{"id":2925,"date":"2010-05-17T02:26:15","date_gmt":"2010-05-16T23:26:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2925"},"modified":"2010-06-28T10:41:48","modified_gmt":"2010-06-28T07:41:48","slug":"marianne-heida-ehk-vorratuteks-avastusteks-ei-pea-tingimata-professor-olema","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2925","title":{"rendered":"Marianne Heida ehk v\u00f5rratuteks avastusteks ei pea tingimata professor olema"},"content":{"rendered":"

S\u00f5nadega “Me oleme \u00fche veidra r\u00f6ntgenkiirte allika leidnud,” alustab Marianne Heida<\/strong> <\/em>oma artiklit<\/strong> v\u00e4rskelt ilmunud ajakirjas T<\/em>he Monthly Notices of the Royal Astronomical Society<\/em>.\u00a0 T\u00f5en\u00e4osus, et tegu on supermassiivse galaktikast v\u00e4lja lendava musta auguga<\/a>, on \u00fcpris suur. Veidi v\u00e4iksem on t\u00f5en\u00e4osus, et \u00fche sellise otsa v\u00f5iks komistada bakalauruse t\u00f6\u00f6d tegev tudeng. Vahetevahel veab.<\/strong><\/p>\n

Jaan-Juhan\"\" Oidermaa: Miks \u00fcle\u00fcldse f\u00fc\u00fcsika ja mitte midagi muud tuhandest asjast maailmas?<\/strong><\/p>\n

Marianne Heida: Ma hakkasin f\u00fc\u00fcsikat peamiselt \u00f5ppima sellep\u00e4rast, et ma tahtsin teada, kuidas asjad t\u00f6\u00f6tavad. Ma arvan, et see on lihtsalt paeluv, kuidas meil on v\u00f5imalus maailmast, universumist ja \u00fcle\u00fcldse k\u00f5igest niiv\u00f5rd fundamentaalselt aru saada.\u00a0 Lisaks sellele, et f\u00fc\u00fcsika v\u00f5luv on,\u00a0 oli minu (keskkooli) f\u00fc\u00fcsikahoones tohutu tiik.<\/p>\n

J.J.O.: Ja t\u00e4psemalt astrof\u00fc\u00fcsika?<\/strong><\/p>\n

M.H.: Bakalauruse astmes pidime me valima astronoomia, meteroloogia ning osakeste -ja teoreetilise f\u00fc\u00fcsika valikkursuse vahel ja mulle meeldis astronoomia k\u00f5ige rohkem. Seega otsustasin ma oma uurimust\u00f6\u00f6 teha just selles valdkonnas ja sel aastal hakkan ma ka astrof\u00fc\u00fcsika magistrikraadi omandama. See on m\u00f5nus asi , mida \u00f5ppida, kuna kosmoses kehtivad t\u00e4pselt samasugused f\u00fc\u00fcsikaseadused nagu Maa peal. Samas saad sa neid aga ekstreemsetes tingimustes, mida Maa peal eales v\u00f5imalik saavutada pole, proovile panna.<\/p>\n

J.J.O.: Kas keegi on Sulle ka inspiratsiooniallikaks?<\/strong><\/p>\n

M.H.: Ma ei ole v\u00e4ga kindel konkreetse isiku suhtes…\u00a0 Ent mu vanemad on\u00a0 alati v\u00e4ga toetavad olnud ja julgustanud mind valima just seda, mis mulle meeldib. Mitte seda, mis tundub hea karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusena. Samuti r\u00f5hutasid minu keskkooli matemaatika -ja f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajad, et valemid ei ole midagi, mida karta. \u00dclikoolis olevad \u00f5ppej\u00f5ud on oma erialade suhtes \u00e4\u00e4rmiselt entusiastlikud ja annavad oma olekuga t\u00f5uke nende aladest v\u00f5imalikult palju teada saada.<\/p>\n

J.J.O.: R\u00e4\u00e4kides valemitest, mida Sa \u00fctleksid neile tudengitele, kes f\u00fc\u00fcsikat \u00f5ppima asudes hirmunult avastavad, kui palju neil matemaatikaga tegemist tuleb teha?<\/strong><\/p>\n

M.H.: Sellega harjub \u00e4ra. Utrechtis olid enamik matemaatikakursuseid \u00f5pingute alguses. Hiljem pidime me tegelikult samuti matemaatikaga palju tegelema, aga samas muutus see pigem viisiks, kuidas f\u00fc\u00fcsikast aru saada,\u00a0 matemaatika ei olnud enam eesm\u00e4rk iseeneses. Meie \u00f5ppen\u00f5unik tavatses \u00f6elda, et matemaatika on f\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6riist ja seda \u00f5ppides tuleb k\u00f5vasti vaeva n\u00e4ha.\u00a0 T\u00f6\u00f6riistad tuleb teravad ja heas t\u00f6\u00f6korras hoida. (Muigab)<\/em><\/p>\n

J.J.O.: Sinu uurimust\u00f6\u00f6 juurde tulles – mulle on alati huvi pakkunud, kuidas inimesed selliste m\u00f5tete peale tulevad. Kust Sulle selline idee tuli, et v\u00f5iks just sellise asja p\u00f5hjal oma bakalauruset\u00f6\u00f6 kirjutada?
\n<\/strong><\/p>\n

