{"id":29972,"date":"2012-10-22T20:45:52","date_gmt":"2012-10-22T17:45:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=29972"},"modified":"2012-10-22T20:50:37","modified_gmt":"2012-10-22T17:50:37","slug":"tartu-ulikooli-fuusika-instituudi-direktorikandidaatide-debatt-mart-noorma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=29972","title":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsika Instituudi direktorikandidaatide debatt: vastab Mart Noorma"},"content":{"rendered":"

K\u00e4esoleva oktoobri l\u00f5pus valitakse Tartu \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohuset\u00e4itja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata s\u00fcteemide f\u00fc\u00fcsika professor Jaak Kikas, Tartu \u00dclikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) \u00f5ppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor V\u00e4ino Sammelselg. EFS (Eesti F\u00fc\u00fcsika Selts) F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis k\u00fcsimused. Nendele vastab e-kirja vahendusel LOTE \u00f5ppeprodekaan Mart Noorma<\/strong><\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Mart Noorma, allikas Vikipeedia.<\/p><\/div>\n

M\u00f6\u00f6dunud suvi oli jahe, s\u00fcgis s\u00e4tib praegu talve. Kas j\u00e4rgmisel aastal tuleb kevad teisiti?<\/strong><\/p>\n

Kui meie headel tudengitel on mahti m\u00f5elda s\u00fcgise ja talve vaheldumise peale, siis tundub, et \u00f5ppet\u00f6\u00f6 koormus on instituudis madalav\u00f5itu v\u00f5i siis ei piisa stipist soojade riiete muretsemiseks. Mis puutub \u00f5ppet\u00f6\u00f6 koormusse, siis meie s\u00f5braliku naaberteaduskonna informaatikute programmijuht Margus Niitsoo jagas just minuga esialgseid andmeid oma esimese kursuse tudengite t\u00f6\u00f6aja kasutamise kohta ning selgus, et \u00f5ppimisele (loengud+kodut\u00f6\u00f6d) kulutatakse keskmiselt ainult 30 tundi n\u00e4dalas. \u00d5ppej\u00f5ud, andke ometi rohkem kodut\u00f6id, tudengid l\u00e4hevad laisaks k\u00e4tte! Peaks f\u00fc\u00fcsika instituudis ka sarnase uuringu korraldama ja mida suurem see number tuleks, seda uhkem ma meie tudengite \u00fcle oleksin. Kuna \u00fclikool ei ole ainult lapsep\u00f5lve pikendus vaid ka ettevalmistus iseseisvaks eluks, siis veame \u00f5ppej\u00f5ududena oma tudengeid lihtsalt alt, kui ei paneks neid pingutama v\u00e4hemalt 40+ tunni jagu n\u00e4dalas. Et tudengid ennast selle jutu peale diskrimineeritult ei tunneks, siis lisan veel teise, alles avaldamata uuringu tulemuse \u2013 f\u00fc\u00fcsika instituudiga h\u00e4sti v\u00f5rreldava keemia instituudi \u00f5ppej\u00f5udude keskmine t\u00f6\u00f6aeg on ligikaudu 48 tundi n\u00e4dalas.<\/p>\n

Madala stipendiumi kompenseerimiseks aga on meie tudengitel ju juba teist aastat v\u00f5imalus teenida lisatasu \u00f5ppet\u00f6\u00f6assistentidena. Oleme seda programmi edukalt piloteerinud (n\u00e4iteks FMP, keemia alustes jt kursustel). N\u00fc\u00fcd peaks f\u00fc\u00fcsika instituut looma p\u00fcsiva assistentide s\u00fcsteemi, mis v\u00f5imaldaks k\u00f5igil edukatel tudengitel oma v\u00f5imeid nooremate aitamise kaudu edasi arendada ning samaaegselt \u00e4raelamiseks piisavalt raha teenida. Edukas \u00f5ppimine magistrantuuris v\u00f5iks p\u00f5him\u00f5tteliselt anda ka piisavalt sissetulekut \u00e4raelamiseks. Nii on see korraldatud mitmetes \u00fclikoolides \u00fcle maailma, miks mitte ka meil.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes, j\u00e4rgmisel aastal tuleb kevad helgelt, p\u00e4ikeseliselt, lootusrikkalt ja tulvil armastust, nagu alati.<\/p>\n

1946. aastal loodi Eesti NSV Teaduste Akadeemia F\u00fc\u00fcsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut. Tuleval aastal saab n\u00fc\u00fcdseks nime muutnud asutus 67 aastaseks. \u00a0Vaadates l\u00e4himinevikku, mida tuleks Teie arvates F\u00fc\u00fcsika Instituudi juures muuta?<\/strong><\/p>\n

