{"id":30005,"date":"2012-10-24T17:13:51","date_gmt":"2012-10-24T14:13:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30005"},"modified":"2012-10-24T17:13:51","modified_gmt":"2012-10-24T14:13:51","slug":"tartu-ulikooli-fuusika-instituudi-direktorikandidaatide-debatt-vastab-jaak-kikas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30005","title":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsika Instituudi direktorikandidaatide debatt: vastab Jaak Kikas"},"content":{"rendered":"

K\u00e4esoleva oktoobri l\u00f5pus valitakse Tartu \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohuset\u00e4itja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata s\u00fcteemide f\u00fc\u00fcsika professor Jaak Kikas, Tartu \u00dclikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) \u00f5ppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor V\u00e4ino Sammelselg. EFS (Eesti F\u00fc\u00fcsika Selts) F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis k\u00fcsimused. Nendele vastab e-kirja vahendusel korrastamata s\u00fcteemide f\u00fc\u00fcsika professor Jaak Kikas.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Jaak Kikas, allikaks professori koduleht.<\/p><\/div>\n

1)\tM\u00f6\u00f6dunud suvi oli jahe, s\u00fcgis s\u00e4tib praegu talve. Kas j\u00e4rgmisel aastal tuleb kevad teisiti?<\/strong><\/p>\n

Hea s\u00f5num on see, et kevad tuleb. Ka j\u00e4rgmisel aastal. Ja veel viiel j\u00e4rgmisel aastal! Niipalju julgeb direktorikandidaat k\u00fcll lubada. Ilmaennustamine on t\u00e4namatu tegevus (p\u00f5him\u00f5tteliselt!) ja pole selle ilmaga suurt midagi ette v\u00f5tta ka, v\u00f5ta aga vastu, mida antakse. K\u00f5ikide asjadega nii pole ja selle t\u00f5ttu ei pruugi j\u00e4rgmine kevad p\u00e4ris eelmise sarnane tulla. Kui vaid on tahtmist ja tahtjaid midagi muuta.<\/p>\n

2)\t1946. aastal loodi Eesti NSV Teaduste Akadeemia F\u00fc\u00fcsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut. Tuleval aastal saab n\u00fc\u00fcdseks nime muutnud asutus 67 aastaseks. Vaadates l\u00e4himinevikku, mida tuleks Teie arvates F\u00fc\u00fcsika Instituudi juures muuta?<\/strong><\/p>\n

Minu jaoks ulatub see \u201el\u00e4himinevik\u201c aastasse 1974, seega olen pea poole selle instituudi ajast \u00e4ra n\u00e4inud. M\u00f5nede t\u00e4naste asjade juured on l\u00e4hemas v\u00f5i kaugemas minevikus. FI (F\u00fc\u00fcsika Instituut – toim.<\/em>), erinevalt enamusest teistest LOTE instituutidest tegutses pikka aega \u201epuhta\u201c uurimisasutusena, kelle suhe \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga oli n\u00f5rgukene. K\u00fcll on ta oluline olnud parimate \u00fcli\u00f5pilaste juhendamisel. Ega FI ja FO (T\u00dc f\u00fc\u00fcsikaosakonna) kokkusulamine p\u00e4riselt l\u00f5pule polegi j\u00f5udnud. \u00dchine maja Maarjam\u00f5isa v\u00e4ljal (ei maksa ruumilist faktorit \u2013 kuigi see pole ainus – alahinnata) v\u00f5iks selle protsessi edukalt l\u00f5pule viia. Muutmist vajavate asjade kohta vt. ka p. 4.<\/p>\n

3)\tF\u00fc\u00fcsikatudengid leiavad, et varasemalt ei ole Instituudi laborid tudengitega suhtlemise osas erilist huvi \u00fcles n\u00e4idanud. Selts loodab, et laborid muutuvad senisest ekstravertsemaks. On sel lootusel tulevikku?<\/strong><\/p>\n

Loodan, et sel lootusel ei ole tulevikku. Selles m\u00f5ttes, et varsti polegi vaja enam loota, vaid asjad ongi palju paremad. On ju praegugi on m\u00f5ned laborid oluliselt \u00fcli\u00f5pilass\u00f5bralikumad kui teised. Nii FI laborite kui direktsiooni jaoks on \u00e4\u00e4rmiselt kasulik, et n\u00fc\u00fcd on olemas kollektiivne \u00fcli\u00f5pilaspartner F\u00fc\u00fcsik\u00fcli\u00f5pilaste Seltsi n\u00e4ol, kellega olulisi probleeme arutada ja ka koos lahendada. xxx<\/p>\n

