{"id":29912,"date":"2012-10-19T10:48:22","date_gmt":"2012-10-19T07:48:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29912"},"modified":"2012-10-19T10:49:38","modified_gmt":"2012-10-19T07:49:38","slug":"katsetades-ioonsete-vedelikega-arvesta-et-klaasanum-voib-tulemustesse-lisada-ka-%e2%80%9cmaekristalle%e2%80%9d","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29912","title":{"rendered":"Katsetades ioonsete vedelikega, arvesta, et klaasanum v\u00f5ib tulemustesse lisada ka \u201cm\u00e4ekristalle\u201d"},"content":{"rendered":"

Autor: Raul V\u00e4lbe<\/strong><\/p>\n

Ioonsed vedelikud (IL) on madala sulamist\u00e4piga ioonidest koosnevad vedelad soolad<\/a>. IL-id on leidnud kasutust paljudes rakendustes t\u00e4nu suurep\u00e4rastele omadustele nagu hea elektrijuhtivus, praktiliselt puuduv aurur\u00f5hk ning keskkonnas\u00f5bralikkus [1]. Viimastel aastatel on teatud ioonsete vedelike stabiilsus ja ohutus keskkonna suhtes olnud uurimuse keskmes ning paljud seni kehtinud v\u00e4ited on sattunud k\u00fcsim\u00e4rgi alla [2].<\/p>\n

\"\"<\/a>

Joonis1. Erineva kuju ja m\u00f5\u00f5tmetega heksagonaalsed kristallid, pilt allikast.<\/p><\/div>\n

Oma eksperimentides IL-idega kasutasime klaasanumaid, teades, et k\u00f5ikjal\u00a0 s\u00e4ilitatakse ja transporditakse IL-e samast materjalist taaras. Eksperimenteerides erineva konsentratsiooniga IL-vesilahustega selgus, et n\u00e4dalate-kuude jooksul toatemperatuuril IL laguneb, tekib sade \u2013 kristallid, kuid nagu peagi selgus, ei olnud meil tegu kristallidega klassikalises m\u00f5ttes.<\/p>\n

Optiliste mikroskoobi kujutiste j\u00e4rgi oli sarnasus m\u00e4ekristalliga ilmne ja v\u00f5is arvata, et meil on tegemist korrap\u00e4raste homogeensete heksagonaalsete kristallidega (Joonis 1.). \u00dcllatus saabus kristalli mehhaanilisel l\u00f5hestamisel, mis lihtsalt haamril\u00f6\u00f6gi m\u00f5jul vajusid kokku.\u00a0\u00a0 Abin\u00f5una selle vastu kuumutati kristallid 100 o<\/sup>C-ni ning jahutati j\u00e4rsult maha vedela l\u00e4mmastiku temperatuurini. Selline termiline \u0161okk l\u00f5hestas kristallid. Suure lahutusega elektronmikroskoobiga vaadeldes selgus, et m\u00f5nemillimeetrise pikkusega heksagonaalsed kristallid koosnevad tegelikult v\u00e4ikestest kristalliitidest.<\/p>\n

. \"\"<\/a>

Joonis 2. Skaneeriva elektronmikroskoobi pildid mehaaniliselt l\u00f5hestatud kristallidest, ning h\u00fcpotees klasterstruktuuri kohta, pilt allikast.<\/p><\/div>\n

Asja olemuse selgitamiseks rakendasime infrapunaspektroskoopia<\/a>, massispektroskoopia<\/a> , Raman spektroskoopia<\/a>, termogravimeetria <\/a>, ning r\u00f6ntgenspektroskoopia<\/a> meetodeid\u00a0 p\u00fcstitades h\u00fcpoteesi\u00a0 uudsetest h\u00fcbriidkristallidest. Liitstruktuure kirjeldasime\u00a0 elektrostaatilise interaktsiooni mudeliga, kus negatiivselt laetud fluoori aatomid interakteeruvad IL-i imidasooliumi positiivselt laetud ioonidega (Joonis 2.). Sellest j\u00e4reldame, et just IL on siduvaks j\u00f5uks selliste struktuuride kokku kasvamisel liitkristalliks [Allikas]. Elementanal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et\u00a0 meil on tegeimst Na2<\/sub>SiF6<\/sub> ja <\/sub>ioonvedeliku kihilise h\u00fcbriidkristalliga.<\/p>\n

See n\u00e4htus on huvitav eek\u00e4tt oma uudsete tunnetuslike v\u00e4\u00e4rtuste poolest, olles \u00fchtlasi hoiatuseks, et ka l\u00fchemaajalised katsed v\u00f5ivad olla h\u00e4iritud ioonvedeliku reaktsioonidest klaasanumaga. Sellisel\u00a0 kahekomponendilisel materjalil loodame leida uudseid rakendusi, t\u00e4nu elektrit juhtivale ioonele vedelikule naatriumheksafluorosilikaadi kristalliitide vahel.<\/p>\n

Allikas: R. V\u00e4lbe<\/strong>, U. M\u00e4eorg, A. L\u00f5hmus, V. Reedo, M. Koel, A. Krumme, V. Kessler, A. Hoop A. E. Romanov. A novel route of synthesis of sodium hexafluorosilicate two component cluster crystals using BF4<\/sub>–<\/sup> containing ionic liquids Journal of Crystal Growth<\/em> 361 51\u201356 (2012).<\/p>\n

Viited<\/p>\n

1. M. Freemantle. An Introduction to Ionic Liquids Royal Society of Chemistry Cambridge, (2009).<\/p>\n

2.\u00a0 A. W. Taylor, K. R. J. Lovelock, R. G. Jones, P. Licence. Borane-substituted imidazol-2-ylidenes: syntheses in vacuo <\/em>Dalton Trans<\/em>. 40 1463 (2011).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Autor: Raul V\u00e4lbe Ioonsed vedelikud (IL) on madala sulamist\u00e4piga ioonidest koosnevad vedelad soolad. IL-id on leidnud kasutust paljudes rakendustes t\u00e4nu suurep\u00e4rastele omadustele nagu hea elektrijuhtivus, praktiliselt puuduv aurur\u00f5hk ning keskkonnas\u00f5bralikkus [1]. Viimastel aastatel on teatud ioonsete vedelike stabiilsus ja ohutus keskkonna suhtes olnud uurimuse keskmes ning paljud seni kehtinud v\u00e4ited on sattunud k\u00fcsim\u00e4rgi alla [2]. […]<\/p>\n","protected":false},"author":27,"featured_media":29928,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37,107,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-29912","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"category-tartu-ulikool","9":"category-teadusuudis","10":"tag-materjal","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29912","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/27"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29912"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29912\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29928"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29912"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29912"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29912"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}