{"id":29424,"date":"2012-09-18T11:22:46","date_gmt":"2012-09-18T08:22:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29424"},"modified":"2012-09-18T11:22:46","modified_gmt":"2012-09-18T08:22:46","slug":"vett-torjuvad-kuulid-muudavad-keeva-vee-mullivabaks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29424","title":{"rendered":"Vett t\u00f5rjuvad kuulid muudavad keeva vee mullivabaks"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_29425\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/09\/mg21528825.000-1_300.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-29425\" class=\"size-full wp-image-29425\" title=\"mg21528825.000-1_300\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/09\/mg21528825.000-1_300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/09\/mg21528825.000-1_300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/09\/mg21528825.000-1_300-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-29425\" class=\"wp-caption-text\">2-sentimeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga kuum teraskuul vees jahtumas. Vasakpoolsel pildil on kera Leidenfrosti re\u017eiimis, kus seda katab aurukiht. Parempoolsel pildil on kuuli temperatuur langenud ning vesi on keemisre\u017eiimis.<\/p><\/div>\n<p>Kujuta ette ilma mullideta keevat vett. Kuigi seda n\u00e4htust on ka varem t\u00e4heldatud, v\u00f5imaldab selle uus versioon mullide olematuse garanteerida ka siis, kui vee \u00fcmbruses olevad kuumad materjalid jahtuvad. Antud uurimus p\u00f5hineb Leidenfrosti efektil (link), milles kuuma pinna ning veetilga vahelise \u00f5hu t\u00f5ttu tilk ei aurustu.<\/p>\n<div>Kui kuuma vett \u00f5nnestuks materjalist piisavalt kaua eemal hoida, v\u00f5ib aur paigal p\u00fcsida nii kaua, kuni materjal jahtub vee keemistemperatuurini \u2013 sellises olukorras puuduks risk kuuma metalli ja vee puutumisest tulenevateks plahvatusteks. Selle saavutamiseks katsid teadlased teraskuulid nanoosakeste-p\u00f5hise materjaliga, et saada kare tekstuur. Seej\u00e4rel kuumutati kerad 400\u00b0C-ni ning asetati vette. Tulikuuma metalli l\u00e4heduses mullitamise asemel venitusid veetilgad kareda tekstuuri pragudesse, t\u00e4ites need veeauruga. Selle tulemusena j\u00e4i \u00fcmbritsev vesi h\u00e4irimata kuni kerade jahtumiseni 100\u00b0C-ni.<\/div>\n<div><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg21528825.000-waterrepellent-balls-make-liquid-boil-with-no-bubbles.html\">Allikas<\/a><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kujuta ette ilma mullideta keevat vett. Kuigi seda n\u00e4htust on ka varem t\u00e4heldatud, v\u00f5imaldab selle uus versioon mullide olematuse garanteerida ka siis, kui vee \u00fcmbruses olevad kuumad materjalid jahtuvad. Antud uurimus p\u00f5hineb Leidenfrosti efektil (link), milles kuuma pinna ning veetilga vahelise \u00f5hu t\u00f5ttu tilk ei aurustu. Kui kuuma vett \u00f5nnestuks materjalist piisavalt kaua eemal hoida, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":29425,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29424","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29424","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29424"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29424\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29425"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29424"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29424"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29424"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}