K\u00f5igepealt muudaksin ma vanust. Lugedes Tartu \u00dclikooli loodu- ja tehnoloogiateaduskonna f\u00fc\u00fcsika instituuti 46 aasta vanuseks, on umbes sama m\u00f5istlik, nagu pidada Tartu \u00dclikooli 210 aastaseks (vene tsaari poolt asutamise j\u00e4rgi 1802. aastal) v\u00f5i 93 aastaseks (emakeelse \u00fclikooli avamise j\u00e4rgi 1919. aastal) \u2013 kuigi k\u00f5ik teised numbrid on ka muidugi \u00f5iged, siis 380 aastat k\u00f5lab lihtsalt palju paremini. On ju ometi f\u00fc\u00fcsikud Tartu \u00dclikoolile suurt kuulsust toonud v\u00e4hemalt Struve p\u00e4evist alates.<\/p>\n

Kui numbritega m\u00e4ngimise asemel sisukamaks minna, siis on f\u00fc\u00fcsika instituut oma arengus edukas ja \u00f5igel teel. See tee lihtsalt on selline pikk ja k\u00e4\u00e4nuline, nii et palju rohkem on veel minna. Meil on parajalt suured v\u00e4ljakutsed nii administratiivses, teaduslikus kui ka \u00f5petamisealases tegevuses. Kogu problemaatika lahkamist saab l\u00e4hin\u00e4dalatel kuulda nii direktorikandidaatide debatil kui ka lugeda novembri UT ajakirjast, nii et siin piirduksin ainult m\u00f5ne m\u00e4rks\u00f5naga.<\/p>\n

Administratiivselt on vaja siduda t\u00f6\u00f6tajate motivatsioon instituudi tulemustega. \u00dcks mu hea s\u00f5ber kaadrikaitsev\u00e4elane on mulle mitu korda korranud s\u00f5jav\u00e4elise juhtimise \u00fcht olulist t\u00f5de: kui n\u00e4ed lahingus vajadust kangelaste j\u00e4rele, oled lahingu planeerimises l\u00e4bi kukkunud. Inimeste missioonitunne ja p\u00fchendumus teevad heast keskmikust tipptasemel instituudi. Kuid missioonitunne ja p\u00fchendumus ei p\u00fcsi kaua, kui inimesed ei tunne, nagu nende organisatsioon neist hooliks. See oleks siis esimene ja k\u00f5ige suurem v\u00e4ljakutse uuele juhtkonnale \u2013 kuidas olla s\u00fcsteemselt hoolivad nii teadlaste kui \u00f5ppej\u00f5udude, nii nohikutest geeniuste, kui ka ettev\u00f5tlike praktikute suhtes. See hoolivus ei tohi j\u00e4\u00e4da ainult loosungiks.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6s tuleb j\u00e4lgida, et me ei uuriks asju lihtsalt sellep\u00e4rast, et neid on juba mituk\u00fcmmend aastat uuritud. T\u00f6\u00f6r\u00fchmadel on oma eluts\u00fckkel, mis tavaliselt algab \u00fchest noorest aktiivsest doktorist ning l\u00f5peb varem v\u00f5i hiljem uurimisteema ammendumise v\u00f5i entusiasmi l\u00f5ppemisega. L\u00f5ppemised ja ammendumised toimuvad iseenesest, kuid instituut saab toetada neid uusi noori maailmaparandajaid, kelles on potentsiaali teha teadusmaailmas suuri tegusid. Neid tuleb otsida, arendada ning hoida, mitte suruda liigselt olemasolevatesse raamidesse ja lasta siis pettunult laia maalima \u00e4ra lennata. R\u00f5hk on s\u00f5nal \u201epettunult\u201c; laias maailmas k\u00e4imine ja uute heade ideedega tagasitulemine on muidu v\u00e4ga tervitatav.<\/p>\n

