{"id":2945,"date":"2010-05-13T13:41:39","date_gmt":"2010-05-13T10:41:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2945"},"modified":"2011-08-08T23:20:22","modified_gmt":"2011-08-08T20:20:22","slug":"venemaa-ja-itaalia-plaanivad-mit-abiga-katselise-termotuumareaktori-ehitust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2945","title":{"rendered":"Venemaa ja Itaalia plaanivad MIT abiga katselise termotuumareaktori ehitust"},"content":{"rendered":"

Massachusettsi tehnika\u00fclikooli poolt juhitud Ignitor<\/em>-reaktori projektist v\u00f5ib s\u00fcndida esimene termotuumareaktor, mis \u00fcletab kriitilise plasma s\u00fc\u00fctepunkti.<\/strong><\/p>\n

Venemaa ja Itaalia on s\u00f5lminud koost\u00f6\u00f6 lepingu Moskva l\u00e4hedale uue termotuumareaktori ehitamiseks. Ignitorist<\/em> v\u00f5ib saada esimene reaktor, mis saavutab s\u00fc\u00fctepunkti, kus termotuumareaktsioon muutub isemajandavaks, selle asemel, et reaktsiooni k\u00e4igus hoidmiseks v\u00e4ljast poolt pidevalt uut energiat n\u00f5uda. Reaktori disainis MIT f\u00fc\u00fcsikaprofessor Bruno Coppi<\/strong>, kes on ka uue projekti peamine \u00fclevaataja.

\"\"<\/a>

Ignitor-termotuumareaktori v\u00e4lisvaade, reaktori sisemus ehitatakse Itaalias ning paigaldatakse Moskva l\u00e4hedale Kurchatovi instituuti. Foto: Bruno Coppi<\/p><\/div><\/p>\n

Uue reaktori kontseptsioon p\u00f5hineb k\u00fcmneid aastaid kestnud MIT Alactor’i termotuumaalasel uurimisprogrammil. Praegu hoiab Massachusettsi tehnika\u00fclikooli protot\u00fc\u00fcpreaktor Alactor C-mod maailmarekordit nii magnetv\u00e4lja tugevuses kui ka suurima plasma surve alal, mis on termotuumareaktsiooni saavutamiseks kaks t\u00e4htsaimat n\u00e4itajat.<\/p>\n

K\u00f5igi termotuumareaktsiooni eksperimentide p\u00f5hikomponentideks on plasma – kuum gaas, mis koosneb laetud osakestest nagu aatomituumad ja elektronid. Reaktoriteks surutakse harilikult vesiniku isotoobid deuteerium ja triitium nii tihedalt kokku, et tuumaj\u00f5ud \u00fcletavad elektromagnetilised t\u00f5ukej\u00f5ud. Tuumade \u00fchinemisel vabaneb tohutult palju energiat, mis muutub peamiselt vabanevate neutronite kineetiliseks energiaks.<\/p>\n

Ignitor <\/em>oleks umbes kaks korda suurem kui Alactor C-Mod – s\u00f5\u00f5rikukujulise s\u00fc\u00fctekambri l\u00e4bim\u00f5\u00f5t oleks 1,3 meetrit ning oleks isegi tugevama magnetv\u00e4ljaga kui praegune protot\u00fc\u00fcpreaktor. Kuna uus reaktor on siiski ligikaudu viis korda v\u00e4iksem kui Prantsusmaale ehitatav ITER, on see ka tunduvalt odavam. Kuigi algselt plaaniti ITER-reaktori abil s\u00fc\u00fctepunktini j\u00f5uda, siis n\u00fc\u00fcd see enam peamise eesm\u00e4rgina kirjas ei ole.<\/p>\n

Ignitor<\/em>-reaktori ehitamine v\u00f5tab Coppi s\u00f5nul aega vaid paar aastat. Aastatepikkuse uurimist\u00f6\u00f6 alusel on v\u00e4lja selgitatud ka eriti efektiivne faktorite kombinatsioon, mida on ka teiste katsereaktorite eksperimentides kinnitust leidnud. Coppi loodab, et need omadused s\u00e4ilivad ka suuremas mastaabis ning uus reaktor on v\u00f5imeline tekitama suurimat plasmavoolu tihedust, mis eales tekitatud. <\/p>\n

Projekti \u00fclesannete jaotamise \u00fcle hakkab lisaks MIT professorile otsustama ka veel Itaalia teadusuuringute minister ning Moskva Kurchatovi instituudi president Evgeni Velikhov<\/strong>. Praeguseks on selge, et masina sisemus ehitatakse Itaalias ning paigaldatakse Troitskisse, instituudi praeguse Trinity reaktori l\u00e4hedusse. Velikhov esindab muuhulgas Venemaad ka ITERi n\u00f5ukogus.<\/p>\n

