{"id":3014,"date":"2010-05-19T10:28:08","date_gmt":"2010-05-19T07:28:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3014"},"modified":"2011-08-08T23:20:06","modified_gmt":"2011-08-08T20:20:06","slug":"lhc-osakeste-jaht-kogub-hoogu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3014","title":{"rendered":"Osakeste jaht LHC-s kogub hoogu"},"content":{"rendered":"

Hiljuti Charm ja Strange-Beauty (V\u00f5lu ja Veidra-Ilu) osakestepaari avastanud Suur Hadronite P\u00f5rguti v\u00f5ib hakata veelgi eksootilisemaid osakesi hakata otsima juba selle suve l\u00f5pul.<\/strong><\/p>\n

Kahte 3,5 TeV (teraelektronvoldi) suuruse energiaga prootonikiirt p\u00f5rgutava masina abil on alates 2009. novembrist t\u00e4naseks registreeritud juba rohkem kui pool miljardit kokkup\u00f5rke s\u00fcndmust. Teadlased loodavad peaeesm\u00e4rgiks peetava Higgsi bosoni, mida ennustatakse eksisteerivat 1,000 gigaelektronvoldi (1000 GeV) piirimail, leidmiseks kalibreerida osakeste p\u00f5rguti piisavalt tundlikuks 2011. aastaks. <\/p>\n

Samas ennustatakse, et selliste energiate juures eksisteerib ka mitmeid teisi subatomaarseid osakesi, mida veel seni eksperimentaalselt n\u00e4htud ei ole. Esimesteks v\u00f5imalikeks eksootiliste osakeste kandidaatideks, mida leida v\u00f5idakse, peetakse W’ ja Z’ bosoneid. Viimased on tunduvalt raskemad kui W ja Z bosonid, mis vahendavad n\u00f5rka vastastikm\u00f5ju.

\"\"<\/a>

Atlas on \u00fcks LHC kahest mitmeotstarbelisest detektorist. Foto\u00b7: Cern.<\/p><\/div><\/p>\n

N\u00f5rk j\u00f5ud on koos tugeva j\u00f5u, elektromagnetj\u00f5u ning gravitatsiooniga \u00fcks neljast universumi fundamentaalsest vastastikm\u00f5just. Kuigi tavalised W ja Z bosonid avastati Cern’is juba 1980. aastatel 100 GeV massi skaalal, on suuremate energiatega kokkup\u00f5rked h\u00e4davajalikud, et suurema massiga osakesi leida.<\/p>\n

Siiski ei opereeri LHC sellel ning j\u00e4rgmisel aastal kogu masina v\u00f5imsusega vaid k\u00f5igest poolega planeeritud 7 TeV kiire kohta. Siiski on insenerid alates p\u00f5rguti t\u00f6\u00f6lehakkamisest j\u00e4rjekindlalt kasvatanud kiirte tihedust v\u00f5i eredust, mis t\u00e4hendab prootonite vaheliste kokkup\u00f5rgete kasvu. Selle tegemiseks peavad nad LHC kaitses\u00fcsteemil j\u00e4rjest rohkem silma peal hoidma, mis kindlustab, et kiirte kaotuse korral ei kahjustaks prootonid magneteid, mis neid ringikujulisel trajektooril hoiavad.<\/p>\n

Kui k\u00f5ik h\u00e4sti l\u00e4heb, on LHC Atlas eksperimendi juures t\u00f6\u00f6tava briti osakestef\u00fc\u00fcsiku Tony Weidbergi <\/strong>s\u00f5nul suve l\u00f5puks piisavalt tundlik, et 1,000 GeV massiskaalat t\u00e4psemalt uurida. Mitmeotstarbeline osakestedetektor on juba leidnud kokkup\u00f5rke j\u00e4\u00e4kidest madalama massiga W bosoni. Kuigi osakese omadused on f\u00fc\u00fcsikutele teada, on teadatuntud osakeste leidmine detektorite kalibreerimiseks h\u00e4davajalik.<\/p>\n

