{"id":29318,"date":"2012-09-11T13:39:58","date_gmt":"2012-09-11T10:39:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29318"},"modified":"2012-09-11T13:39:58","modified_gmt":"2012-09-11T10:39:58","slug":"heisenbergi-maaramatuse-printsiip-kahtluse-all","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29318","title":{"rendered":"Heisenbergi m\u00e4\u00e4ramatuse printsiip kahtluse all?"},"content":{"rendered":"

M\u00e4\u00e4ramatuse printsiip, mille formuleeris teoreetiline f\u00fc\u00fcsik Werner Heisenbergi \u00a01927. aastal, on \u00fcks kvantmehaanika nurgakivisid. Selle k\u00f5ige tuntum s\u00f5nastus \u00fctleb, et mitte midagi ei saa m\u00f5\u00f5ta ilma seejuures tulemust m\u00f5jutamata. Kui m\u00f5\u00f5ta n\u00e4iteks osakese kiirust, muudab see seega suvaliselt oma kiirust.<\/span><\/p>\n

\n
\"\"<\/a>

Heisenbergi gammakiirgusmikroskoop, mida kasutatakse elektroni (sinine) asukoha m\u00e4\u00e4ramiseks. Pealelangev gammakiir (roheline) hajub elektronilt mikroskoopi apertuurnurga all. Hajunud gammakiir on toodud punasega. Klassikaline optika \u00fctleb, et elektroni asukoha saab m\u00e4\u00e4rata vaid ligikaudselt, kusjuures see s\u00f5ltub valguse lainepikkusest ja langemisnurgast. Pilt: parri (Wikimedia commons)<\/p><\/div>\n

Antud printsiip on kvantf\u00fc\u00fcsikuid juba ligi sajandi piinanud, hiljuti aga demonstreerisid Toronto \u00dclikooli teadlased v\u00f5imalust h\u00e4iritust otseselt m\u00f5\u00f5ta. Selgub, et Heisenberg oli liiga pessimistlik, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<\/div>\n

,,Me valmistasime seadme, mille abil saab m\u00f5\u00f5ta \u00fcksiku footoni kindlat omadust \u2013 polarisatsiooni. Seej\u00e4rel pidime me m\u00f5\u00f5tma seda, kui palju meie seade footonit h\u00e4iris,\u201c selgitas Lee Rozema, uurimuse peaautor.<\/div>\n
,,Selleks pidime me m\u00f5\u00f5tma footonit enne seadmesse j\u00f5udmist, ent ka see m\u00f5\u00f5tmine h\u00e4irib ju footonit,\u201c \u00fctles Rozema.<\/div>\n
,,Selle komistuskivi \u00fcletamiseks kasutasid teadlased meetodit, mida tuntakse n\u00f5rga m\u00f5\u00f5tmise nime all (ingl k weak measurement). Sellisel juhul on m\u00f5\u00f5teseadme tegevus nii n\u00f5rk, et ei m\u00f5juta tajutavalt m\u00f5\u00f5detavat keha. Enne footonite laskmist m\u00f5\u00f5teseadmesse, m\u00f5\u00f5tsid teadlased seda n\u00f5rgalt ning m\u00f5\u00f5tsid seda ka p\u00e4rast, v\u00f5rreldes tulemusi. Nad leidsid, et m\u00f5\u00f5tmisest tekkinud h\u00e4iritus on v\u00e4iksem kui Heisenbergi m\u00f5\u00f5teh\u00e4irituse suhtest tuleneks.<\/div>\n
,,Iga footon andis meile h\u00e4iritusest vaid killukese informatsiooni, kuid katse kordamisel tekkis meil footoni h\u00e4iritusest v\u00e4ga selge arusaam,\u201c \u00fctles Rozema.<\/div>\n
Antud uurimus tugineb hiljutistele v\u00e4idetele, milles teadlased \u00fcle kogu maailma on seadnud Heisenbergi printsiibi kahtluse alla. Nagoya \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsik Masano Ozawa pakkus 2003. aastal v\u00e4lja, et Heisenbergi m\u00e4\u00e4ramatuse printsiip ei rakendu m\u00f5\u00f5tmisele \u2013 siiski pakkus ta oma ennustuste kinnitamiseks v\u00e4lja vaid kaudse meetodi. Tema pakutud meetodit kasutas eelmisel aastal Viini Tehnoloogia\u00fclikooli teadlane Yuji Hasegawa. 2010. aastal n\u00e4itasid Griffithi \u00dclikooli teadlased Austin Lund ja Howard Wiseman, et kvants\u00fcsteemi protsessi kirjeldamiseks saab kasutada n\u00f5rka m\u00f5\u00f5tmist. Siiski ei leidunud tol ajal asjale selget lahendust, kuna teadlastel puudus vajalik pisike kvantarvuti, mille ehitamine on v\u00e4ga keerukas.<\/div>\n
,,Varem oleme t\u00f6\u00f6tanud nii n\u00f5rga m\u00f5\u00f5tmise rakendamise kui ka \u2019kobaroleku kvantarvutuse\u2019 (ingl k cluster state quantum computing) meetodit, et kvantarvutite valmistamist lihtsustada. Nende kahe idee kombineerimine aitas meil Lundi ja Wisemani ideed laboris realiseerida,\u201c \u00fctles Rozema.<\/div>\n
Tihti arvatakse, et Heisenbrgi m\u00e4\u00e4ramatuse printsiip kehtib nii kvants\u00fcsteemi olemusliku m\u00e4\u00e4ramatuse kui ka m\u00f5\u00f5tmiste kohta. Antud tulemused n\u00e4itavad aga, et nii see pole, ning demonstreerivad t\u00e4psust, mida n\u00f5rga m\u00f5\u00f5tmise abil saavutada on v\u00f5imalik.<\/div>\n
,,Need tulemused aitavad meil kohandada arvamust sellest, mis piirid kvantmehaanika t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5tmistele seab. Need piirid on fundamentaalses kvantmehaanikas olulised ning m\u00f5jutavad ka kvantkr\u00fcptograafia tehnoloogia arengut, sest see tugineb m\u00e4\u00e4ramatuse printsiibil, garanteerides, et igasugune \u2019pealtkuulaja\u2019 tabatakse tema poolt tekitatud h\u00e4rititusest,\u201c lausus Rozema.<\/div>\n
,,Kvantmaailm on siiski m\u00e4\u00e4ramatusest pungil, kuid v\u00e4hemasti ei lisa meie p\u00fc\u00fcded seda uurida sellele nii palju m\u00e4\u00e4ramatust juurde kui varem arvati.\u201c<\/div>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00e4\u00e4ramatuse printsiip, mille formuleeris teoreetiline f\u00fc\u00fcsik Werner Heisenbergi \u00a01927. aastal, on \u00fcks kvantmehaanika nurgakivisid. Selle k\u00f5ige tuntum s\u00f5nastus \u00fctleb, et mitte midagi ei saa m\u00f5\u00f5ta ilma seejuures tulemust m\u00f5jutamata. Kui m\u00f5\u00f5ta n\u00e4iteks osakese kiirust, muudab see seega suvaliselt oma kiirust. Antud printsiip on kvantf\u00fc\u00fcsikuid juba ligi sajandi piinanud, hiljuti aga demonstreerisid Toronto \u00dclikooli teadlased v\u00f5imalust […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":29319,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29318","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29318","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29318"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29318\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29318"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29318"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29318"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}