M.H.: Idee otsida tagasip\u00f5rkuvaid musti auke tuli minu juhendajalt (Peter Junker’ilt<\/strong>.) Ma otsisin huvitavat projekti, mille kallal kraadi saamiseks t\u00f6\u00f6tada, kui ta oli just m\u00f5elnud uue viisi peale, kuidas selliseid musti auke otsida. Otseloomulikult ei olnud me kindlad, et see meetod \u00fcle\u00fcldse t\u00f6\u00f6tab. Ma oleksin sama h\u00e4sti v\u00f5inud mitte midagi huvitavat leida, seega on p\u00e4ris p\u00f5nev, et v\u00e4hemalt \u00fcks r\u00f6ntgenkiirte allikas, mille ma avastasin, nii paljut\u00f5otav on.<\/p>\n

J.J.O.: \u00dclikooli pressiteatele viidates pidid Sa k\u00f5rvutama “miljoneid galaktikate positsioone” ja “sadu tuhandeid r\u00f6ntgenkiirte allikaid.” Need numbrid tunduvad tohutud. Mis t\u00f6\u00f6meetodeid Sa kasutasid ning kui kaua see Sul aega v\u00f5ttis?<\/strong><\/p>\n

M.H.: SDSS (Sloan Digital Sky Survey<\/em>) andmebaasis, mille ma aluseks v\u00f5tsin, on umbes 80 miljonit galaktikat ja Chandra r\u00f6ntgenkiirte allikate andmebaasis on umbes 100 tuhat sissekannet. Ma pidin v\u00f5rdlema k\u00f5ikide nende allikate positsioone k\u00f5ikide teiste galaktikate asukohtadega, et leida galaktikad, mis on l\u00e4hestikku. Vahekauguste arvutamiseks kirjutasin ma v\u00e4ikese arvutiprogrammi. Mul v\u00f5ttis paar p\u00e4eva aega, et v\u00e4lja nuputada, milline oleks just see k\u00f5ige parem viis, kuidas nende asukohti v\u00f5rrelda. Tegelikud arvutused ei v\u00f5tnud liiga kaua aega. Siiski, kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan, siis pidi mu arvuti k\u00f5igi nende tegemiseks umbes \u00f6\u00f6p\u00e4eva t\u00f6\u00f6d tegema. (Naerab)<\/em><\/p>\n


\nJ.J.O.: Millal sulle endale kohale j\u00f5udis, et Sa oled sellise s\u00fcndmuse avastanud?<\/strong><\/p>\n

Minu osa uurimust\u00f6\u00f6st oli ainult selle esimene osa: v\u00f5rrelda galaktikate ja r\u00f6ntgenkiirte allikate andmebaase. L\u00f5puks oli mul 350-st objektist koosnev nimekiri, mis v\u00f5isid tagasip\u00f5rkuvad mustad augud olla. Muidugi oleksime me pidanud iga\u00fchte neist l\u00e4hemalt uurima, et p\u00e4ris kindlad olla. Minul ei oleks selle jaoks t\u00f6\u00f6 t\u00e4htaja t\u00f5ttu muidugi piisavalt aega. Seega hoidis mu juhendaja nimekirja alles ja vaatas k\u00f5ige paljulubavamad allikad veelkord \u00fcle.
\nHetk, mil ma m\u00f5istsin, et \u00fcks nendest v\u00f5ib t\u00f5epoolest must auk olla, oli siis, kui ta \u00fctles mulle, et ta kirjutab CXO J122518.6+144545 artikli.<\/p>\n

J.J.O.: Kas me hakkame l\u00e4hiaastatel n\u00e4gema, et j\u00e4rjest rohkem noori helgeid p\u00e4id teevad tavainimese jaoks eksootilistes uurimisvaldkondades avastusi, nagu seda on mustade aukude f\u00fc\u00fcsika?
\n<\/strong><\/p>\n

M.H.: Ma ei kujuta t\u00f5esti ette, kas me noortest inimestest rohkem kuuleme. \u00d5pilaste uurimust\u00f6\u00f6d on harilikult suuremate projektide v\u00e4iksemad osad, nii et need aitavad t\u00e4htsamate avastuste tegemisele kaasa. Siiski kahjuks seda suurem osa inimesi tavaliselt ei m\u00e4rka.<\/p>\n

J.J.O.: Mida j\u00e4rgmiseks? Mida tulevad aastad Sulle toovad?<\/strong><\/p>\n

M.H.:\u00a0Hetkel \u00f5pin ma oma astrof\u00fc\u00fcsika magistrikraadi saamiseks. J\u00e4rgmisel aastal olen ma h\u00f5ivatud oma magistrit\u00f6\u00f6 kirjutamisega ja p\u00e4rast seda loodan ma doktorandikoha saada. Mis p\u00e4rast seda saama hakkab? Ma ei ole veel kindel, mida ma p\u00e4rast seda teha tahan<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00f5nadega “Me oleme \u00fche veidra r\u00f6ntgenkiirte allika leidnud,” alustab Marianne Heida oma artiklit v\u00e4rskelt ilmunud ajakirjas The Monthly Notices of the Royal Astronomical Society.\u00a0 T\u00f5en\u00e4osus, et tegu on supermassiivse galaktikast v\u00e4lja lendava musta auguga, on \u00fcpris suur. Veidi v\u00e4iksem on t\u00f5en\u00e4osus, et \u00fche sellise otsa v\u00f5iks komistada bakalauruse t\u00f6\u00f6d tegev tudeng. Vahetevahel veab. Jaan-Juhan Oidermaa: […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2925","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-arvamus-ja-inimesed","7":"category-persoon","8":"category-teadusuudis","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2925","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2925"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2925\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2925"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2925"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2925"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}