Standardmudelist, mis loodi 1970. aastatel, et seletada subatomaarsete osakeste vahelisi vastastikm\u00f5jusid, LHC k\u00f5rgemate energiate juures enam ei piisa. Kunagist osakestef\u00fc\u00fcsika l\u00e4htepunkti peetakse n\u00fc\u00fcd ebat\u00e4ielikuks ja vaid vahesammuks universumis kehtivate loodusseaduste m\u00f5istmiseks. W’ ja B’ bosonite avastamine valgustaks selliste vastastikm\u00f5jude tagamaid. Nimelt kuuluvad nende v\u00e4iksema massiga osakesed nn. Gaussi osakeste kategooriasse, mida seostatakse teatud “k\u00e4elisusega.”<\/p>\n

Selle skeemi kohaselt saab osakesi kirjeldada kas vasaku -v\u00f5i paremak\u00e4elisena v\u00f5i nende kahe kombinatsioonina. N\u00e4iteks W bosonit kirjeldavad f\u00fc\u00fcsikud vasakuk\u00e4elisena. “Kuigi me laskume hetkel spekulatsioonidesse, on \u00fcks v\u00f5imalus see, et universum on t\u00f5epoolest k\u00f5rgemate energiate juures s\u00fcmmeetriline ning paremak\u00e4elised W bosonid on samuti olemas,” \u00fctles Weidberg\u00b7: “ent millegi p\u00e4rast on need vasakuk\u00e4elistest W bosonitest raskemad.”

\"\"<\/a>

LHCb uurib aine ja antiaine vahelisi seoseid. Foto\u00b7: Cern.<\/p><\/div><\/p>\n

LHCb, \u00fcks teistest suurtest detektoritest, keskendub antiaine olemuse uurimisele. Hiljuti avastas detektor subatomaarse osakestepaari Charm ja Strange-Beauty, mida polnud kunagi varem eksperimentaalselt n\u00e4htud. Mil Charm osake Ds+<\/em> koosneb keskmise kaaluga Charm kvargist ja s-antikvargist, on Strange-Beauty Bs<\/em> komponentideks \u00fcks k\u00f5ige raskemaid kvarke nn. “Ilu” kvark ja Strange-antikvark. <\/p>\n

Dr Tara Shears<\/strong>, kes LHCb juures t\u00f6\u00f6tab, \u00fctles, et Strange-Beauty osakese leidmine oli nende jaoks eriti p\u00f5nev. “See on esimene osakeste t\u00fc\u00fcp, mida me kasutame antiaine m\u00f5istmiseks ning miks see tavalisest ainest teistmoodi k\u00e4itub,” \u00fctles Liverpooli \u00fclikooli teadlane. “Veidra-Ilu osakest ei ole keegi veel seni suutnud m\u00f5ista v\u00f5i selle omadusi m\u00f5\u00f5ta. See on \u00fcks asi, mis LHCb detektori eriliste v\u00f5imalustega teha saame,” lisas Shears.<\/p>\n

LHC kommunikatsiooni direktori James Gillies’i <\/strong>s\u00f5nul uuritakse LHC abil 1,000 GeV massivahemikku veel l\u00e4hima 18-24 kuu jooksul. Seej\u00e4rel l\u00fclitatakse maailma v\u00f5imsaim osakeste kiirendi aastaks v\u00e4lja, et kohandada seda veelgi k\u00f5rgemate energiate jaoks. Samuti lisatakse kiirendile seitsmes detektor MoEDAL, mis hakkab otsima magnetilisi monopole.<\/p>\n

Allikad:
\nCern Bulletin\u00b7:\u00b7“MoEDAL becomes the LHC’s magnificent seventh.”<\/a>
\nLHCb\u00b7: “7th May – Strange Beauty and Charm”<\/a>
\nBBC News\u00b7: “LHC particle search ‘nearing’, says physicist.”<\/a>
\nCern Twitteris.<\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiljuti Charm ja Strange-Beauty (V\u00f5lu ja Veidra-Ilu) osakestepaari avastanud Suur Hadronite P\u00f5rguti v\u00f5ib hakata veelgi eksootilisemaid osakesi hakata otsima juba selle suve l\u00f5pul. Kahte 3,5 TeV (teraelektronvoldi) suuruse energiaga prootonikiirt p\u00f5rgutava masina abil on alates 2009. novembrist t\u00e4naseks registreeritud juba rohkem kui pool miljardit kokkup\u00f5rke s\u00fcndmust. Teadlased loodavad peaeesm\u00e4rgiks peetava Higgsi bosoni, mida ennustatakse eksisteerivat […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":3016,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-3014","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3014","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3014"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3014\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/3016"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3014"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3014"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3014"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}