{"id":29946,"date":"2012-10-20T23:07:17","date_gmt":"2012-10-20T20:07:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29946"},"modified":"2012-10-21T10:16:33","modified_gmt":"2012-10-21T07:16:33","slug":"neljapaeval-inaugureeriti-korge-energia-fuusika-professor-martti-raidal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29946","title":{"rendered":"Neljap\u00e4eval inaugureeriti k\u00f5rge energia f\u00fc\u00fcsika professor Martti Raidal"},"content":{"rendered":"<p><strong>M\u00f6\u00f6dunud neljap\u00e4eval (18.10.12) andis Tartu \u00dclikooli aulas akadeemilise inauguratsiooniloengu v\u00e4rske k\u00f5rge energia f\u00fc\u00fcsika professor Martti Raidal.<\/strong><\/p>\n<p>Professor Raidal l\u00f5petas Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikuna 1992. aastal. Teoreetilise f\u00fc\u00fcsika doktorikraadi omandas ta Helsingi \u00dclikoolis. Edasi t\u00e4iendas osakestef\u00fc\u00fcsik end Valencia \u00dclikoolis, Hamburgi \u00dclikooli DESY (Deutsches Elektronen-Synchrotron) projekti juures, California Riverside-i \u00dclikoolis ning CERN-is (<a href=\"http:\/\/www.cern.ch\/\">European Organization for Nuclear Research<\/a>).<\/p>\n<div id=\"attachment_29949\" style=\"width: 430px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/raidal_v.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-29949\" class=\"size-full wp-image-29949 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/raidal_v.jpg\" alt=\"\" width=\"420\" height=\"426\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/raidal_v.jpg 700w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/raidal_v-295x300.jpg 295w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/10\/raidal_v-250x253.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 420px) 100vw, 420px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-29949\" class=\"wp-caption-text\">Professor Martti Raidal Tartu \u00dclikooli aulas.<\/p><\/div>\n<p>Inauguratsiooniloengu alguses tegi professor Raidal selgeks, et nii maapealsed kui kosmoses toimuvad osakesteeksperimendid on teineteise suhtes komplementaarsed. Makro- ning mikromaailm on tihedasti seotud. CERN-i kiirendieksperiment v\u00f5imaldab paralleelselt kosmoses sooritatud vaatlustega heita pilk Universumi varajasele ajaloole.<\/p>\n<p>Hetke olulisim k\u00fcsimus k\u00f5rge energia f\u00fc\u00fcsikas on Universumi massijaotuse olemus. \u201eSuure t\u00f5en\u00e4osusega oleme CERN-is avastanud osakese, mis \u00fctleb meile, et tegelikult ei tea me suurt midagi,\u201c nentis Raidal. Universumi energeetilisest eelarvest moodustab 73% tumeenergia, 23% tumeaine, 3,6% kosmiline gaas ning 0,4% t\u00e4hed koos \u00fclej\u00e4\u00e4nud meile adutava mateeriaga. Higgsi boson annab kindla vastuse 4% Universumi massi osas, ent suurem osa on siiani m\u00f5istatus.<\/p>\n<p>Eraldi Higgsi bosonile p\u00fchendatud loenguosas \u00fctles professor Raidal, et praegu on normaaljaotuse 5 standardh\u00e4lbe t\u00e4psusega teada, et on leitud mingi uus osake, mis sarnaneb standardmudeli ennustatule. Seda n\u00e4itab detektorite osakestevoo statistikast selgelt eristuv 125 GeV energia piik. Samas nentis Eesti hajusarvutusele aluse pannud mees, et kindlalt midagi v\u00e4ita ei saa. Edasi tuleb uurida, kas on tegemist sellise bosoniga, mida osakeste standardmudel ennustab, v\u00f5i on sellel mingid lisaomadused. \u201eTeadus LHC-s (<em>Large Hadron Collider<\/em>) alles algab. Andmed on k\u00e4es, n\u00fc\u00fcd tuleb neid t\u00f6\u00f6delda. Praegu on osakestef\u00fc\u00fcsikas p\u00f5nevaim aeg,\u201c lisas professor Raidal.<\/p>\n<p>Uue osakese avastamise k\u00f5rval on \u00fcks kaalukamaid f\u00fc\u00fcsika probleeme tumeaine olemuse selgitamine. Tumeainet otseselt vaadelda ei ole praeguste katsevahenditega v\u00f5imalik, k\u00fcll aga on Universumi struktuuri tekkes olulist rolli m\u00e4ngiv aine vaadeldav kaudselt, n\u00e4iteks gravitatsiooniliste l\u00e4\u00e4tsede abil. Tumeaine v\u00f5ib ruumi k\u00f5verdada nii, et \u00fchelt teleskoobipildilt on n\u00e4ha sama galatika mitut paralleelkujutist. Lisaks teame tumeaine olemasolust galaktikate p\u00f6\u00f6rlemisk\u00f5veratest. Klassikaline teooria ennustab, et galaktika \u00fcmber tiirleva aine joonkiirus peaks raadiuse suurenedes v\u00e4henema. M\u00f5\u00f5tmised