{"id":29611,"date":"2012-09-30T21:37:13","date_gmt":"2012-09-30T18:37:13","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29611"},"modified":"2012-09-30T21:37:13","modified_gmt":"2012-09-30T18:37:13","slug":"113-jarjenumbriga-elemendi-otsingud-loppesid-edukalt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29611","title":{"rendered":"113. j\u00e4rjenumbriga elemendi otsingud l\u00f5ppesid edukalt"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a>

Katsetes t\u00e4heldatud 113. elemendi laguahel.<\/p><\/div>\n

Uued RIKEN Nishika Kiirendi Teaduskeskuse (RIKEN Nishina Center for Accelerator-based Science<\/em>) katseandmed kinnitavad otsitud 113nda elemendi olemasolu. RIKEN Raadioisotoopkiire Projekti (Radioisitope Beam Project<\/em>) eksperimendi k\u00e4igus tuvastati kuus j\u00e4rjestikust varem p\u00f5hjalikult uuritud nukleiidide alfalagunemist, mis tegi v\u00f5imalikuks uue elemendi \u00fchese m\u00e4\u00e4ramise. Jaapani teadusajakirjas Journal of Physical Society avaldatud rabavad tulemused annavad t\u00f5en\u00e4oliselt \u00a0uue <\/strong>elemendi nimestamis\u00f5igused Jaapanile.<\/strong><\/p>\n

\u00dcliraskete elementide otsimine on aegan\u00f5udev protsess, looduslikult ei leidu neid pea \u00fcldse. \u00dcliraskeid elemente tuleb valmistada tuumareaktorites v\u00f5i osakestekiirendeis leiduva aparatuuriga kergete tuumade liitmise v\u00f5i neutronabsorbtsiooni teel. P\u00e4rast esimese \u00fcliraske elemendi avastamist Ameerikas 1940ndatel on neid veel avastanud Venemaa ja Saksamaa teadlased. Elemendid j\u00e4rjenumbriga 93. kuni 103. avastasid ameeriklased, elemendid 104. kuni 106. venelased ning elemendid 107. kuni 112. sakslased. Hiljutiseimad elemendid 114. ning 116. Avastati aga Venemaa ja USA koost\u00f6\u00f6na.<\/p>\n

Uue elemendi avastuse taga on RIKEN teaduskeskuse teadlane Kosuke Morita koos oma t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga. Moria on loonud Jaapanile v\u00f5imaluse olla esimene elemendile nime andnud Aasia riik. Moria t\u00f6\u00f6r\u00fchm otsis RIKEN kiirendiga elementi aastaid. Selleks kasutati spetsiaalselt otsingu tarbeks valmistatud asenditundliku pooljuhtdetektoriga varustatud gaast\u00e4idetud tagasil\u00f6\u00f6giga ioonieraldajat GARIS (gas filled recoil ion separator<\/em>). K\u00e4esoleva aasta 12. augustil kandsid eksperimendid vilja. Absoluutkiiruse k\u00fcmnendosa kiirusel liikuvad tsingi ioonid p\u00f5rgatati \u00f5hukese vismutikihiga. Reaktsioon p\u00e4\u00e4dis raske elemendi tekkega, millele j\u00e4rgnes kuus j\u00e4rjestikust alfalagunemist. Lagunemised tuvastati 113. j\u00e4rjekorranumbriga elemendi isotoobi produktitena (\u00fclemisel joonisel).<\/p>\n

\"\"<\/a>

Osakest otsinud GARIS seadme skeem.<\/p><\/div>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm tuvastas 113. elemendi ka 2004. ning 2005. aastal tehtud eksperimentides, mil t\u00e4heldati vaid nelja alfalagunemist ning \u00fcht elemendi dubnium-262 spontaanset l\u00f5hustumist. On teada, et lisaks spontaansele l\u00f5hustumisele laguneb dubnium-262 alfakiirguse vahendusel. Varasematel kordadel aga katsetes alfakiirgust ei t\u00e4heldatud ning 113. elemendi nimetamist ei toimunud, sest lagureaktsiooni l\u00f5pp-produkti nukliidid ei olnud tol ajal tuntud. Viimase eksperimendi tulemustes kulgeb aga lagunemine alternatiivse alfalagunemise rajas. Lagulogi n\u00e4itab, et dubnium lagunes larventsium-258ks (element nr. 103) ning l\u00f5puks mendelevium-254ks (element nr. 101). Dubnium-262 lagunemine larventsium-258ks on h\u00e4sti uuritud reaktsioon ning kinnitab, et element nr. 113 on laguahela esimene element.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Fokaaltasand-detektorite (focal plane detector) pildid.<\/p><\/div>\n

Uute ning vanade katseandmete kombineeritud anal\u00fc\u00fcs, ise\u00e4ranis kuue alfalagunemise arvesse v\u00f5tmine annab ilmselt 113. elemendi nimetamise \u00f5iguse Jaapanile.<\/p>\n

\u201eOleme 113. elementi \u00fcritanud identifitseerida enam kui \u00fcheksa aastat. N\u00fc\u00fcd kui meil l\u00f5puks tulemused olemas on, on tunne, et \u00f5lgadelt laskub suur koorem. Tahaksin t\u00e4nada k\u00f5iki teadlasi ning inimesi, kes selle projektiga seotud on olnud, kes ei vandunud alla ning uskusid, et \u00fchel heal p\u00e4eval on 113. elemendi nimetamine meie k\u00e4tes. J\u00e4rgmisena kavatseme uurida seni kaardistamata 119. elemendi f\u00fc\u00fcsikalist territooriumi. Sealt edasi otsime juba raskemaid elemente,\u201c lisas Morita l\u00f5petuseks.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uued RIKEN Nishika Kiirendi Teaduskeskuse (RIKEN Nishina Center for Accelerator-based Science) katseandmed kinnitavad otsitud 113nda elemendi olemasolu. RIKEN Raadioisotoopkiire Projekti (Radioisitope Beam Project) eksperimendi k\u00e4igus tuvastati kuus j\u00e4rjestikust varem p\u00f5hjalikult uuritud nukleiidide alfalagunemist, mis tegi v\u00f5imalikuks uue elemendi \u00fchese m\u00e4\u00e4ramise. Jaapani teadusajakirjas Journal of Physical Society avaldatud rabavad tulemused annavad t\u00f5en\u00e4oliselt \u00a0uue elemendi nimestamis\u00f5igused Jaapanile. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29612,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[172],"class_list":{"0":"post-29611","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tuumafuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29611","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29611"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29611\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29612"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29611"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29611"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29611"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}