{"id":29731,"date":"2012-10-10T17:01:43","date_gmt":"2012-10-10T14:01:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29731"},"modified":"2012-10-11T09:49:34","modified_gmt":"2012-10-11T06:49:34","slug":"efektiivsemate-taisorgaaniliste-katalusaatorite-tootmine-kutuseelementide-tarbeks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29731","title":{"rendered":"Efektiivsemate t\u00e4isorgaaniliste katal\u00fcsaatorite tootmine k\u00fctuseelementide tarbeks"},"content":{"rendered":"

Orgaanilised\u00a0katal\u00fcsaatorid on uudne odav viis k\u00fctuseelementidega energia tootmiseks.Rootsi Ume\u00e5 \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsikute uurimus, mille on avaldanud ACS Nano, s\u00fcvendab meie teadmisi p\u00f5hiliste protsesside kohta selliste katal\u00fcsaatorite tootmisel.\"\"<\/a>
\n<\/span> <\/span><\/p>\n

Maailma pidevalt kasvav energia ja toormaterjali vajadus innustab teadlasi leidma uusi lahendusi. K\u00fctuseelemendid, mis p\u00f5hinevad vesinikul ja hapnikul \u00a0suudavad salvestatud keemilist energiat muuta elektrienergiaks keskkonnas\u00f5bralikul viisil, kus k\u00f5rvalproduktiks on vesi. Sellise muundumise efektiivseks toimumiseks, peavad k\u00fctuseelemendis paiknevad elektroodid sisaldama erinevaid katal\u00fcsaatoreid.<\/p>\n

\u00dcks suur probleem antud katal\u00fcsaatorite puhul on, et neid tehakse praegusel ajal plaatina ning ruteeniumi sulamitest ja teistest v\u00e4\u00e4rismetallidest. Need v\u00e4\u00e4rismetallid pole mitte ainult kallid vaid ka haruldased ning neid on keeruline k\u00e4tte saada. Kuna surve leida lihtsamini k\u00e4ttesaadavaid ja odavamaid katal\u00fcsaatoried on suur, t\u00f5mbas palju t\u00e4helepanu kolme aasta eest Science\u2019s <\/em>avaldatud uurimus, milles teatati, et t\u00e4isorgaaniline katal\u00fcsaator, mis p\u00f5hineb l\u00e4mmastik-dopeeritud nanotorudel, v\u00f5ib katal\u00fc\u00fcsida hapniku eraldamist sama t\u00f5husalt, kui plaatina.<\/p>\n

Sellest alates on uurimist\u00f6\u00f6 selles vallas olnud intensiivne, kuigi defektide kohal, kus l\u00e4mmastiku aatomid on nanotorudes asendanud s\u00fcsiniku aatomid, toimuvate katal\u00fc\u00fctiliste protsesside mehanismi ja t\u00f5hususe kohta on j\u00e4\u00e4nud palju k\u00fcsimusi. Ideaalne s\u00fcsinik-nanotoru koosneb ainult s\u00fcsiniku aatomitest, kuid praktikas esineb enamikes materjalides defekte. N\u00e4iteks v\u00f5ib ette tulla, et m\u00f5ni aatom on puudu kohast, kus see peaks olema v\u00f5i on s\u00fcsiniku aatom asendunud m\u00f5ne v\u00f5\u00f5ra aatomiga.<\/p>\n

\u201eAntud juhul on defektid nanotorudes loodud sihilikult, asendades m\u00f5ned s\u00fcsiniku aatomid l\u00e4mmastiku aatomitega. Me tegime seda, et luua defektide \u00fcmber lokaalseid tsentreid, kus on suur elektrontihedus. Elektrontiheduse t\u00f5us antud piirkonnas viib soovitud katal\u00fc\u00fctiliste omadusteni.\u201c , \u00fctles f\u00fc\u00fcsikaosakonna kaasprofessor Thomas W\u00e5gberg.<\/p>\n

Uuring n\u00e4itab, et katal\u00fc\u00fctiline efekt on palju tugevam kindlat t\u00fc\u00fcpi l\u00e4mmastiku defektide l\u00e4hedal, kui muud t\u00fc\u00fcpi defektide juures.<\/p>\n

\u201eMe n\u00e4itame ka, et lihtsa kuumt\u00f6\u00f6tluse abil on v\u00f5imalik ebaefektiivsed l\u00e4mmastiku defektid muuta efektiivseteks.\u201c \u00fctles Thomas W\u00e5gberg.<\/p>\n

Sarnased materjalid, mida uurimisgrupp k\u00e4sitleb n\u00e4itavad potentsiaali ka teiste protsesside katal\u00fc\u00fcsimiseks, n\u00e4iteks vee hapnikuks ja vesinikuks lahutamise p\u00f6\u00f6rdprotsess, millele viidatakse, kui kunstlikule fotos\u00fcnteesile.<\/p>\n

Allikas: \u00a0phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Orgaanilised\u00a0katal\u00fcsaatorid on uudne odav viis k\u00fctuseelementidega energia tootmiseks.Rootsi Ume\u00e5 \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsikute uurimus, mille on avaldanud ACS Nano, s\u00fcvendab meie teadmisi p\u00f5hiliste protsesside kohta selliste katal\u00fcsaatorite tootmisel. Maailma pidevalt kasvav energia ja toormaterjali vajadus innustab teadlasi leidma uusi lahendusi. K\u00fctuseelemendid, mis p\u00f5hinevad vesinikul ja hapnikul \u00a0suudavad salvestatud keemilist energiat muuta elektrienergiaks keskkonnas\u00f5bralikul viisil, kus k\u00f5rvalproduktiks on […]<\/p>\n","protected":false},"author":2005,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[77],"class_list":{"0":"post-29731","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-kytuseelemendid","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29731","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2005"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29731"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29731\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29731"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29731"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29731"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}