{"id":29272,"date":"2012-09-06T11:57:24","date_gmt":"2012-09-06T08:57:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29272"},"modified":"2012-09-06T11:57:24","modified_gmt":"2012-09-06T08:57:24","slug":"kuiperi-voo-20-sunnipaev","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29272","title":{"rendered":"Kuiperi v\u00f6\u00f6 20. s\u00fcnnip\u00e4ev"},"content":{"rendered":"
Kosmoseteadus t\u00e4histab Kuiperi v\u00f6\u00f6 avastamise 20ndat aastap\u00e4eva. See avastus tehti 1992. aastal, mil leiti esimene Kuiperi V\u00f6\u00f6 Objekt (Kuiper Belt Object ehk KBO).<\/strong><\/div>\n
Tegelikult avastati muidugi esimene Kuiperi v\u00f6\u00f6 objekt 1930. aastal \u2013 Pluuto. Sellele j\u00e4rgnes Pluuto hiiglasliku kuu Charoni avastamine 1978. aastal. Kuiperi v\u00f6\u00f6 olemasolu postuleeriti esmalt 1930ndatel, 40ndatel ja 50ndatel, selle k\u00f5ige tuntumaks esitajaks oli Gerard Kuiper. Teaduse areng v\u00f5ttis aga palju aega, et avastada j\u00e4rgmine KBO (v\u00e4ljaspool Pluuto s\u00fcsteemi), mis tiirleks \u00fcmber P\u00e4ikese kaugemal kui Neptuun.<\/div>\n
\n
\"\"<\/a>

M\u00f5ningad Kuiperi v\u00f6\u00f6 planeedid. Tuleb m\u00e4rkida, et tegelikult on Eris v\u00e4iksem kui Pluuto. Pilt: sollunaterra.webs.com<\/p><\/div>\n<\/div>\n

Alates 1992. aastast on avastatud rohkem kui 1000 KBO-d. KBOsid otsivaid taevalaotuse vaatlusi on sooritatud aga v\u00e4ga v\u00e4he. Arvatakse, et rohkem kui 100-kilomeetrise v\u00f5i suurema l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga objekte leidub \u00fcle 100 000. Sellele lisanduvad miljardid v\u00e4iksemad objektid, millede m\u00f5\u00f5tmed v\u00f5ivad ulatuda kuni paari kilomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga komeetide tuumadeni. (Sellises v\u00f5rdluses on Pluuto hiiglaslik \u2013 selle l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on ligikaudu 2400 kilomeetrit!).<\/div>\n
Enamus teadaolevatest KBOdest on l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga vaid 100-300 kilomeetrit, mis on vaid k\u00fcmnendik Pluuto l\u00e4bim\u00f5\u00f5dust. M\u00f5ned neist on aga ka v\u00e4iksemad kui 100 kilomeetrit ning m\u00f5ned suuremad kui 300 kilomeetrit \u2013 KBOsid on v\u00e4ga erinevaid:<\/div>\n
\u2022\tM\u00f5ned on punased ja m\u00f5ned on hallid;<\/div>\n
\u2022\tM\u00f5nede pinnad on kaetud vee j\u00e4\u00e4ga, teiste omad (nagu ka Pluuto) aga eksootiliste s\u00fcttivate j\u00e4\u00e4dega, nagu n\u00e4iteks metaan ja l\u00e4mmastik;<\/div>\n
\u2022\tPaljudel on kuud, kuigi mitte \u00fchelgi neist rohkem teadaolevaid kui Pluutol;<\/div>\n
\u2022\tM\u00f5ned on v\u00e4ga peegeldavad (nagu Pluuto), teistel aga on palju tumedam pind;<\/div>\n
\u2022\tM\u00f5ningatel on palju madalam tihedus kui Pluutol, mis t\u00e4hendab seda, et need koosnevad peamiselt j\u00e4\u00e4st. Pluuto tihedus on nii suur, et me teame, et selle sisemusest umbes 70% moodustavad kivimid; vaid \u00fcksikud teadaolevad KBO-d on tihedamad kui Pluuto ja seega ka kivisemad.<\/div>\n
See \u00fcllatav mitmekesisus KBOde seas pole aga k\u00f5ige suurem panus, mis Kuiperi v\u00f6\u00f6 meie teadmistesse P\u00e4ikeses\u00fcsteemist on lisanud. Neist k\u00f5ige olulisemaks v\u00f5ib pidada j\u00e4rgmist kolme \u00f5ppetundi:<\/div>\n
