{"id":29815,"date":"2012-10-11T18:51:01","date_gmt":"2012-10-11T15:51:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29815"},"modified":"2012-10-11T18:51:01","modified_gmt":"2012-10-11T15:51:01","slug":"fuusika-nobeli-laureaadi-kommentaar-kvantarvutuse-tulevikule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29815","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsika Nobeli laureaadi kommentaar kvantarvutuse tulevikule"},"content":{"rendered":"

K\u00e4esoleva aasta F\u00fc\u00fcsika Nobeli preemia silmapaistva teadust\u00f6\u00f6 eest kvantf\u00fc\u00fcsika vallas said Ameerika ning Prantsusmaa f\u00fc\u00fcsikud David Wineland ja Serge Haroche. Uudis kuulutati v\u00e4lja sel teisip\u00e4eval. Intervjuus AFP-le (American Free Press<\/em>) \u00fctles Wineland, et harjumusp\u00e4rased piiratud v\u00f5imsusega arvutid p\u00fcsivad veel m\u00f5nda aega, ent taanduvad l\u00f5ppeks \u00fclikiirete revolutsiooniliste tehnoloogiate ees.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

2012. aasta Nobeli f\u00fc\u00fcsika preemia laureaat David Wineland.<\/p><\/div>\n

Teadlased, kes on juhuslikult m\u00f5lemad 68 aasta vanused, p\u00e4lvisid preemia optikaeksperimentide v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamise eest. Nobeli preemia n\u00f5ukogu pressiavalduses seisis t\u00e4psemalt kirjas \u201e\u00fcksikute kvants\u00fcsteemide m\u00f5\u00f5tmise ning manipuleerimise eest.\u201c<\/p>\n

\u201eT\u00e4nap\u00e4eval areneb teadus v\u00e4ga aeglaselt. Suudame m\u00f5ttes uusi kvants\u00fcsteeme arvutusprotsessidesse kaasata, ent p\u00e4riselt on f\u00fc\u00fcsikaliste probleemide lahendamine arvutite v\u00f5imsuse t\u00f5ttu piiratud. Veel ei ole reaalsete rakendustega kvantarvutini j\u00f5utud. Ma ei ole \u00fcldse kindel, kas see ka j\u00e4rgneva k\u00fcmne aasta jooksul juhtub, ent kunagi kindlasti. Usun, et uue p\u00f5lvkonna arvuti t\u00f6\u00f6tab kvantprintsiipide alusel,\u201c \u00fctles Wineland enne koitu tehtud Nobeli komitee kodulehel avaldatud intervjuus.<\/p>\n

Klassikaliste arvutite t\u00f6\u00f6 p\u00f5hineb binaarkoodil. Andmeid salvestatakse digitaalsete \u00fchtede v\u00f5i nullidena. Superpositsioonis suudab aga kvantarvuti \u00fcksik m\u00e4lurakk kvibit (kvantbitt) olla kas \u00fcks, null v\u00f5i m\u00f5lemat korraga. See n\u00fcanss annab andmetalletusmahule v\u00e4ga suure lisa ning aitab mahukate arvutustehete, n\u00e4iteks kliimamudelite jooksutamisele ning kr\u00fcpteeritud koodide de\u0161ifreerimisele oluliselt kaasa. Ent superarvutite arengulteel seisab veel mitmeid t\u00f5kkeid.<\/p>\n

\u201eKvantarvutiga saame efektiivselt simuleerida teisi huvipakkuvaid kvants\u00fcsteeme,\u201c \u00fctles Wineland AFP-le ning lisas, et<\/p>\n

\"\"<\/a>

David Wineland ajakirjanikele oma laborit tutvustamas.<\/p><\/div>\n

t\u00e4nap\u00e4eva teadlaste t\u00f6\u00f6 \u201eon suuresti arvutusv\u00f5imsusega piiratud.\u201c Nobeli preemiaga p\u00e4rjatud pikaajaline teadust\u00f6\u00f6 on muuhulgas p\u00e4\u00e4dinud ka \u00fclit\u00e4psete kellade loomisega. Uued, tseesium-aatomkelladest enam kui sada korda t\u00e4psemad kellad v\u00f5iks tulevikus olla uue ajaarvamiss\u00fcsteemi aluseks.<\/p>\n

Kahe optikaspetsialisti t\u00f6\u00f6 toimus teineteisest s\u00f5ltumatult. Laborites l\u00f5ksustati \u00fclimadalatel temperatuuridel osakesi ning uuriti nende kvantolekuid. \u201eM\u00f5nes m\u00f5ttes on s\u00fcsteemid, mille kallal t\u00f6\u00f6d tegime, komplenetaarsed. Me ei ole omavahel kunagi otseselt akadeemilises v\u00f5istlustules olnud. On p\u00f5nev, et suutsime samale probleemile eri kontekstides l\u00e4heneda. Eksperimendid olid erinevad, ent fundamentaalsel tasandil ometi seotud,\u201c lisas Wineland.<\/p>\n

Ameerika teadlase s\u00f5nul oli uudis p\u00e4lvitud tiitlist k\u00f5ikelummav:\u201cSee oleks v\u00f5inud peale minu juhtuda paljude inimestega. Sama uurimisvaldkonnaga tegeleb v\u00e4ga palju teadlasi.\u201c Wineland sai preemiast teada keset \u00f6\u00f6d kodulinnas Boulderis Colorado osariigis, kui s\u00fcgavast unest \u00e4ratas teda telefonik\u00f5ne Stockholmist. \u201eTegelikult \u00e4ratas mind abikaasa, mina oleksin k\u00f5ne maha maganud,\u201c komenteeris Wineland, kes on Ameerika NIST (National Institute of Standards and Technology) ISG grupi (Ion Storage Group) projektijuht alates aastast 1979.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esoleva aasta F\u00fc\u00fcsika Nobeli preemia silmapaistva teadust\u00f6\u00f6 eest kvantf\u00fc\u00fcsika vallas said Ameerika ning Prantsusmaa f\u00fc\u00fcsikud David Wineland ja Serge Haroche. Uudis kuulutati v\u00e4lja sel teisip\u00e4eval. Intervjuus AFP-le (American Free Press) \u00fctles Wineland, et harjumusp\u00e4rased piiratud v\u00f5imsusega arvutid p\u00fcsivad veel m\u00f5nda aega, ent taanduvad l\u00f5ppeks \u00fclikiirete revolutsiooniliste tehnoloogiate ees. Teadlased, kes on juhuslikult m\u00f5lemad 68 aasta […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29816,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-29815","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29815","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29815"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29815\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29816"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29815"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29815"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29815"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}