\u00d5ppet\u00f6\u00f6s on v\u00e4ljakutseks rahvusvaheliselt k\u00f5rgetasemelise hariduse andmine. Meie \u00f5ppekavades ja \u00f5ppeainetes on veel tohutult arenemisruumi, mis tuleb kenasti v\u00e4lja ka iga semestri l\u00f5pus \u00fcli\u00f5pilaste tagasisidesid anal\u00fc\u00fcsides. Lisaks emakeelse hariduse kvaliteedile peame kindlasti palju enam arendama ka rahvusvahelist m\u00f5\u00f5det. Praegu on f\u00fc\u00fcsika instituut rahvusvahelistes magistri\u00f5ppekavades vaid v\u00e4iksemaks partneriks, kuid selline olukord pole instituudi jaoks pikemas perspektiivis soodne. LOTEs eelmisel aastal l\u00e4biviidud uuringu ja arutelude p\u00f5hjal leian, et v\u00e4hemalt \u00fche mooduli jagu f\u00fc\u00fcsika magistri\u00f5ppekava valikaineid (ja v\u00e4hemalt \u00fcks-kaks kohustuslikku kursust) peaksid olema inglise keeles. Samuti v\u00f5iks kaaluda arvutitehnika v\u00f5i materjaliteaduse \u00f5ppekava baasil rahvusvahelise \u00f5ppekava loomist. Kas kellelgi on veel vastamata k\u00fcsimus, miks meil neid v\u00e4lismaalasi siia nii hirmsasti vaja on? Ikka meie oma tudengite jaoks \u2013 rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imelist haridust pole t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5imalik omandada ilma rahvusvahelise \u00f5ppimis- v\u00f5i t\u00f6\u00f6kogemuseta. Selleks on kaks v\u00f5imalust: kas v\u00e4lismaal \u00f5ppides v\u00f5i h\u00e4id v\u00e4listudengeid siia tuues meie \u00f5ppekavadele rahvusvahelist m\u00f5\u00f5det andes.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsikatudengid leiavad, et varasemalt ei ole Instituudi laborid tudengitega suhtlemise osas erilist huvi \u00fcles n\u00e4idanud. Selts loodab, et laborid muutuvad senisest ekstravertsemaks. On sel lootusel tulevikku?<\/strong><\/p>\n

V\u00e4gisi, ilma sisemise motivatsioonita, kedagi avada pole v\u00f5imalik. Enamus laboreid, kes praegu ei panusta tudengite kaasamisse, kuuluvad selgelt eelpoolmainitud h\u00e4\u00e4buvate t\u00f6\u00f6r\u00fchmade kategooriasse. Nad v\u00f5ib-olla ise ei saa veel sellest aru, sest protsess v\u00f5tab \u00fche inimp\u00f5lve jagu aega \u2013 piltlikult v\u00f5rreldav Asimovi Galaktika Impeeriumi v\u00e4ljasuremisega \u2013 v\u00f5i siis lihtsalt ei hooli j\u00e4relkasvu kasvatamisest, sest ega k\u00f5ik inimesed ju lapsi ka ei taha. Kuid konkurents noorte andekate inimeste leidmiseks on lihtsalt nii tugev, et ainult pidevalt \u00f5ppet\u00f6\u00f6sse ja populariseerimisse panustades saab omale l\u00f5puks andekaid motiveeritud doktorante. \u00d5nneks on f\u00fc\u00fcsika instituut juba ammu m\u00f5istnud populariseerimise t\u00e4htsust, ning s\u00fcstemaatilisse t\u00f6\u00f6sse koolinoorte ja \u00fcli\u00f5pilastega panustavad meie hulgast paljud. Erilist r\u00f5\u00f5mu ja usku instituudi helgesse tulevikku toovad \u00fcli\u00f5pilaste p\u00fchendumus Teadusbussi tegemistesse ning kodanikualgatuslik mentorlus noorematele \u00fcli\u00f5pilastele F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Seltsi liikmete poolt. Meie tuutorid on ka tublid. Nii et jah, suletud laborid surevad v\u00e4lja ja avatud laboreid tuleb juurde.<\/p>\n

Kas teie arvates on teadusr\u00fchmade- ja asutuste vaheline koost\u00f6\u00f6 praegu piisav, v\u00f5i n\u00e4ete selles k\u00f5rvaldamisk\u00fcpseid takistusi?<\/strong><\/p>\n

F\u00fc\u00fcsika instituut on v\u00e4ga rahvusvaheline ning koost\u00f6\u00f6 teiste Eesti f\u00fc\u00fcsikaliste teadusasutustega (Tartu Observatoorium, KBFI, TT\u00dc) on tihe ja s\u00f5bralik. Ma ei n\u00e4e praegu selles olulisi puuduj\u00e4\u00e4ke. V\u00f5i siiski, Euroopa raamprogrammi koost\u00f6\u00f6projekte v\u00f5iks mitu korda rohkem olla, sest siseriikliku teadusrahastuse osas olulist kasvu l\u00e4hiajal ette n\u00e4ha ei ole. Ettev\u00f5tetega koost\u00f6\u00f6d pole ka kunagi piisavalt. Eriti kui v\u00f5tta arvesse j\u00e4rgmise t\u00f5ukefondide perioodi 2015-2020 t\u00f5en\u00e4olist suunda veelgi enam rahastada koost\u00f6\u00f6d teadusasutuste ja ettev\u00f5tete vahel. Ettev\u00f5tluse toetamine on strateegiline k\u00fcsimus ja pikemas perspektiivis on f\u00fc\u00fcsika instituudi \u00f5ppet\u00f6\u00f6 kvaliteedil siin olulisem roll kui teadusel.<\/p>\n

