{"id":2927,"date":"2010-05-12T17:02:52","date_gmt":"2010-05-12T14:02:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2927"},"modified":"2010-06-28T10:42:28","modified_gmt":"2010-06-28T07:42:28","slug":"uus-maailmarekord-ajamootmise-tapsuses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2927","title":{"rendered":"Uus maailmarekord ajam\u00f5\u00f5tmise t\u00e4psuses"},"content":{"rendered":"

Teadlased Berliini Max Borni nimelise mittelineaarse optika ja l\u00fchikese aja spektroskoopia instituudis (MBI) on m\u00f5\u00f5tnud aega t\u00e4psusega 12 attosekundit (1.2 x 10-17 s,) mis t\u00e4hendab uut maailmarekordit l\u00fchimas kontrollitavas ajaskaalas.<\/strong><\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva laserid suudavad tekitada kuni 100 attosekundi pikkuseid valgusimpulsse, millele ei ole kompromissitult \u00fclil\u00fchikeste ajavahemike m\u00f5\u00f5tmisel vastast, kuna kasutavad m\u00f5\u00f5tmisteks valgust ennast. Nimelt on valgus v\u00e4ga k\u00f5rge sagedusega elektromagnetlaine. N\u00e4htavas spektripiirkonnas v\u00f5tab \u00fcks elektriv\u00e4lja v\u00f5nge aega umbes 1200-2500 attosekundit. J\u00e4relikult toimuvad ultral\u00fchikestel sagedustel v\u00f5nked veelgi kiiremini.

\"\"<\/a>

\u00dclil\u00fchikesed valguse impulsid stabiliseeritud optilise faasiga. \u00dclil\u00fchikesed laseri impulsid sisaldavad neid v\u00f5nkeid suhteliselt v\u00e4he (punane ja sinine joon.) Must joon n\u00e4itab aga impulsi v\u00e4lja piiri. Maksimaalne v\u00e4lja tugevus saavutatakse kui v\u00e4lja maksimum langeb kokku impulsi keskmega (punane joon.) Uus meetod stabiliseerib impulsi v\u00e4lja mustri. Kaks suurendatud kohta v\u00f5rdlevad eelmist v\u00f5ngete v\u00e4hendamise meetodit (roheline raamistus) uue otsese v\u00e4lja m\u00f5jutamise meetodiga (kollane raamistus.) Foto\u00b7: Forschungsverbund Berlin e.V.<\/p><\/div><\/p>\n

Siiski esinevad tavaliste l\u00fchikese impulsiga laserid puhul impulsi keskme suhtes elektriv\u00e4lja maksimumi suhtes nihkeid. Maksimaalseks v\u00e4ljatugevuseks peab aga impulsikese elektriv\u00e4lja maksimumiga kokku langema, (n\u00e4idatud joonisel punase joonena.) Sellest tulenevalt on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud maksimaalse v\u00e4lja tugevuse ehk laseriimpulsi faasi stabiliseerimiseks.<\/p>\n

Koos laserite ehitus ettev\u00f5ttega Femtolasers on MBI G\u00fcnter Steinmeyeri juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm arendanud meetodi impulsi faasi kontrollimiseks v\u00e4ljaspool laserit. Vastupidiselt varasematele l\u00e4henemistele pole laserisisene manipulatsioon enam vajalik. Seega k\u00f5rvaldatakse laseritoites ning impulsi pikkuses esineda v\u00f5ivad k\u00f5ikumised. Impulsi faasi muutmise kindlustab hoopus akusto-optiline muundur, mis m\u00f5\u00f5dab ning modifitseerib oma t\u00f6\u00f6s signaali otseselt. “Otsene faasi muutmine muudab mitmeid attosekundi f\u00fc\u00fcsika ja sagedus metroloogia eksperimente tunduvalt lihtsamaks,” \u00fctles Steinmeyer.<\/p>\n

Varem on v\u00e4lja maksimumi stabiliseerimine olnud v\u00f5imalik t\u00e4psuseni 100 attosekundit, mis vastab umbes 1\/20 lainepikkusele. Uus meetod lubab aga seda piiri tunduvalt kaugemale l\u00fckata. 1.2 x 10-17 sekundit, mis vastab umbes 1\/200 lainepikkusest, on aatomi aja\u00fchikust (24 attosekundit) kaks korda v\u00e4iksem. <\/p>\n

Aatomi aja\u00fchik on kiireim v\u00f5imalik ajaskaala, mida on v\u00f5imalik aatomi v\u00e4liskihtides toimuvate protsesside m\u00f5\u00f5tmiseks kasutada. Uus stabiliseerimismeetod v\u00f5imaldab looduse k\u00f5ige kiiremate protsesside uurimisse olulisi edusamme tuua.<\/p>\n

Allikas:
\nForschungsverbund Berlin e.V. (FVB) vahendatud l\u00e4bi Alphagalileo:
\n“World record for the shortest controllable time.”<\/a>o<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased Berliini Max Borni nimelise mittelineaarse optika ja l\u00fchikese aja spektroskoopia instituudis (MBI) on m\u00f5\u00f5tnud aega t\u00e4psusega 12 attosekundit (1.2 x 10-17 s,) mis t\u00e4hendab uut maailmarekordit l\u00fchimas kontrollitavas ajaskaalas. T\u00e4nap\u00e4eva laserid suudavad tekitada kuni 100 attosekundi pikkuseid valgusimpulsse, millele ei ole kompromissitult \u00fclil\u00fchikeste ajavahemike m\u00f5\u00f5tmisel vastast, kuna kasutavad m\u00f5\u00f5tmisteks valgust ennast. Nimelt on valgus […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2927","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2927","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2927"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2927\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2927"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2927"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2927"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}