{"id":29544,"date":"2012-09-27T21:06:38","date_gmt":"2012-09-27T18:06:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29544"},"modified":"2012-09-27T21:06:54","modified_gmt":"2012-09-27T18:06:54","slug":"kompleksoksiidid-muutuvad-kvantpotentsiaalibarjaaris-multifunktsionaalseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29544","title":{"rendered":"Kompleksoksiidid muutuvad kvantpotentsiaalibarj\u00e4\u00e4ris multifunktsionaalseks"},"content":{"rendered":"

Arkansase \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud uurisid kompleksete oksiidide energeetilisi olekuid ning avastasid, et erinevalt tavap\u00e4rastest r\u00e4nipooljuhtidest esineb kompleksmaterjali p\u00f5hiolekus nii elektriline kui magnetiline korrastatus.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Niklikamakas, allikas Wikipedia.<\/p><\/div>\n

Teadusajakirjas Physical Review Letters avaldatud t\u00f6\u00f6s osalesid Arkansase \u00dclikooli teadlased Jak Chakhalian, Jian Liu, Derek Meyers ja Benjamin Gray koost\u00f6\u00f6s APSANL (Advanced Photon Source at Argonne National Laboratory<\/em>) teadlaste John W. Freelandi ning Philip Ryaniga.<\/p>\n

\u201eSuutsime \u00fchte nelja aatomkihi laiusesse kvantpotentsiaaliga seadmekihti mahutada mitu kasulikku funktsiooni. R\u00e4nip\u00f5hises mikroelektroonikas sarnased saavutused puuduvad. Saame uut materjaliklassi kasutada multifunktsionaalsete spintroonikaseadmete valmistamisel,\u201c kommenteeris t\u00f6\u00f6d Arkansase \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikaprofessor Chakhalian.<\/p>\n

Tarbearvutite mikroelektroonilised pooljuhtseadmed on arenguteel j\u00f5udmas fundamentaalsete ruumiliste ning energeetiliste piirsuurusteni. Kvantpotentsiaalibarj\u00e4\u00e4rid esinevad arvutikiipides pea elementaarselt v\u00e4ikeste m\u00f5\u00f5tmetega ruumiosades, mille moodustavad dielektrikkihtide vahele paigutatud pooljuhtmaterjalid. Piirsuurustest hoolimata suutsid Arkansase teadlased eelmainitud topoloogiasse kompleksoksiididega veelgi funktsionaalsust lisada.<\/p>\n

Uus struktuur p\u00f5hineb korrelleeritud laengukjandjatel, mis esinevad n\u00e4iteks rauaoksiidides. Rauaoksiidi mikrostruktuuri elektronpilvede olekud on omavahel seotud. Muutus \u00fche ruumiosa elektronstruktuuris m\u00f5jutab ka eemalolevaid. Korrelleeritud elektronstruktuure r\u00e4nitehnoloogia kandjates, arvutites, televiisorites, mobiiltelefonides ning k\u00f5rgtehnoloogilises meditsiinivaparatuuris ei leidu.<\/p>\n

\u201eEnamasti on tarbeelektroonika ehituskivide elektronite olekud \u00fcksteise suhtes invariantsed. Saame nende f\u00fc\u00fcsikat v\u00f5imsate arvutite abil kirjeldada. Ent miljardite interaktsioonidega korrelleeritud materjalide elektronid\u00fcnaamika modelleerimine on ka v\u00f5imsaimatele arvutitele \u00fcle j\u00f5u k\u00e4iv \u00fclesanne,\u201c \u00fctles Chakhalian.<\/p>\n

Chakhalian valmistas koos kolleegidega kahe alumiiniumoksiidse dielektrikukihi vahele paigutatud niklip\u00f5hise nelja aatomkihi paksuse kompleksoksiidmaterjali. Vastupidiselt pooljuhtmaterjalidele avaldas kompleksoksiidi struktuur energeetilises p\u00f5hiolekus \u00fchtaegu magnetilist ning elektilist korrastatust.<\/p>\n

Mitmed \u00fchte materjali kombineeritud omadused v\u00f5ivad aidata pooljuhtt\u00f6\u00f6stusel arvutite j\u00f5udlust veelgi parandada ning arendada v\u00e4lja multifunktsioone evivaid diskreetseid elektroonikakomponente.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arkansase \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikud uurisid kompleksete oksiidide energeetilisi olekuid ning avastasid, et erinevalt tavap\u00e4rastest r\u00e4nipooljuhtidest esineb kompleksmaterjali p\u00f5hiolekus nii elektriline kui magnetiline korrastatus. Teadusajakirjas Physical Review Letters avaldatud t\u00f6\u00f6s osalesid Arkansase \u00dclikooli teadlased Jak Chakhalian, Jian Liu, Derek Meyers ja Benjamin Gray koost\u00f6\u00f6s APSANL (Advanced Photon Source at Argonne National Laboratory) teadlaste John W. Freelandi ning […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-29544","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-materjal","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29544","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29544"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29544\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29544"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29544"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29544"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}