Veel \u00fcheks kriitiliseks valdkonnaks on \u00f5petajaharidus. Viimastel aastatel on tavaline, et g\u00fcmnaasiumi loodusteaduste \u00f5petaja magistri\u00f5ppekavale astub \u00fcks-kaks f\u00fc\u00fcsika\u00f5petajaks p\u00fcrgijat. Seda on katastroofiliselt v\u00e4he, kui soovime Eesti f\u00fc\u00fcsikale j\u00e4tkusuutlikku arengut tagada. \u00d5petajakoolituse ebapopulaarsuse p\u00f5hjused on osaliselt meie instituudis, osalt teaduskonna tasemel ning osalt s\u00f5ltuvad sotsiaal-haridusteaduskonnast; poliitiliste-\u00fchiskondlike tegurite s\u00fc\u00fcdistamine pole minu arvates konstruktiivne. Kuid praegu paistab, et uue rektori suunamisel ning uue SH professori Margus Pedaste eestvedamisel liigub \u00f5petajakoolitus \u00fcle pika aja konstruktiivse koost\u00f6\u00f6 teel. V\u00f5ttes toimuvat arvesse, tundub mulle k\u00f5ige perspektiivikam meetod uute \u00f5petajate koolitamiseks see, kui k\u00f5igile f\u00fc\u00fcsika magistrantidele avaneks v\u00f5imalus lisaerialana \u00f5petajakutse omandada kas valikmoodulite v\u00f5i lisaaasta l\u00e4bimisel. \u00d5petajakoolitus on ju suures osas suhtlemisoskuste treening \u2013 see tuleb k\u00f5igile kasuks ka siis, kui kooli \u00f5petajaks ei minda.<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6s Tartu \u00dclikooli tugistruktuuridega on ka kasutamata v\u00f5imalusi. Teatud m\u00f5ttes elab f\u00fc\u00fcsika instituut endiselt naturaalmajanduse tingimustes, kus k\u00f5ik tuleb endal \u00e4ra korraldada. Kuna me niikuinii finantseerime tugistruktuure \u2013kommunikatsiooniosakonda, haldusosakonda jt \u2013 siis peaksime sellest investeeringust ka maksimaalset kasu v\u00f5tma. Sealjuures olen tugistruktuuride poolt n\u00e4inud v\u00e4ga avatud valmisolekut instituutidele kasulikud olla; pigem ei oska meie neid piisavalt enda kasuks rakendada.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Seltsi kogemused n\u00e4itavad, et uute \u00f5ppej\u00f5udude leidmine on keeruline \u00fclesanne. Millised on direktorikandidaadi sihid f\u00fc\u00fcsika programmijuhtide toetamiseks \u00f5ppekavade arendamisel ja noorte aktiivsete \u00f5ppej\u00f5udude otsimisel v\u00f5i valimisel? <\/strong><\/p>\n

Olen \u00f5ppeprodekaani kohustusi t\u00e4itnud alates 2009. aastast. \u00d5ppeprodekaan teaduspoolest koordineerib programmijuhtide tegevust, seega enamus mu tegevusest dekanaadis on olnud p\u00fchendatud programmijuhtide toetamisele \u00f5ppekavade arendamisel. LOTE \u00f5ppekomisjoni (prodekaan ja programmijuhid) p\u00f5hiliseks saavutuseks pean seda, et \u00fcli\u00f5pilaste nii kvantitatiivsetel kui kvalitatiivsetel meetoditel p\u00f5hinevat tagasisidet on hakatud kogu teaduskonnas oluliselt rohkem v\u00e4\u00e4rtustama. Usun, et see on juba praeguseks programmijuhtide elu kui mitte kergemaks, siis koost\u00f6isemaks muutnud. F\u00fc\u00fcsika \u00f5ppekaval viisime koos \u201eKvaliteedijuhtimine II\u201c kursuse tudengitega l\u00e4bi vilistlasuuringu, mille tulemused on andnud olulist sisendit f\u00fc\u00fcsika \u00f5ppekavade k\u00e4imasolevasse reformi. Neile, kes sellega tutvunud ei ole, refereerin: meie vilistlased on oma erialase haridusega v\u00e4ga rahul kuid \u00fclekantavaid oskusi \u2013 juhtimisoskus, ettev\u00f5tlikkus, ajaplaneerimine, meeskonnat\u00f6\u00f6 jms \u2013 oleks nende arvates oluliselt rohkem v\u00f5inud arendada. V\u00f5ib-olla paljud instituudis ei tea ka seda, et meie f\u00fc\u00fcsika ja arvutitehnika \u00f5ppekavade programmijuhid on oma aktiivse tegevusega kogunud palju tuntust ja tunnustust \u00fcle Eesti ja ka kaugemal k\u00f5rgkoolididaktikute v\u00f5rgustikes.<\/p>\n