4)\tKas teie arvates on teadusr\u00fchmade- ja asutuste vaheline koost\u00f6\u00f6 praegu piisav, v\u00f5i n\u00e4ete selles k\u00f5rvaldamisk\u00fcpseid takistusi?<\/strong><\/p>\n

Ajaloolises perspektiivis on koost\u00f6\u00f6 \u00fclikooli teiste instituutidega ja Eesti teiste teadusasutustega (TT\u00dc eelk\u00f5ige) l\u00e4inud muidugi tohutult paremaks. Instituudisiseselt \u2026 pole ma selles sama kindel. Pigem n\u00e4en suht tugevaid dispergeerumise tendentse. Ja k\u00fcsimus polegi ehk esmalt konkreetses teaduslikus koost\u00f6\u00f6s (seda ikka on), vaid vaimses atmosf\u00e4\u00e4ris, mille pinnalt sellised koost\u00f6\u00f6d kujunevad. Instituudis puudub praegu \u00fcldine intellektuaalne k\u00f5rgepinge (\u201e\u00f5hk ei s\u00e4rise ideedest\u201c). V\u00f5ib muidugi loota, et see k\u00f5ik on olemas laborite-uurimisgruppide siseselt ja k\u00fcllap m\u00f5nel puhul ka on, aga \u00fcldist situatsiooni see ei muuda. K\u00fcllap on sellise olukorra kujunemist toetanud ka teaduse rahastamise skeemid (suht v\u00e4ikesed rohkearvulised teadusgrandid) ja j\u00e4rjest enam vohav b\u00fcrokraatia (europrojektide aruanded). \u00dclikoolil ei ole muud arvestatavat kasutamata ressurssi kui oma t\u00f6\u00f6tajaskonna ja \u00fcli\u00f5pilaste loominguline initsiatiiv. Ja siin saavad teadlaskond ja \u00fcli\u00f5pilased ise palju \u00e4ra teha. F\u00dcS ja selle ettev\u00f5tmised on \u00f5ige samm \u00f5iges suunas. Aga kunagi (v\u00e4ga ammu) tegutses instituudis ka selline organ nagu Noorte Teadlaste N\u00f5ukogu. Kindlasti toetaks ma direktorina k\u00f5iki taolisi ettev\u00f5tmisi, mis on suunatud instituudisisese (Maarjam\u00f5isa campus\u2019e sisese!) teadusliku m\u00f5ttevahetuse intensiivistamisele, teadlaskonna ja \u00fcli\u00f5pilaste konsolideerumisele.<\/p>\n

5)\tF\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Seltsi kogemused n\u00e4itavad, et uute \u00f5ppej\u00f5udude leidmine on keeruline \u00fclesanne. Millised on direktorikandidaadi sihid f\u00fc\u00fcsika programmijuhtide toetamiseks \u00f5ppekavade arendamisel ja noorte aktiivsete \u00f5ppej\u00f5udude otsimisel v\u00f5i valimisel?<\/strong><\/p>\n

