{"id":29596,"date":"2012-09-30T18:38:34","date_gmt":"2012-09-30T15:38:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29596"},"modified":"2012-09-30T18:38:34","modified_gmt":"2012-09-30T15:38:34","slug":"ameerika-teadlased-tootasid-valja-vedeliklahustuva-elektroonika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29596","title":{"rendered":"Ameerika teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja vedeliklahustuva elektroonika"},"content":{"rendered":"<p><strong>Vees lahustuva elektroonikaga nutitelefone v\u00f5i tahvelarvuteid valmista ei ole m\u00f5tet, ent n\u00e4iteks keskkonnasensorite ning bio\u00fchilduvate implantaatide valmistamiseks sobib see igati. Lahustuvate elektroonikaskeemide v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine l\u00e4s korda Ameerika Illinoisi \u00dclikooli teadlastel.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/09\/lahustelekt.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-29597\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/09\/lahustelekt.jpg\" alt=\"\" width=\"285\" height=\"285\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/09\/lahustelekt.jpg 285w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/09\/lahustelekt-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/09\/lahustelekt-250x250.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 285px) 100vw, 285px\" \/><\/a>\u201eTavaliselt on bioseadme t\u00f6\u00f6periood \u00fchekordne, v\u00e4ldates n\u00e4iteks haava paranemise v\u00f5i katkise luu kokku kasvamise aja. Sageli esinevad sellistel puhkudel aga immuunreaktsioonid. \u00dcks viis pikaajaliste \u00fchildumisprobleemide v\u00e4ltimiseks on neid lihtsalt eirata ja valmistada seade, mis p\u00e4rast t\u00f6\u00f6\u00fclesande t\u00e4itmist lahustub ning kaob organismist t\u00e4ielikult,\u201c kommenteeris teadusajakirjas Nature ilmunud artikli kaasautor ja Illinoisi \u00dclikooli professor John Rogers, kes nimetab tehnoloogiat \u201eviivelektroonikaks\u201c (<em>transient electronics<\/em>).<\/p>\n<p>Teadlased kasutasid uut t\u00fc\u00fcpi elektriskeemides siidiga kaetud r\u00e4ni, millest valmistati \u00f5hukesi nanomembraane. Membraanidest valmistati pooljuhte. Elektroodid ning \u00fchenduskohad valmistati magneesiumist, transistori paisud ning dielektrikukihid aga magneesiumoksiidist. Igas skeemis sisaldus elemente alla inimesele soovitatud p\u00e4evase normkoguse.<\/p>\n<p>Elektroonikakomponentides kasutati looduslikke materjale, mille lagunemisaega m\u00e4\u00e4ras enim materjalikihi paksus. Tavaliselt lahustub r\u00e4ni organismis v\u00e4ga aeglaselt. Arvutuste j\u00e4rgi kulub \u00fche t\u00f6\u00f6stusliku suurusega r\u00e4nisubstraadi lahustamiseks sadu aastaid. Ent projektis kasutatud nanomembraanid olid sedav\u00f5rd \u00f5hukesed, et lagunesid paari p\u00e4evaga. Lahustatud ja taaskristalliseeritud siidist pinnakate aitas elektroonikaskeemi lagunemisaega vastavalt \u00fclesandele h\u00e4\u00e4lestada.<\/p>\n<p>\u201eKavatseme teadust\u00f6\u00f6ga panustada keskkonnaseire tehnoloogiasse,\u201c kommenteeris Rogers. Keskkonnamonitore saaks kasutada mitmel viisil. N\u00e4iteks keemiareostuse j\u00e4lgimiseks ning ilmastikuandmete ja \u00f5hu kvaliteedi kontrolliks. Arvutitesse integreeritud sensoritega oleks v\u00f5imalik j\u00e4lgida elektroonilise prahi teed taask\u00e4itlusringis.<\/p>\n<p>\u201eRaske on leida inimest, kes s\u00f5idaks s\u00fcndmuskohale ning koguks andmeid. Elektroonikaga on v\u00f5imalik olukorda kaudselt j\u00e4lgida kolm kuud, kuus kuud v\u00f5i \u00fche aasta kui vaja, misj\u00e4rel seade lahustuks. M\u00f5\u00f5tmiste tulemusena keskkond ei kahjustuks,\u201c kommenteeris Northwestern \u00dclikooli professor Yonggang Huang.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas muuhulgas lahustuvaid transistore, dioode, v\u00f5nkeringe, temperatuurisensoreid, deformatsioonisensoreid ning muljetavaldava 64 pikslise resolutsiooniga digitaalkaamera.<\/p>\n<p>\u201eTegemist on vees v\u00f5i muus biovedelikus t\u00e4ielikult lahustuva seadmega. Kaamera koosneb v\u00e4ikesest r\u00e4nifotodetektorite reast ning r\u00e4nidioodidest. Seadme ehitus v\u00f5imaldab informatsiooni vahendada maatriksadresseerimisega, mis on k\u00f5rge resolutsiooniga piltide tegemiseks h\u00e4davajalik eeltingimus,\u201c kommenteeris Rogers.<\/p>\n<p>Pildimasin siiski v\u00e4liselt harjumusp\u00e4rase kaameraga ei sarnane.\u00a0Rogers ning tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm on keskendunud enam pragmaatilisematele eesm\u00e4rkidele, n\u00e4iteks lahustuva elektroonika valmistamiseks vajalike keerukate protsesside lihtsustamisele ja tasakaalustamisele.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.abc.net.au\/science\/articles\/2012\/09\/28\/3599888.htm\">ABC<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vees lahustuva elektroonikaga nutitelefone v\u00f5i tahvelarvuteid valmista ei ole m\u00f5tet, ent n\u00e4iteks keskkonnasensorite ning bio\u00fchilduvate implantaatide valmistamiseks sobib see igati. Lahustuvate elektroonikaskeemide v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine l\u00e4s korda Ameerika Illinoisi \u00dclikooli teadlastel. \u201eTavaliselt on bioseadme t\u00f6\u00f6periood \u00fchekordne, v\u00e4ldates n\u00e4iteks haava paranemise v\u00f5i katkise luu kokku kasvamise aja. Sageli esinevad sellistel puhkudel aga immuunreaktsioonid. \u00dcks viis pikaajaliste \u00fchildumisprobleemide [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29597,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[115],"class_list":{"0":"post-29596","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tehnovidinad","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29596","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29596"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29596\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29597"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29596"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29596"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29596"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}