Noori \u00f5ppej\u00f5ude pole kusagilt \u201eotsida\u201c, neid peab ise kasvatama. Just selle eesm\u00e4rgiga sai loodud assistentide programm LOTEs ja korraldatakse \u00f5ppej\u00f5ukoolitusi. F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Seltsist loodaksin ka arvukalt uue p\u00f5lvkonna edumeelseid \u00f5ppej\u00f5ude. \u00dcldiselt peaksin siin kordama enamust sellest, mida kirjeldasin eelpool hoolivusena oma t\u00f6\u00f6tajate suhtes. Konkreetselt peab instituudis igal noorel aktiivsel inimesel olema soodne keskkond enese teostamiseks nii \u00f5ppe- kui teadust\u00f6\u00f6s. Kui \u00f5ppet\u00f6\u00f6 on teadust\u00f6\u00f6ga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt tasustatud, siis kaob \u00e4ra p\u00f5hiline takistus, mis noori \u00f5petamisest eemale hoiab. Olles p\u00f5hjalikult tutvunud f\u00fc\u00fcsika instituudi eelarvega leian, et praegu levinud arvamus, mille kohaselt teadust\u00f6\u00f6 \u00f5ppet\u00f6\u00f6d olulisel m\u00e4\u00e4ral doteerib, ei ole p\u00f5hjendatud. T\u00f5epoolest, kui teadlase palganumbril \u00fclempiir praktiliselt puudub, sest see on m\u00e4\u00e4ratud ainult isiku v\u00f5imekusega rahastuse hankimisel, siis \u00f5pperahad on riigi poolt piiratud. Kuid t\u00e4iesti soliidse palga saab maksta ka \u00f5ppej\u00f5ududele, kui \u00f5ppet\u00f6\u00f6 korraldus ja \u00f5pperahade kasutamine on optimeeritud. Ja ka kasvatusteadustes on v\u00f5imalik korralikke uuringuid teha. Mina n\u00e4eksin k\u00fcll heameelega, et meie instituudi \u00f5ppej\u00f5ud avaldaksid artikleid oma uudsetest \u00f5petamismeetoditest.<\/p>\n

<\/strong><\/p>\n

Meie teaduskorralduse t\u00f5ttu on t\u00f6\u00f6r\u00fchmad surutud tihedasse rahalisse konkurentsi. Ressursid on piiratud ning neid jagub vaid tippudele. Kuidas v\u00e4ltida seejuures teaduse v\u00e4ljasuremist ning soodustada akadeemilise vabaduse mahtumist piiratud ressurssidega teadusrahastuss\u00fcsteemi?<\/strong><\/p>\n

Paistab, et olen sellele k\u00fcsimusele enamuses juba eelmistes punktides vastanud. Mulle tundub, et meie instituudi sees ei ole t\u00f6\u00f6r\u00fchmade vahel eriti karmi konkurentsi rahastuse p\u00e4rast, pigem aktiivne koost\u00f6\u00f6. Riiklikul tasemel j\u00e4tkub ressursse alati ainult valitud parimatele, nii Eestis kui ka \u00fcksk\u00f5ik millises teises maailma riigis (meil siis t\u00e4psemalt 1% riigieelarvest). T\u00f6\u00f6r\u00fchmad, kes ei investeeri tulevikku, peavadki v\u00e4lja surema, et teha ruumi uuele, aktiivsemale p\u00f5lvkonnale. Kui aga m\u00f5ni teadusvaldkond ei panusta oma j\u00e4relkasvu kasvatamisele, siis v\u00f5ib ka kogu valdkonna areng m\u00f5nes riigis peatuda \u2013 teised on heal meelel valmis nende osa rahastusest endale v\u00f5tma. Elu on karm ja meie peame suutma selles edukad olema.<\/p>\n

Ja milline on seos akadeemilise vabadusega? Olen varemgi kirjutanud, et teadlased on nagu rahva poolt palgatud eri\u00fcksus, mille kohuseks on aidata inimkonna ees seisvaid probleeme lahendada. M\u00f5nikord on probleemid ja nende lahendused \u00fcsna selged, kuid teinekord, nagu s\u00fcvateaduse puhul, peavad teadlased v\u00f5ib-olla aastasadu probleemi uurima enne, kui n\u00e4htusele selgitus leitakse. Niisuguses, tavainimesele v\u00f5ib-olla arusaamatus, olukorras s\u00f5ltub rahastus ennek\u00f5ike sellest, kui h\u00e4sti teadlased oskavad rahvale ja rahastajatele p\u00f5hjendada oma tegevuse olulisust. Neil, kellel see selgitamine h\u00e4sti \u00f5nnestub, on ka eduka rahastusega kaasnev \u201eakadeemiline vabadus\u201c oma teed k\u00e4ia. Ja vastupidi.<\/p>\n