Neid kogemusi oleks huvitav kuulda-arutada. Programmijuhid on aga hea n\u00e4ide (ehk) heast m\u00f5ttest, mis aga sellisena \u00fclikoolis ei k\u00e4ivitunud. Algselt pidi ju programmijuhtidel olema m\u00e4rksa rohkem \u00f5igusi (ja ka vahendeid nende realiseerimiseks) \u00f5ppet\u00f6\u00f6 korraldamiseks. Millega ma ei taha \u00f6elda, et programmijuhid ka praegu v\u00e4ga olulist rolli ei t\u00e4ida \u2013 mingis m\u00f5ttes on nad ju \u201edekanaat kohtadel\u201c, kelle poole \u00fcl\u00f5pilastel v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rduda (eriti kui LOTE suur dekanaat kusagil kaugel).
\nNoort aktiivsete \u00f5ppej\u00f5udude otsimine ja leidmine (mis lihtne pole) on muidugi vajalik. \u00dcldine ja t\u00f5sine probleem on siin \u00f5ppej\u00f5udude karj\u00e4\u00e4rimudeli puudumine \u00fclikoolis: nt v\u00f5ib professoriks saada \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga praktiliselt kokku puutumata, samas kuitahes heal tasemel \u00f5ppet\u00f6\u00f6, kui sellega ei kaasne kindlas mahus n\u00f5utavat teadusetegemist, eriti kaugele ei vii. Muidugi saab ja tuleb r\u00e4\u00e4kida (ja mitte ainult r\u00e4\u00e4kida) \u00f5ppet\u00f6\u00f6 materiaalsest v\u00e4\u00e4rtustamisest aga karta on et, ainult see probleeme ei lahenda. Sellega peab kaasnema \u00f5ppet\u00f6\u00f6 vormide ja korralduse radikaalne uuendamine, sh klassikalise loenguvormi asendamine seminaride ja konsultatsioonidega, mis oluliselt stimuleeriks \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5piaktiivsust. Ja k\u00f5ige selle k\u00f5rval (v\u00f5i tegelikult eespool seda) muidugi ka kursuste sisuline tase. Ning siin v\u00f5iks nimetada ka seda, et oleme suht palju tegelenud miinimumn\u00f5uetega erinevate kursuste l\u00e4bimiseks aga m\u00e4rksa v\u00e4hem nendega, kes soovivad v\u00f5tta maksimumi. Kuid just nemad on ju meie f\u00fc\u00fcsika tulevik \u2013 teadlastena, \u00f5ppej\u00f5ududena. Kuidas teha nii, et taolistel \u00fcli\u00f5pilastel oleks juba esimesest kursusest alates piisavalt intellektuaalseid v\u00e4ljakutseid? J\u00e4llegi v\u00e4ga positiivse ja toetamist v\u00e4\u00e4riva n\u00e4itena n\u00e4en siin \u00fcli\u00f5pilaste omal initsiatiivil algatatud seminari \u201eHuvitavad f\u00fc\u00fcsika\u00fclesanded\u201c.<\/p>\n

6)\tMeie teaduskorralduse t\u00f5ttu on t\u00f6\u00f6r\u00fchmad surutud tihedasse rahalisse konkurentsi. Ressursid on piiratud ning neid jagub vaid tippudele. Kuidas v\u00e4ltida seejuures teaduse v\u00e4ljasuremist ning soodustada akadeemilise vabaduse mahtumist piiratud ressurssidega teadusrahastuss\u00fcsteemi?<\/strong><\/p>\n

See on \u00fcks pikem ja t\u00f5sisem jututeema. Seet\u00f5ttu vaid paar m\u00f5tet \u2013 Eesti teaduskorraldus pole ju l\u00f5peks teadlastele taevast kaela kukkunud Jumala karistus (v\u00f5i \u00f5nnistus). Kui meile miskit ei meeldi \u2013 seda enam tuleb hoolt kanda, et f\u00fc\u00fcsikute h\u00e4\u00e4lt kuulda oleks pisut kaugemal kui siselistides. Ja et rohkem f\u00fc\u00fcsikud olulistes otsutuskogudes esindatud oleks. Tippude kohta aga \u00fcks allegooria. Korralduse spetsialistid k\u00f5ndinud metsas ja n\u00e4inud, et seal k\u00e4ib puude vahel tihe rebimine ja olelusv\u00f5itlus ressursside p\u00e4rast. Otsustati anda v\u00f5imalus k\u00f5ige parematele (ega nende v\u00e4ljavalimine nii lihtne olnudki, sest puud olid liigilt v\u00e4ga erinevad) \u2013 j\u00e4eti alles 10% pikemaid ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud raiuti maha. Siis t\u00f5usis tugev tuul. Kui keegi ei tea, mis juhtus, k\u00fcsige Maa\u00fclikooli metsameeste k\u00e4est. Ja ehk saab konsultatsioonide k\u00e4igus uusi ideesid ka interdistsiplinaarseks koost\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n

7)\tFoucault\u2019 pendli trajektoor uues f\u00fc\u00fcsikahoones j\u00e4\u00e4b ilmselt samaks. K\u00fcll aga muutub osade \u00fcli\u00f5pilaste jaoks kodust kooli liikumise teekond. Miks mitte ehitada Maarjam\u00f5isa v\u00e4ljale loodusteadlaste \u00fchiselamu? Tekiks t\u00f5eline \u00fclikoolilinnak, milles oleks hea \u00f5ppida ning teadust teha. Antiik-Kreeka k\u00f5rgema \u00f5ppeasutuse gymnasion stiilis jalutuspark v\u00f5imaldaks tulevastel teadlastel v\u00e4rskes \u00f5hus akadeemilises vaimus tarkust jagada. Mida arvate ning loodate Teie Tartu Maarjam\u00f5isa v\u00e4ljale loodava teaduskompleksi tulevikust?<\/strong><\/p>\n

