{"id":29427,"date":"2012-09-18T11:27:21","date_gmt":"2012-09-18T08:27:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29427"},"modified":"2012-09-18T11:27:21","modified_gmt":"2012-09-18T08:27:21","slug":"rasked-footonid-on-tumeaine-pohjustamiseks-liiga-kerged","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29427","title":{"rendered":"Rasked footonid on tumeaine p\u00f5hjustamiseks liiga kerged"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-weight: bold;\">Kahjuks ei koosne tumeaine valgusest. See v\u00f5ib k\u00fcll k\u00f5lada ilmselgena, kuid mitmed f\u00fc\u00fcsikud lootsid, et valguse osakeste footonite abil v\u00f5iks meil \u00f5nnestuda heita pilk sellele m\u00fcstilisele ainele, mis arvatakse moodustavat ligi 85% kogu universumi ainest. Lissaboni Tehnilise \u00dclikooli teadlase Vitor Cardoso tulemustest selgub aga, et see idee on hukule m\u00e4\u00e4ratud.<\/span><\/p>\n<div>Mitmetest teooriatest j\u00e4reldus, et ,,rasked footonid\u201c \u2013 meile h\u00e4sti tuntud massitute osakeste h\u00fcpoteetilised versioonid \u2013 v\u00f5ivadki moodustada tumeaine. Selle idee kohaselt oleks raskel footonil pisike mass, t\u00e4nu millele see saaks edastada tundmatut fundamentaalj\u00f5udu, v\u00f5imaldades sel vastasm\u00f5justuda vaid tavaliste footonitega, varjates seda efektiivselt meie silmade eest, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg21528824.100-heavy-photons-are-too-light-to-be-behind-dark-matter.html\">NewScientist.com<\/a>.<\/div>\n<div><\/div>\n<div>Sellisel juhul oleks Cardoso s\u00f5nul musta augu l\u00e4heduses liikuvatel rasketel footonitel m\u00e4rgatav m\u00f5ju.<\/div>\n<div><\/div>\n<p>Kui enamik massiga osakesi satuvad mustale augule liiga l\u00e4hedale, langevad need sinna sisse ja kaovad igaveseks. Massita footonid v\u00f5ivad sellest saatusest p\u00e4\u00e4seda, kui neil on \u00f5ige trajektoor. V\u00e4ga tillukese ,,vahepealse\u201c massiga footon v\u00f5ib aga sattuda p\u00f6\u00f6rleva musta augu orbiidile ning osa selle impulsimomendist endale v\u00f5tta. \u00d5igete tingimuste korral v\u00f5iks see protsess j\u00e4tkuda seni kuni tiirlevad osakesed aeglustavad musta auku niiv\u00f5rd, et selle p\u00f6\u00f6rlemine lakkab.<br \/>\nCardoso ja kolleegid arvutasid v\u00e4lja, kui kaua kindla massiga footonitel musta auku p\u00f6\u00f6rlemise peatamiseks aega kuluks. Nad kasutasid kaheksa \u00fclimassiivse musta augu vanuse ja p\u00f6\u00f6rlemiskiiruse andmeid. Vanimate p\u00f6\u00f6rlevate mustade aukude vanus seab footonite massile \u00fclempiiri. Kui selline footon eksisteerib, peab see olema kergem kui 10-20 elektronvolti. Selle t\u00f5en\u00e4osus on aga \u00fcliv\u00e4ike, j\u00e4reldasid teadlased.<\/p>\n<div>,,Me seame piirangud ning asetame k\u00f5rvale selle, mis pole tumeaine,\u201c lausus Cardoso.<\/div>\n<div><\/div>\n<p>New Yorgis asuva Stony Brook \u00dclikooli teadlane <strong>Alfred Goldhaber<\/strong> s\u00f5nas aga, et kui mustade aukude \u00fcmber tiirleb laetud plasma, paneb footoni aeglustuv liikumine l\u00e4bi plasma selle k\u00e4ituma nii, justkui sel oleks mass, rikkudes seega k\u00f5ik arvutused. Cardoso v\u00e4idab selle ,,n\u00e4ilise massi\u201c kohta aga, et see m\u00f5jutab asju vaid subatomaarsel tasemel \u2013 musta augu skaalas loeb vaid footoni tegelik mass.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/mg21528824.100-heavy-photons-are-too-light-to-be-behind-dark-matter.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kahjuks ei koosne tumeaine valgusest. See v\u00f5ib k\u00fcll k\u00f5lada ilmselgena, kuid mitmed f\u00fc\u00fcsikud lootsid, et valguse osakeste footonite abil v\u00f5iks meil \u00f5nnestuda heita pilk sellele m\u00fcstilisele ainele, mis arvatakse moodustavat ligi 85% kogu universumi ainest. Lissaboni Tehnilise \u00dclikooli teadlase Vitor Cardoso tulemustest selgub aga, et see idee on hukule m\u00e4\u00e4ratud. Mitmetest teooriatest j\u00e4reldus, et ,,rasked [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[55],"class_list":{"0":"post-29427","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-tumeaine","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29427","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29427"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29427\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29427"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29427"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29427"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}