Akadeemilise vabaduse kui \u00f5igusega oma t\u00f5de kuulutada, on minu hinnangul meil Eestis k\u00f5ik korras. M\u00f5nus on elada demokraatlikus riigis, kus s\u00f5navabadust ei piirata.<\/p>\n

Foucault\u2019 pendli trajektoor uues f\u00fc\u00fcsikahoones j\u00e4\u00e4b ilmselt samaks. K\u00fcll aga muutub osade \u00fcli\u00f5pilaste jaoks kodust kooli liikumise teekond. Miks mitte ehitada Maarjam\u00f5isa v\u00e4ljale loodusteadlaste \u00fchiselamu? Tekiks t\u00f5eline \u00fclikoolilinnak, milles oleks hea \u00f5ppida ning teadust teha. Antiik-Kreeka k\u00f5rgema \u00f5ppeasutuse gymnasion<\/em> stiilis jalutuspark v\u00f5imaldaks tulevastel teadlastel v\u00e4rskes \u00f5hus akadeemilises vaimus tarkust jagada. Mida arvate ning loodate Teie Tartu Maarjam\u00f5isa v\u00e4ljale loodava teaduskompleksi tulevikust?<\/strong><\/p>\n

Lubada FI direktoriks kandideerimisel uut \u00fchiselamut oleks sama nagu lubada linnapeaks kandideerimisel elanikele pensionit\u00f5usu \u2013 puhas populism, sest j\u00e4\u00e4b v\u00e4ljapoole direktori vastutusala. Kuid pidasin n\u00f5u Heiki Pageliga, T\u00dc kinnisvaraosakonna hangete ja planeerimise talituse juhatajaga, et selgitada v\u00e4lja \u00fclikooli ja \u00fcli\u00f5pilask\u00fcla plaanid. Heiki r\u00e4\u00e4kis, et \u00fchiselamute juurdeehitamist ei plaanita, sest praeguses olukorras olevat n\u00f5udlus ja pakkumine enam-v\u00e4hem tasakaalus (va septembri alguses). Tulevase F\u00fc\u00fcsikumi k\u00f5rval tegelikult ju asub juba Nooruse 7 \u00fchikas. See on vaid osaliselt renoveeritud, kuid teisest k\u00fcljest on sellev\u00f5rra ka odavam \u00fc\u00fcr. Ilmselt seet\u00f5ttu, kuid ka t\u00e4nu l\u00e4hedusele kliinikumiga, pidavat Nooruse 7 olema \u00fcsna t\u00e4is. Kuid \u00fcli\u00f5pilask\u00fcla ei tegevat kohtade jagamisel mingit vahet \u00f5ppekavadel, seega kui F\u00fc\u00fcsikumi tudengid on nobedamad registreerujad, siis muutubki Nooruse 7 arstide \u00fchikast F\u00fc\u00fcsikumi \u00fchikaks. Tehtud! V\u00f5i siis tehke \u00e4ra.<\/p>\n

Kui aga pikemas perspektiivis arutleda, siis v\u00f5iks ju \u00fclikool m\u00fc\u00fca maha m\u00f5ne oma kesklinnapiirkonna \u00fchika ning saadud raha eest odavamasse Veeriku linnaossa uue \u00fchiselamu ehitada. Aga ma kahtlen s\u00fcgavalt, et oleks palju tudengid, kes kesklinnast \u00e4ra tahaksid kolida. L\u00e4heneme teaduslikult \u2013 tuleks teha uuring ja kui selle tulemused kinnitavad \u00fcli\u00f5pilaste soovi kesklinnast lahkuda, siis v\u00f5ib kantslerile teha ettepaneku ideed edasi uurida.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kides gymnasion<\/em> stiilis jalutuspargist, siis v\u00f5ib olla, et kui Kreeka kliima lubaski \u00f5ilsatel sportlastel jumalate auks paljalt v\u00f5istelda, oleks meil Eestis siiski tudengitel m\u00f5istlikum riided selga j\u00e4tta. T\u00f5siselt r\u00e4\u00e4kides on muidugi campuse<\/em> esteetiline planeering oluline, nagu ka parkimiskohtade arv ning jalgrattaparkla suurus ja turvalisus. F\u00fc\u00fcsikumi avamisel poriloikudes m\u00fctates, pean piinlikkusega tunnistama, m\u00f5tlesin k\u00fcll pigem sellele, kui tore oleks kinnine koridor F\u00fc\u00fcsikumi ja Chemicumi vahel. V\u00e4rskes \u00f5hus \u00f5ppimiseks ilmselt Pirogovist paremat kohta pole (see oli nali) ja Toomem\u00e4e akadeemilise k\u00f5rgkultuuri iidsele aurale pole Maarjam\u00f5isal l\u00e4hima paarisaja aasta jooksul lootust vastu saada (selles olen k\u00fcll kindel). Tartu Observatooriumit T\u00f5raveres \u00fcmbritsevatele maalilistele maastikele ka mitte. Mida head siis meie campuses<\/em> \u00fcli\u00f5pilaste jaoks on? Maailmatasemel laborid, abivalmid teadlased ja \u00f5ppej\u00f5ud, head kaaslased ning mugavad ruumid diskussioonideks ning \u00f5ppimiseks 24\/7. Andke andeks, rohkem lubada ei saa, sest vaadake ise planeeringut – peale k\u00f5nnitee\u00e4\u00e4rse mururiba ja pargipinkide sinna \u00f5ppehoonete ja autoparklate vahele lihtsalt ei mahu! Kuid peripateetikute kombel jalutades \u00f5ppimisse usun k\u00fcll \u2013 rakendan seda \u00f5ppemeetodit ka oma \u00f5ppet\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimises. Vaba\u00f5hudispuudiks soovitaksin ikka Pirogovi v\u00f5i, teatud asjaoludel, ka Musum\u00e4ge.<\/p>\n