\u2022\tMeie planeedis\u00fcsteem on palju suurem kui me arvasime seda olevat. Tegelikkuses ei teadnud me Kuiperi v\u00f6\u00f6st ehk meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi suurimast struktuurist enne selle avastamist 20 aasta eest eriti midagi. Seda olukorda v\u00f5ib v\u00f5rrelda olukorraga, kus meil poleks enne 1992. aastat olnud kaarte, mis sisaldaksid Vaikset Ookeani.<\/div>\n
\u2022\tMeie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi (ja ka teiste p\u00e4ikeses\u00fcsteemide) planeetide asukohad, orbiitide ekstsentrilisused ja kaldenurgad v\u00f5ivad ajaga muutuda. M\u00f5ningal juhul p\u00f5hjustab see n\u00e4htus isegi planeetide migratsiooni. Meil on t\u00f5endeid sellest, et paljud KBOd (ka mitmed suured neist, nagu n\u00e4iteks Pluuto) tekkisid P\u00e4ikesele palju l\u00e4hemal \u2013 piirkonnas, kus n\u00fc\u00fcd tiirlevad hiidplaneedid.<\/div>\n
\u2022\tK\u00f5ige \u00fcllatavam on aga ehk see, et meie P\u00e4ikeses\u00fcsteem ja v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt ka paljud teised, on v\u00e4ga osav v\u00e4ikeste planeetide valmistamisel \u2013 sellised planeedid on meie planeetide seas domineerivaks. T\u00e4nap\u00e4eval tunneme me P\u00e4ikeses\u00fcsteemis rohkem kui tosinat k\u00e4\u00e4busplaneeti, mida on arvuliselt rohkem kui gaashiide ning tahke pinnaga planeete kokku. Hinnatakse, et Kuiperi v\u00f6\u00f6s ootab avastamist veel ligi 10 000 k\u00e4\u00e4busplaneeti. Kes oleks seda osanud arvata? (Milline planeedit\u00fc\u00fcp siis k\u00f5rvalej\u00e4etu on?)<\/div>\n
Kuiperi v\u00f6\u00f6 avastamine on endaga kaasa toonud suuri muutusi meie teadmistes. Meie konservatiivne 1990ndate ning ka varasemate aastate ettekujutus P\u00e4ikeses\u00fcsteemist ei sisaldanud oma suurimat struktuuri! Selles ettekujutuses puudus k\u00e4\u00e4busplaneetide olemasolu \u2013 neid planeete on aga meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemis ja arvatavasti ka galaktikas k\u00f5ige rohkem. Seega ei osanud keegi ka ette kujutada, et k\u00e4\u00e4busplaneete leidub nii erineva v\u00e4rvuse, peegeldavuse, orbiidi ja pinnakoostisega. K\u00f5ige t\u00e4htsam aga: keegi ei teadnud, et enamuse meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeetide – isegi m\u00f5ningate k\u00f5ige suurimate – asukoht ei ole alati samasugune olnud.<\/div>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kosmoseteadus t\u00e4histab Kuiperi v\u00f6\u00f6 avastamise 20ndat aastap\u00e4eva. See avastus tehti 1992. aastal, mil leiti esimene Kuiperi V\u00f6\u00f6 Objekt (Kuiper Belt Object ehk KBO). Tegelikult avastati muidugi esimene Kuiperi v\u00f6\u00f6 objekt 1930. aastal \u2013 Pluuto. Sellele j\u00e4rgnes Pluuto hiiglasliku kuu Charoni avastamine 1978. aastal. Kuiperi v\u00f6\u00f6 olemasolu postuleeriti esmalt 1930ndatel, 40ndatel ja 50ndatel, selle k\u00f5ige tuntumaks […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":29273,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29272","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29272","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29272"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29272\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29273"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29272"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29272"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29272"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}