{"id":29832,"date":"2015-02-08T10:13:22","date_gmt":"2015-02-08T07:13:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29832"},"modified":"2015-02-10T12:51:57","modified_gmt":"2015-02-10T09:51:57","slug":"soovitusmeetod-aitab-2-d-struktuuridest-luua-3-dimensionaalseid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29832","title":{"rendered":"S\u00f6\u00f6vitusmeetod aitab 2-D struktuuridest luua 3-dimensionaalseid"},"content":{"rendered":"

T\u00e4nap\u00e4evases kaugsides kannab valgus digitaalset informatsiooni kilomeetrite taha vaid sekunditega. Kohandatud optilised materjalid kontrollivad valgussignaale. Teadlased Berliini, Louvain\u2019i ja Karlsruhe Tehnoloogia Instituutidest esitavad ajakirjas Advanced Functional Materials <\/em>meetodit footonkristallide tootmiseks. Nende optilised omadused on paika pandud mikromeetri suuruste struktuuridega. Antud meetod on kiire, odav ja lihtne ning kasutab osaliselt iseorganiseeruvuse printsiipi.<\/p>\n

\"\"<\/a>

S\u00fcgaval r\u00e4ni pinna all toodab SPRIE(j\u00e4rjestikune passiveerimine ja reakiivne ioons\u00f6\u00f6vitamine) meetod tavalisi mikromeetri suuruseid struktuure, mis murravad valgust.<\/p><\/div>\n

\u201eMaterjalide optilisi omadusi saab oluliselt m\u00f5jutada spetsiifiliste struktuuride loomisega.\u201c seletab Andreas Fr\u00f6lich Karlsruhe Tehnoloogia Instituudist. R\u00e4ni kasutatakse komponendina\u00a0 n\u00e4iteks kaugside filtrites v\u00f5i peegeldajana. Seni on k\u00f5ik need komponendid olnud kahem\u00f5\u00f5tmelised. Kasutades kolmem\u00f5\u00f5tmelisi koostisosi on v\u00f5imalik luua midagi uudset. R\u00e4ni struktureerimiseks vajalik v\u00e4ljaminek on v\u00e4ga suur. Struktuur peab olema v\u00e4ga korrap\u00e4rane k\u00f5igis kolmes ruumisuunas ning detailide m\u00f5\u00f5tmed peavad olema mikromeetri l\u00e4hedased, mis vastab sajandikule juuksekarva paksusest.<\/p>\n

\u201e Meie uus SPRIE tootmisviis kasutab juba v\u00e4ljakujunenud tehnoloogiaid, nagu s\u00f6\u00f6vitamine ja uuenduslikke meetodeid nagu iseorganiseerumine ning kombineerib neid v\u00e4ga looval viisil,\u201c \u00fctleb Martin Wegener, Rakenduf\u00fc\u00fcsika Instituudi ja KIT-i Nanotehnoloogia Instituudi professor ning funktsionaliseeritud nanostruktuuride\u00a0 DFG keskuse koordinaator. SPRIE meetodit kasutatakse suurte r\u00e4ni alade struktureerimiseks\u00a0 lihtsal kolmedimensionaalsel viisil. Esiteks kantakse r\u00e4ni pinnale mikromeetri suuruste\u00a0 sf\u00e4\u00e4ridega lahus. P\u00e4rast metalli sadestamist\u00a0ning sf\u00e4\u00e4ride eemaldamist j\u00e4\u00e4b r\u00e4ni pinnale k\u00e4rgjas s\u00f6\u00f6vitusmask.<\/p>\n

\u201eS\u00f6\u00f6vitusmask on meie kahem\u00f5\u00f5tmeline \u0161abloon kolmem\u00f5\u00f5tmelise struktuuri konstrueerimiseks,\u201c \u00fctleb Fr\u00f6lich. Kasutades elektriv\u00e4lja pannakse gaasiosake s\u00f6\u00f6vitama ainult s\u00fcgavusse v\u00f5i k\u00f5igis suundades v\u00f5rdselt. \u201eLisaks saame me kanda aukude seintele passiivkatte, mis kaitseb pol\u00fcmeerkihi abil edasise s\u00f6\u00f6vitamise eest.\u201c<\/p>\n

Korduv s\u00f6\u00f6vitamine ja passiveerimine paneb s\u00f6\u00f6vitusmaski augud s\u00fcvenema kuni 10 mikromeetrini, nende s\u00fcgavus \u00fcletab laiuse rohkem kui k\u00fcmnekordselt. Protsessi samme ja elektriv\u00e4lja kohandatakse t\u00e4pselt, kontrollimaks seinte struktuuri. Lihtsa vertikaalselt sujuvate seintega augu asemel tekitab iga s\u00f6\u00f6vitusetapp sf\u00e4\u00e4rilise, kaardus seinaga lohu. See kumerus on aluseks korrap\u00e4rastele korratud struktuuridega lainejuhtidele. \u201eOptiline side toimub 1,5 \u00b5m lainepikkusel. Meie s\u00f6\u00f6vitusmeetodiga tekitatakse m\u00f6\u00f6da seina mikromeetri ulatuses kurrutatud struktuur.\u201c Pind l\u00e4hestikku paiknevate s\u00fcgavate struktureeritud aukude juures k\u00e4itub tavalise kristallinna, mis murrab valgust soovitud moel.<\/p>\n

SPRIE (Sequential Passivation and Reactive Ion Etching<\/em>) meetodiga on v\u00f5imalik\u00a0 toota footonkristall m\u00f5ne minutiga, kuna see p\u00f5hineb traditsioonilistel t\u00f6\u00f6stuslikel protsessidel. P\u00f5him\u00f5tteliselt saab r\u00e4ni sisse kolmem\u00f5\u00f5tmelist struktuuri tekitada vabalt valitud maski abil. See loob uusi v\u00f5imalusi, et t\u00e4ita telekommunikatsioonis kasutatavatele optikakomponentidele esitatud n\u00f5udmisi. Saadaval on erineva disainiga footonkristalle. M\u00f5ningaid kasutatakse lainejuhtidena, millel on v\u00e4ga v\u00e4ike kumerusraadius ja v\u00e4ikesed kaod, v\u00f5i eriti v\u00e4ikeste lainepikkuste vahemikuga optiliste filtrite ja multiplekseritena( wiki.ee<\/a>). M\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast v\u00f5ib olla v\u00f5imalik toota elektri asemel valgusega t\u00f6\u00f6tavaid arvuteid. Lisaks KIT-le osalesid arenduses ka Belgia Louvian\u2019i katolik \u00fclikool ja Berliini Humboldti \u00dclikool.<\/p>\n

Allikas: phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4nap\u00e4evases kaugsides kannab valgus digitaalset informatsiooni kilomeetrite taha vaid sekunditega. Kohandatud optilised materjalid kontrollivad valgussignaale. Teadlased Berliini, Louvain\u2019i ja Karlsruhe Tehnoloogia Instituutidest esitavad ajakirjas Advanced Functional Materials meetodit footonkristallide tootmiseks. Nende optilised omadused on paika pandud mikromeetri suuruste struktuuridega. Antud meetod on kiire, odav ja lihtne ning kasutab osaliselt iseorganiseeruvuse printsiipi. \u201eMaterjalide optilisi omadusi saab […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":29833,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16,184],"tags":[84,147],"class_list":{"0":"post-29832","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"category-valguse-aasta-2015","9":"tag-mantel","10":"tag-nanotehnoloogia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29832","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29832"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29832\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29833"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29832"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29832"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}