Sellel k\u00fcsimuse all annaksin ka \u00fche populistlikuma lubaduse: kui mind peaks valitama direktoriks, siis kevadeks lasen T\u00e4he 4 ette jalgrataste kohale panna valvekaamera. Mis sellest, et ainult selleks viimaseks pooleteiseks aastaks. Kas teate m\u00f5nda f\u00fc\u00fcsika, arvutitehnika v\u00f5i materjaliteaduse \u00fcli\u00f5pilast, kelle jalgratast ei oleks sealt v\u00e4hemalt korra \u00e4ra varastatud? Ei tea, kuhu vargad k\u00f5ik need rattad panevad? M\u00fc\u00fcvad j\u00e4rgmiste aastak\u00e4ikude tudengitele edasi?<\/p>\n

Kuidas end enne direktori valimisi vormis hoiate?<\/strong><\/p>\n

T\u00f5eliselt tore k\u00fcsimus, mis v\u00f5imaldab v\u00e4ga loovat m\u00f5ttelendu \u2013 umbes nagu esimene versioon tudengi bakat\u00f6\u00f6 pealkirjast, mis t\u00f5otab lahendust k\u00f5igile valdkonna probleemidele. Hakkame siis \u201evorme\u201c kategoriseerima.<\/p>\n

a)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Trendikas vormis. Ikka osteldes. Mingis vanuses hakkasin aru saama, et korralik riietus pole ainult naiste hobi; meestel oleks selles osas naistelt palju \u00f5ppida. Ja tugeva t\u00f5uke andis ka meie oma lugupeetud akadeemik Peeter Saari, kes aastaid tagasi f\u00fc\u00fcsika listis keskmise f\u00fc\u00fcsiku riietust, kampsunit ja sandalette, siunas. R\u00f5hun ennek\u00f5ike erinevate triiks\u00e4rkide valikule, sest \u00fcks riietusese, millele peaaegu kogu aeg truuks j\u00e4\u00e4n, on must sametpintsak. See minu arvates akadeemiline ja universaalne – sobib nii viigip\u00fckste kui teksadega! Kannan oma t\u00fctre Karolina poolt gaidilaagris punutud s\u00f5brapaela, mida vaadates tuleb hellushoog peale, ja \u00fclikooli kulds\u00f5rmust, mille kinkis mulle \u00fcks v\u00e4ga eriline inimene. P\u00fcksirihm on Hugo Boss ja ostetud Euroopa noorte teadust\u00f6\u00f6de konkursi finaali ajal Lissabonist ja\u2026. v\u00f5iks veel pikalt selle kategooria all heietada, sest on ju tore, kui igal asjal on oma lugu. Ahjaa, enne valimisi saan umbes korra n\u00e4dalas p\u00f5hjaliku jumestuse. Seda k\u00fcll mitte vabatahtlikult, vaid Rakett 69 j\u00e4rgmise hooaja saadete salvestamise k\u00e4igus.<\/p>\n

