{"id":29762,"date":"2012-10-08T17:13:05","date_gmt":"2012-10-08T14:13:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29762"},"modified":"2012-10-08T17:13:05","modified_gmt":"2012-10-08T14:13:05","slug":"austria-langevarjur-soortiab-vabalangemise-stratosfaarist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29762","title":{"rendered":"Austria langevarjur soortiab vabalangemise stratosf\u00e4\u00e4rist"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_29763\" style=\"width: 611px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/stratos.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-29763\" class=\"size-full wp-image-29763 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/stratos.jpg\" alt=\"\" width=\"601\" height=\"398\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/stratos.jpg 751w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/stratos-300x198.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/stratos-250x165.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 601px) 100vw, 601px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-29763\" class=\"wp-caption-text\">Baumgartneri testh\u00fcpe RedBull Stratos projekti kapslist 21,8 km k\u00f5rguselt. Allikas: www.redbullstratos.com.<\/p><\/div>\n<p>Ligi kahek\u00fcmne kahe tunni p\u00e4rast \u00fcritab ajaloo k\u00f5rgeimat vabalangemist Austria langevarjur Felix Baumgartner. Plaanitud h\u00fcppe k\u00f5rguseks on 37 km, millele vastab atmosf\u00e4\u00e4ri jaotuses stratosf\u00e4\u00e4ri alumine kiht. Kosmose piiriks loetakse k\u00f5rgusi vahemikus 80-120 km (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Outer_space#Boundary\">siit<\/a>). Ametlike lisarekorditena on plaanis langemisel \u00fcletada helikiirus, sooritada pikim vabalangemine ning k\u00f5rgeim mehitatud \u00f5hupallilend. 43. aastase Baugmartner h\u00fcppab spetsiaalselt valmistatud 1,3 tonni kaaluvast 1,83 m l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga klaasfiiberkapslist, mille viib h\u00fcppek\u00f5rguseni heeliumiga t\u00e4idetud stratosf\u00e4\u00e4riline \u00f5hupall. Projektiga, mille t\u00f6\u00f6r\u00fchma kuuluvad tunnustatud teadlased, alustati 2010. aasta jaanuaris. Praegu kehtivat vabalangemise k\u00f5rgusrekordit hoiab USA \u00f5huj\u00f5udude kolonel Joseph Kittinger, kes h\u00fcppas 1960. aasta 16. augustil 31 km k\u00f5rguselt. Kittinger langes neli minutit ja kolmk\u00fcmmend kolm sekundit ning saavutas kiiruse 988 km\/h. Missiooni teaduslikuks eesm\u00e4rgiks on arendada r\u00f5hkskafandrite tehnoloogiat ning uurida nende m\u00f5ju inimese organismile, et panustada kosmoselendude tsiviilkasutusse j\u00f5udmisse. Baumgartneri h\u00fcpe toimub Ameerikas New Mexico kohal.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt <a href=\"http:\/\/www.redbullstratos.com\/\">siit<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ligi kahek\u00fcmne kahe tunni p\u00e4rast \u00fcritab ajaloo k\u00f5rgeimat vabalangemist Austria langevarjur Felix Baumgartner. Plaanitud h\u00fcppe k\u00f5rguseks on 37 km, millele vastab atmosf\u00e4\u00e4ri jaotuses stratosf\u00e4\u00e4ri alumine kiht. Kosmose piiriks loetakse k\u00f5rgusi vahemikus 80-120 km (loe siit). Ametlike lisarekorditena on plaanis langemisel \u00fcletada helikiirus, sooritada pikim vabalangemine ning k\u00f5rgeim mehitatud \u00f5hupallilend. 43. aastase Baugmartner h\u00fcppab spetsiaalselt valmistatud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29763,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29762","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29762","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29762"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29762\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29763"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29762"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29762"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29762"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}