{"id":29682,"date":"2012-10-05T10:35:57","date_gmt":"2012-10-05T07:35:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29682"},"modified":"2012-10-05T10:35:57","modified_gmt":"2012-10-05T07:35:57","slug":"uus-hubriidmaterjal-lihtsustab-orgaaniliste-transistorite-kavandamist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29682","title":{"rendered":"Uus h\u00fcbriidmaterjal lihtsustab orgaaniliste transistorite kavandamist"},"content":{"rendered":"

Orgaanilised transistorid on uue kohanemisv\u00f5imelise odava elektroonika p\u00f5hikomponendid. Kuna orgaanilised materjalid, millest antud transistorid koosnevad, annavad seadmetele v\u00f5ime l\u00fclitada ja v\u00f5imendada signaale, pingutavad teadlased otsimaks muudetavate elektriliste omadustega orgaanilisi materjale. M\u00f5nel juhul t\u00e4hendab see mitmete materjalide kokku segamist.<\/p>\n

\u00dches vastava ala hilisemas uurimuses on teadlased kokku seganud kaks molekulaarset komponenti, et toota h\u00fcbriidmaterjali, mille elektroonilisi omadusi saab erinevate lainepikkustega valgustamisel kahe energiatasandi vahel l\u00fclitada. Orgaanilises transistoris v\u00f5imaldab h\u00fcbriidmaterjal nii optilist kui elektrilist l\u00fclitamist.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Orgaaniline \u00f5huke kile transistor uue pooljuhtkihiga. See h\u00fcbriidmaterjal koosneb kahest fotokroomsest molekulist, mida saab laseriga kahe oleku vahel l\u00fclitada. Pilt allikast <\/p><\/div>\n

Teadlased, keda juhivad Norbert Koch ja Stefan Hecht Berliini Humboldt\u2019i \u00fclikoolist ja Paolo Samori Prantsusmaalt Strasbourgi \u00fclikoolist, on avaldanud oma uurimuse Nature Chemistry<\/em> v\u00f5rguv\u00e4ljaandes.<\/p>\n

\u00dcks osa h\u00fcbriidmaterjalist on elektroaktiivne orgaaniline pooljuhtpol\u00fcmeer, teine koostisosa on diar\u00fc\u00fcleteeni molekul, mille uurijad on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud ja s\u00fcnteesinud ning millel on optiliselt moduleeritavad elektronolekud.<\/p>\n

Testimaks uut pooljuhtivat h\u00fcbriidmaterjali \u00fchendati see orgaanilisse \u00f5hukese kile transistorisse. Transistori 5 sekundi kaupa vaheldumisi kahe erineva lainepikkusega valgustades suudeti p\u00f6\u00f6ratult fotomoduleerida transistori olekut. Transistori kosteajaks 3- nanosekundilisele laseri impulsile m\u00f5\u00f5deti ainult m\u00f5ned mokrosekundid, mis on kasutusaladel tehnoloogiliselt asjakohane. Uus materjal annab transistorile eelise teiste orgaaniliste transistoride ees, k\u00f5rvaldades vajaduse pooljuhtkihile juurde panna fotokroomsete molekulide lisakihti. Teadlased ennustavad, et uus \u00f5huke pooljuhtkile, mille molekule on v\u00f5imalik elektriliselt ja optiliselt ergastada, v\u00f5ib viia mitmete pooljuhts\u00fcsteemideni. Tulevikus on teadlastel plaan kohandada segu erinevate kasutusalade tarbeks.<\/p>\n

Allikas:\u00a0 phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Orgaanilised transistorid on uue kohanemisv\u00f5imelise odava elektroonika p\u00f5hikomponendid. Kuna orgaanilised materjalid, millest antud transistorid koosnevad, annavad seadmetele v\u00f5ime l\u00fclitada ja v\u00f5imendada signaale, pingutavad teadlased otsimaks muudetavate elektriliste omadustega orgaanilisi materjale. M\u00f5nel juhul t\u00e4hendab see mitmete materjalide kokku segamist. \u00dches vastava ala hilisemas uurimuses on teadlased kokku seganud kaks molekulaarset komponenti, et toota h\u00fcbriidmaterjali, mille elektroonilisi […]<\/p>\n","protected":false},"author":2005,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[147],"class_list":{"0":"post-29682","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-nanotehnoloogia","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29682","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2005"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29682"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29682\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29682"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29682"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29682"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}