Aga minu eeskujuks olevast akadeemikus veel niipalju, et lisaks elegantsele riietumisele on tal ka v\u00e4ga uhke auto. Seda ma siiski ei kavatse j\u00e4rgi teha, sest nii suure hunniku raha riigist v\u00e4ljasaatmine saksa v\u00f5i inglise autot\u00f6\u00f6sturitele k\u00e4ib minu majanduslike p\u00f5him\u00f5tete vastu. Otsustasin kunagi, et kalli auto ostan alles siis, kui mu tulevase tehnoloogiaettev\u00f5tte dividendid seda v\u00f5imaldavad. Seniks s\u00f5idan Daciaga.<\/p>\n

b)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Teaduslikus vormis. Teadusartiklite lugemisele j\u00e4\u00e4v aeg kahaneb kahjuks p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdeliselt administratiivsete kohustuste lisandumisega. Kosmose- ja militaartehnoloogia t\u00f6\u00f6r\u00fchmas t\u00f6\u00f6tab koos minuga kaheksa edukat doktoranti ning mituk\u00fcmmend tudengit. Ennek\u00f5ike koos doktorantidega nende artiklite l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamine aitab kaasa konstruktiivse kriitikameele teritamisele. Praegu on meil ESTCube-1 arendamisel eriti viljakas aeg, kus l\u00f5ikame viimase nelja aasta jooksul tehtud arendust\u00f6\u00f6 vilju \u2013 korraga on t\u00f6\u00f6s \u00fcle k\u00fcmne artikli. Teaduskonverentsid on tavaliselt v\u00e4ga arendavad, kuid enne valimisi enam \u00fchelegi konverentsile kahjuks ei j\u00f5ua. K\u00fcll aga on kirjutamisel j\u00e4rgmine Euroopa 7. raamprogrammi projekti taotlus; projektide ettevalmistamisega kaasnevad ajur\u00fcnnakud on v\u00e4gagi viljakad, aidates uusi probleeme p\u00fcstitada ning neile v\u00f5imalikke lahendusi v\u00e4lja pakkuda.<\/p>\n

c)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Sotsiaalses vormis. Suhtlen aktiivselt, sest keskmiselt on igal t\u00f6\u00f6p\u00e4eval kaks-kolm pikemat koosolekut v\u00f5i loengut. Argumenteerimist harjutan kodus lastega, kuigi see on \u00fcsna lootusetu \u00fcritus.<\/p>\n

d)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Populariseerivas vormis. Igal esmasp\u00e4eval korraldan umbes viieteistk\u00fcmnele koolilapsele kosmoseklubi Estronaudid, kus kosmose sildi all \u00f5pitakse tegelikult f\u00fc\u00fcsikat ja elektroonikat. Enne valimist j\u00f5uan veel osaleda Teadusmeedia konverentsil ja siis muidugi veel arvukalt Rakett 69 v\u00f5tteid, mis on t\u00f5eliselt p\u00f5nevad. Kuna kohtunikud \u00fcldiselt ka ei tea, mis \u00fclesanded v\u00f5istlejatele antakse, siis on alati p\u00f5nev osalevate lastega v\u00f5idu lahendusi v\u00e4lja m\u00f5elda.<\/p>\n

e)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Muusikalises vormis. Harjutan \u00f5htuti klaverit. Praegu meeldib mulle eriti Kariibi mere piraatide soundtracki<\/em> klaveriseade. Kitarri v\u00f5ttis mu vanem poeg Timo mul k\u00e4est \u00e4ra ja harjutab n\u00fc\u00fcd ise keldris.<\/p>\n

f)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kirjanduslikus vormis. Lugesin just Arrowsmithi. Soovitan v\u00e4ga soojalt k\u00f5igile, kes tahavad aru saada sellest, millised erinevad isikut\u00fc\u00fcbid teadusmaailmas toimetavad. Enne valimisi loodan veel \u00fche juhtimise raamatu l\u00e4bi lugeda, mida mulle \u00fcks pika juhtimiskogemusega kolleeg soovitas. \u00dcli\u00f5pilaste k\u00fcsimustele vastuste kirjutamine on ka \u00fcks v\u00e4ga loov tegevus.<\/p>\n

g)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 F\u00fc\u00fcsilises vormis. Nojah, ilmselt seda pidasite oma k\u00fcsimusega silmas. M\u00e4ngin kaks korda n\u00e4dalas tennist ja teen hommikuti k\u00e4tek\u00f5verdusi. Jooksmist armastan ka, kuid praegu pole kahjuks aega sellega tegeleda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esoleva oktoobri l\u00f5pus valitakse Tartu \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohuset\u00e4itja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata s\u00fcteemide f\u00fc\u00fcsika professor Jaak Kikas, Tartu \u00dclikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) \u00f5ppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor V\u00e4ino Sammelselg. EFS (Eesti F\u00fc\u00fcsika Selts) F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":29973,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-29972","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"category-persoon","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29972","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=29972"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/29972\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/29973"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=29972"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=29972"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=29972"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}