Arvan k\u00f5ige paremat \u2013 kus on, sinna tuleb juurde (\u00fclemaailmne gravitatsiooniseadus, f\u00fc\u00fcsikud teavad). F\u00fc\u00fcsikahoone hoogsa kerkimisega (k\u00e4ige vaatamas \u2013 uhke on!) on \u201ev\u00e4ljal\u201c moodustunud kriitiline mass. K\u00f5ik sealsed asukad moodustavad \u00fclikoolis kaaluka m\u00f5jugrupi, saavutamaks t\u00e4ismahulise campus\u2019e v\u00e4ljaarendamist. Kuna ka \u00fclikooli praegune juhtkond on selle piirkonna aregunguvajadustega \u00fclih\u00e4sti kursis, v\u00f5iksid arengueeldused olla k\u00f5ige paremad. Kui vaid need Kreeka-probleemid v\u00e4ga tugevasti m\u00f5juma ei hakkaks \u2026 t\u00e4nased, mitte selle antiikse. \u00dche k\u00fcsimuse k\u00fcsiks ehk \u00fcli\u00f5pilastelt vastu ka \u2013 selge see, et \u00fcle tee olevast \u00fchikast on m\u00f5nus loengule tulla. Aga kuidas j\u00e4\u00e4b \u00fchika koridoris v\u00f5i puhkenurgas m\u00f5ne humanitaariga peetava dispuudiga elu m\u00f5tte v\u00f5i kogu Universumi t\u00e4henduse \u00fcle? Park jalutamiseks on aga hea m\u00f5te ning ehk v\u00f5iksid selles pargis tulevased teadlased ka koos praegustega jalutada? Ja olekski nagu Platoni Akadeemia, kui Vana-Kreekast snitti v\u00f5tta? \u00dcks pisike mure on siin ka varjul \u2013 FI uuest majast kadus projekti kokkut\u00f5mbumise k\u00e4igus kohvik. Aga ruumilised v\u00f5imalused informaalseteks (sh spontaanselt kujunevateks ja \u00fcli\u00f5pilasigi haaravateks) kokkusaamisteks on \u00e4\u00e4rmiselt vajalikud (vt k\u00fcsimus 4). Soojal ajal sisehoovis?<\/p>\n

8 )\tKuidas end enne direktorivalimisi vormis hoiate?<\/strong><\/p>\n

Valimisteni aitavad vormis hoida \u00f5ige mitmesugused m\u00f5ttevahetused ja diskussioonid kolleegidega instituudi tuleviku teemadel. Keerulisem on siis, kui tulebki j\u00e4rgmised viis aastat vormis p\u00fcsida. Siis on abi ehk kunagisest suusatrennist (K\u00e4\u00e4riku maratongi ju \u00fcle k\u00fcmne korra l\u00e4bi s\u00f5idetud). Tuleks vaid talvel lund! Ahjaa, lapselapsed sunnivad Auras ka k\u00e4ima (vanaisakohused ikkagi!) ja n\u00e4dalavahetustel saab tihti fotokaameraga looduses liigutud (tulemusi vt http:\/\/thingsialmostremember.blogspot.com\/). Kui f\u00fc\u00fcsilisest vormist r\u00e4\u00e4kida.
\nL\u00f5petuseks ait\u00e4h k\u00fcsijatele v\u00f5imaluse eest oma arvamusi tutvustada ja ehk on asja edaspidigi r\u00e4\u00e4kida!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esoleva oktoobri l\u00f5pus valitakse Tartu \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsika Instituudile uus direktor. Praeguse direktori kohuset\u00e4itja Toomas Planki positsioonile kandideerivad korrastamata s\u00fcteemide f\u00fc\u00fcsika professor Jaak Kikas, Tartu \u00dclikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) \u00f5ppeprodekaan Mart Noorma ning anorgaanilise keemia professor V\u00e4ino Sammelselg. EFS (Eesti F\u00fc\u00fcsika Selts) F\u00fc\u00fcsika\u00fcli\u00f5pilaste Selts ja Fyysika.ee portaal panid pead kokku ja esitasid direktorikandidaatidele debati vormis […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30007,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-30005","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"category-persoon","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30005","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30005"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30005\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30007"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30005"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30005"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30005"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}