Kuigi praeguseks on termotuumareaktorite kuvandiks ja p\u00f5hieesm\u00e4rgiks saanud maailma vabastamine kasvuhoonegaasidest, oli algsete reaktorite eesm\u00e4rk pigem t\u00e4htedes toimuvate protsesside uurimine. Esimene Alcatori reaktor ehitati 1970. aastatel t\u00e4htede r\u00f6ntgenkiirte simuleerimiseks. Kuna t\u00e4hed koosnevad ise plasma ning saavad energiat termotuumas\u00fcnteesist oli ainus v\u00f5imalus uurida nende k\u00e4itumist aatomitasandil just l\u00e4bi katseliste termotuumareaktorite. Kui aga reaktor \u00fckskord t\u00f6\u00f6le hakkas, leidsid teadlased, et loodud plasmal on ebatavalised omadused. Coppi arvas end n\u00e4gevat \u00fchte v\u00f5imalust kaua otsitud j\u00e4tkusuutliku termotuumas\u00fcnteesi tekitamiseks.<\/p>\n

“Ignitori<\/em> kogu m\u00f5te on uurida, kuidas p\u00f5lev plasma k\u00e4itub ning kas see tekitab soovitud v\u00f5i ebasoovitava tulemuse. Mitte keegi ei tea p\u00e4ris t\u00e4pselt, kuidas see t\u00f6\u00f6le hakkab ning see ongi ju kogu eksperimendi m\u00f5te,” \u00fctles Roscoe White<\/strong>, Princetoni plasmaf\u00fc\u00fcsika laboratooriumi. Kuigi praegu j\u00e4\u00e4b tulemusi varjutama saladuseloor , on White arvates t\u00e4htis seda projekti lisaks k\u00f5igile teistele siiski l\u00e4bi viia. Samuti on ta kindel, et praeguse aja teadmistega on v\u00e4ga riskantne keskenduda vaid \u00fchte t\u00fc\u00fcpi reaktori arendamisele.<\/p>\n

“ITERi, ainsa p\u00f5leva plasma eksperimendi, valmimine on k\u00fcmnendite kaugusel. Eksperimentaalsed andmed p\u00f5levast plasmast on seega v\u00e4ga teretulnud ning v\u00f5iksid viia praktilise termotuumaenergia kasutuselev\u00f5tuni,” \u00fctles White. Ignitor<\/em> v\u00f5ib viia ka kompaktsemate ja \u00f6konoomsemate reaktorite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseni. Planeeritavast reaktorist ning ka juba valmis olevate katselistest termotuumareaktoritest saadavad andmed v\u00f5ivad White arvates viia palju elegantsema lahenduseni, kui seda ITER praegu on.<\/p>\n

Coppi j\u00e4\u00e4b aga huvitatuks tulemustest, mida uus reaktor fundamentaal f\u00fc\u00fcsikale pakkuda v\u00f5ib. Tsiteerides MIT f\u00fc\u00fcsikut ja instituudi professorit Bruno Rossit<\/strong>\u00b7: “\u00dcksk\u00f5ik, mis eksperimenti sa tundmatul alal teed, leiad sa alati midagi uut.” Samuti usub Coppi, et masinal on astrof\u00fc\u00fcsikale suur m\u00f5ju.<\/p>\n

Allikas:
\nDavid L. Chandler\u00b7: “New project aims for fusion ignition.”<\/a>
\nLisaks:
\nIgnitor<\/em> projekti koduleht<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Massachusettsi tehnika\u00fclikooli poolt juhitud Ignitor-reaktori projektist v\u00f5ib s\u00fcndida esimene termotuumareaktor, mis \u00fcletab kriitilise plasma s\u00fc\u00fctepunkti. Venemaa ja Itaalia on s\u00f5lminud koost\u00f6\u00f6 lepingu Moskva l\u00e4hedale uue termotuumareaktori ehitamiseks. Ignitorist v\u00f5ib saada esimene reaktor, mis saavutab s\u00fc\u00fctepunkti, kus termotuumareaktsioon muutub isemajandavaks, selle asemel, et reaktsiooni k\u00e4igus hoidmiseks v\u00e4ljast poolt pidevalt uut energiat n\u00f5uda. Reaktori disainis MIT f\u00fc\u00fcsikaprofessor […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-2945","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2945","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2945"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2945\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2945"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2945"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2945"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}