aga n\u00e4itavad, et kiirus on raadiuse ulatuses suhteliselt konstantne. Kiiruse jaotust on v\u00f5imalik puuduva massi komponendi abil seletada. Seni kindlaimalt tumeaine olemasolu t\u00f5endavad andmed p\u00e4rinevad p\u00f5rkuvate galaktikate (<em>bullet clusters<\/em>) vaatlustest. Kahe \u00f5hus p\u00f5rkuva lumepalli aine pildub energia ning impulsi j\u00e4\u00e4vuse seaduse alusel laiali. P\u00f5rkuvate galaktikate bar\u00fcotsentri uurimisest on aga teada, et osa galaktikate kogumassist l\u00e4heb p\u00f5rketsentrist l\u00e4bi. Lisaks on teada, et tumeaine moodustab galaktikate, galaktikaparvede ja galaktikate superparvede \u00fcmber halosid. \u201eUniversum pole veel valmis. Uusimad struktuurid on loomisel,\u201c \u00fctles professor Raidal.<\/p>\n<p>On teada, et tumeaine allub gravitatsioonilisele interaktsioonile, v\u00f5ib-olla ka n\u00f5rgale interaktsioonile. Tumeaine osakeste kandidaatideks peetakse neutriinosid, aksione, massituid Higgsi bosoneid v\u00f5i WIMP-e (<em>Weakly Interacting Massive Particle<\/em>). \u201ePraegu selgeid t\u00f5endeid tumeaine olemusest ei ole, mis on tegelikult h\u00e4mmastav, arvestades, et elame sisuliselt tumeaine pilves,\u201c m\u00e4rkis professor Raidal. On t\u00f5en\u00e4oline, et tumeaine osakesed on supers\u00fcmmeetrilised ning neelduvad oma paralleelosakestega. Lisaks on t\u00f5en\u00e4oline, et neeldumisel tekivad kergemad tuntud osakesed prootonid, elektronid, neutriinod ja antiprootonid.<\/p>\n<p>Astroosakeste m\u00f5\u00f5tmise buum algas kosmoseprojekti PAMELA (<em>Payload for Antimatter Matter Exploration and Light-nuclei Astrophysics<\/em>) positronm\u00f5\u00f5tmistega. PAMELA registreeris ennustatud energiavahemikus oodatust rohkem positrone. Andmeid kinnitas 2011. aastal t\u00f6\u00f6d alustanud Fermi vaatlusjaam. \u00dcks v\u00f5imalikke k\u00f5rvalseletusi on m\u00f5ne pulsart\u00e4he v\u00f5i gravitatsioonil\u00e4\u00e4tse Maa pihta suunatud keskmisest k\u00f5rgem osakestevoog. Ent Fermi vaadeldud k\u00f5rge energiaga gammakiirgus on gravitatsioonih\u00e4irete suhtes invariantne. Raidali t\u00f6\u00f6r\u00fchm oli maailmas teine, mis avastas Fermi andmetest 130 GeV osakeste energia piirkonnas piigi. \u201eNeed on suhteliselt uued tulemused, mis v\u00f5ivad viidata tumeaine neeldumisreaktsioonidest tingitud kiirgusele,\u201c \u00fctles professor Raidal oma loengu l\u00f5puosas.<\/p>\n<p>K\u00fcsimusele, miks ei l\u00e4inud k\u00e4esoleva aasta Nobeli preemia Higgsi avastajaile, vastasid LOTE dekaan Peeter Burk ning professor Raidal m\u00f5lemad innukalt, et t\u00f5eliste tulemuste teatamiseni l\u00e4heb veel aega aastaid, et Nobelit niisama k\u00e4tte ei anta. Seejuures m\u00e4rkis 44-aastane professor naljatades, et keskmine Nobelisti vanus k\u00fc\u00fcndib kaheksak\u00fcmneni, mist\u00f5ttu enam kaua oodata pole vaja.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>M\u00f6\u00f6dunud neljap\u00e4eval (18.10.12) andis Tartu \u00dclikooli aulas akadeemilise inauguratsiooniloengu v\u00e4rske k\u00f5rge energia f\u00fc\u00fcsika professor Martti Raidal. Professor Raidal l\u00f5petas Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikuna 1992. aastal. Teoreetilise f\u00fc\u00fcsika doktorikraadi omandas ta Helsingi \u00dclikoolis. Edasi t\u00e4iendas osakestef\u00fc\u00fcsik end Valencia \u00dclikoolis, Hamburgi \u00dclikooli DESY (Deutsches Elektronen-Synchrotron) projekti juures, California Riverside-i \u00dclikoolis ning CERN-is (European Organization for Nuclear Research). Inauguratsiooniloengu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29949,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[37,13],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29946","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eestist-endast","8":"category-teated-fyysika-ee","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29946","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29946"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29946\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29949"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29946"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29946"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29946"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}