukorras ja loetud aja p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d on kiirendikompleks vaatlejatele suletud. Selleks, et sinna saada, peab olema m\u00f5juv p\u00f5hjus. Masin l\u00e4heb ligikaudu poole aasta\u00a0p\u00e4rast kinni, siis on lootust, et j\u00e4rgmise suve minejad saavad\u00a0all \u00e4ra k\u00e4ia. Tudengitele korraldatakse k\u00fcll detektoritesse ekskursioone, aga praegu\u00a0n\u00e4eb vaid kontrollruumi. Heal juhul viiakse koopasse ka, aga aparatuuri varjestavad k\u00fcmne\u00a0meetri paksused betoonseinad. Kiirendi on umbes 100-150 meetri\u00a0s\u00fcgavusel maa all.<\/p>\n

Sel aastal k\u00e4isid uuesti. Sind kutsuti tagasi?<\/strong>
\nKuiv\u00f5rd olen KBFI k\u00f5rge energiaga osakeste f\u00fc\u00fcsika t\u00f6\u00f6grupi liige, siis\u00a0oli v\u00e4ga kasulik, et l\u00e4hen sinna, kus on minu praeguse t\u00f6\u00f6 juhendaja ja\u00a0inimesed, kes selle valdkonnaga tegelevad, et nad on l\u00e4hedal. Arutelu k\u00e4ib siis kiiremini ja juhtn\u00f6\u00f6rid on konkreetsemad.<\/p>\n

On sul veel midagi tehnilise poole pealt lisada?<\/strong>
\nElamise ja muu sarnase eest hoolitsevad need, kes sind suve\u00fclikooli l\u00e4hetavad.\u00a0Antakse elatusraha ja broneeritakse koht CERN-i elamus,\u00a0p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fchiselamus. Seltskond on v\u00e4ga rahvusvaheline. Eesti\u00a0suvetudengid on natuke omaette, sest Eesti ei ole ametlikult CERN-i\u00a0programmi liige. Loengutes k\u00e4ies on siiski enda teha millised tutvused sa lood.<\/p>\n

On siis Higgsi boson avastatud v\u00f5i mitte?<\/strong>
\nMina saan aru nii, et on avastatud mingisugune boson, millel on peaaegu\u00a0samad omadused standardmudeli ennustatud Higgsi bosoniga. Higgsi\u00a0boson laguneb niiv\u00f5rd kiiresti, et seda otse ei n\u00e4e. N\u00e4eb ainult\u00a0selle l\u00f5pp-produkte, n\u00e4iteks footoneid. Enamat ei saa praegu v\u00e4ita. Lisaks on ennustatust teatavad k\u00f5rvalekalded. N\u00e4iteks laguneb avastatud boson praegu liiga sageli kaheks footoniks, et selget pilti luua. Veel ei saa \u00f6elda, et tegu oleks otsitud osakesega. Ees seisab huvitav \u00fclesanne, mille k\u00e4igus tuleb selgitada, kas see on t\u00e4pselt\u00a0selline boson, mida ennsutatakse, v\u00f5i on tegemist osakesega, millel on standardmudeli v\u00e4liste teooriate kohta vihjeid andvad lisaparameetrid.\u00a0Mulle tundub, et see lisaparameetrite uurimine ongi praegu huvitavaim teema.<\/p>\n

Vahepeal j\u00e4i siin Eestis uudiseid lugedes pealiskaudne mulje, et\u00a0standardmudeli alustalad k\u00f5iguvad. On see nii?<\/strong>
\nStandardmudeli alustalad ei k\u00f5igu. Tegemist on efektiivse teooriaga, mis on loodud\u00a0mingisuguste f\u00fc\u00fcsikaliste n\u00e4htuste arvutamiseks, nii olen mina aru saanud. Pigem on\u00a0k\u00fcsitav, miks see nii on. Standardmudel ennustab v\u00e4ga h\u00e4sti eksperimendi\u00a0tulemusi. Saadud tulemused ei saa enam valeks minna.\u00a0Pigem saab juurde tulla lisan\u00fcansse, mis n\u00e4itavad, et standardmudel on\u00a0mingisuguse \u00fcldisema teooria lihtsustus v\u00f5i t\u00e4psustus kui seda piisavalt\u00a0uduste prillidega vaadata.<\/p>\n

Mis saab p\u00e4rast v\u00f5imalikku suurt avastust?<\/strong>
\nSiis j\u00e4\u00e4b \u00fcle m\u00f5\u00f5ta Higgsi bosoni omadused. Teame selle massi ja olemasolu, millest on v\u00e4he. Sisuliselt on vaja \u00e4ra m\u00f5\u00f5ta k\u00f5ik osakese lagunemise\u00a0variantide t\u00f5en\u00e4osused lagunemiskanalites umbes viie v\u00f5i kuue\u00a0standardh\u00e4lbe t\u00e4psusega. Siis v\u00f5ib midagi v\u00e4ita teiste f\u00fc\u00fcsikateooriate\u00a0kohta. Praegu leitud andmed \u00a0on samas ka v\u00e4ga huvitavad, sest\u00a0Higgsi bosoni mass on parameeter, mis on standardmudelis v\u00e4ga t\u00e4htsal kohal. See parameeter lubab piirata standardmudeli v\u00e4liseid teooriaid, n\u00e4iteks lihtsamat supers\u00fcmmeetria teooriat. Higgsi bosoni olemasolu kinnitab, et standardmudeli abil on v\u00f5imalik edukalt loodust kirjeldada, aga mitte seda, miks see nii l\u00e4inud on.<\/p>\n

Milline oleks \u00fcks s\u00fcndmus, mida sa tahaksid tulevikus n\u00e4ha?<\/strong>
\nTegelikult ei ole see seotud osakestef\u00fc\u00fcsikaga. Tahaksin n\u00e4ha inimkonna edusamme kosmoseavaruste avastamises.<\/p>\n

K\u00fcsis Uku P\u00fcttsepp<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Joosep Pata on Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikamagistrant, kes veetis 2011. ning\u00a02012. aasta suved \u0160veitsis, CERN-is (Euroopa Tuumauuringute Keskus Genfis)\u00a0suve\u00fcli\u00f5pilasena. N\u00fc\u00fcd on ta Eestis tagasi. Kohtume Joosepiga muljetamise eesm\u00e4rgil\u00a0Tartus f\u00fc\u00fcsika \u00f5ppehoones aadressil T\u00e4he 4. Mida CERN-is \u00f5igupoolest tehakse? Suur LHC (Large Hadron Collider) kiirendi annab p\u00f5hitulemusi. Lisaks on asutuses v\u00e4iksemad, muuhulgas kalibreerimiseks kasutatavad eelkiirendid \u00a0(kiirendite kaarti n\u00e4eb […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29203,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29196","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"category-persoon","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29196","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29196"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29196\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29203"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29196"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29196"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29196"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}