{"id":30161,"date":"2015-03-18T22:01:10","date_gmt":"2015-03-18T19:01:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30161"},"modified":"2015-03-26T00:47:38","modified_gmt":"2015-03-25T21:47:38","slug":"susiniknanotorudel-baseeruvate-paikesepatareide-efektiivsus-kasvas-kaks-korda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30161","title":{"rendered":"S\u00fcsiniknanotorudel baseeruvate p\u00e4ikesepatareide efektiivsus kasvas kaks korda"},"content":{"rendered":"<p>Juba m\u00f5nda aega on \u00fcritatud luua tervenisti s\u00fcsinikul baseeruvaid p\u00e4ikesepaneele. Arvatakse, et tegemist paljulubava alternatiivlahendusega t\u00e4nap\u00e4eva kallitele fotogalvaanilistele seadmetele. N\u00fc\u00fcd on Mark Hersami juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm loonud uut t\u00fc\u00fcpi s\u00fcsiniknanotorudel p\u00f5hineva p\u00e4ikesepatarei, mis on oma eelk\u00e4iatest kaks korda efektiivsem.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/chiral.png\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-67324\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/chiral-270x300.png\" alt=\"chiral\" width=\"270\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/chiral-270x300.png 270w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/chiral.png 548w\" sizes=\"auto, (max-width: 270px) 100vw, 270px\" \/><\/a>Arvatavasti on k\u00f5ik teadushuvilised s\u00fcsiniknanotorudest kuulnud &#8211; need on \u00fche aatomi paksusest s\u00fcsiniku lehest (ehk grafeenist) &#8220;keeratud&#8221; torud (vt alumine pilt). Aga v\u00f5ib-olla ei ole teadushuviline kuulnud, et selliseid torusid saab &#8220;keerata&#8221; mitmel eri viisil.<\/p>\n<p>K\u00f5rvaloleval pildil on kujutatud grafeeni leht. Grafeeni peale on m\u00e4rgitud ristk\u00fclikud, mille erinev orientatsioon n\u00e4itab \u00fche v\u00f5i teise kiraalsusega (ingl chirality) s\u00fcsiniknanotorude valmistamiseks vajaminevaid grafeeni t\u00fckke. Pildi servades on vastava kiraalsusega s\u00fcsiniknanotorude k\u00fclgvaated.<br \/>\nK\u00f5nealuses teadust\u00f6\u00f6s uuriti esmakordselt erineva kiraalsusega s\u00fcsiniknanotorude &#8220;segust&#8221; valmistatud p\u00e4ikesepatarei omadusi. Selgus, et sellised p\u00e4ikesepatareid neelavad valgust palju laiemas spektri vahemikus, kui \u00fchesuguse kiraalsusega s\u00fcsiniknanotorudest valmistatud p\u00e4ikesepatareid. Tulemus on arusaadav, kui v\u00f5tame arvesse, et s\u00fcsiniknanotorude neeldumisspekter on \u00fcsna kitsas, samas s\u00f5ltub neeldumisspektri maksimumi asukoht justnimelt s\u00fcsiniknanotorude kiraalsusest.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/nl-2014-027452_0005.gif\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-67321\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2015\/03\/nl-2014-027452_0005-300x151.gif\" alt=\"nl-2014-027452_0005\" width=\"300\" height=\"151\" \/><\/a>Loomulikult ei ole nii, et n\u00fc\u00fcdsest on p\u00f5hir\u00f5hk s\u00fcsinikul baseeruvatel p\u00e4ikesepatareide arendamisel ja toomisel. Isegi kaks korda suurenenud efektiivsuse juures on s\u00fcsiniknanotorudel p\u00f5hinevate p\u00e4ikesepatareide efektiivsus ca 3%, samas, kui r\u00e4nil p\u00f5hinevate p\u00e4ikesepatareide efektiivsus on kuni 20%. Uurijad on siiski optimistlikud ja arvavad, et selliste p\u00e4ikesepatareid efektiivsuse saab kasvatada veel mitu korda.<\/p>\n<p>Selle valdkonna peavooluarengutest saab aimu, kui j\u00e4relkuulata Erki K\u00e4rberi (TT\u00dc) 2015.a. f\u00fc\u00fcsikap\u00e4evadel peetud ettekannet teemal \u201cValguse efektiivsemast kasutamisest p\u00e4ikesepatareis\u201d (selle videosalvestus on allpool postitusse sisestatud).<\/p>\n<p>Allikad:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2014-09-breakthrough-carbon-nanotube-solar-cells.html\">http:\/\/phys.org\/news\/2014-09-breakthrough-carbon-nanotube-solar-cells.html<\/a><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nl5027452\">http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nl5027452<\/a><\/p>\n<p>T\u00e4name Sergei Vlassovit ja R\u00fcnno L\u00f5hmust<\/p>\n<p><iframe loading=\"lazy\" src=\"https:\/\/www.uttv.ee\/embed?id=21712\" width=\"720\" height=\"440\" frameborder=\"0\" allowfullscreen=\"allowfullscreen\"><\/iframe><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Juba m\u00f5nda aega on \u00fcritatud luua tervenisti s\u00fcsinikul baseeruvaid p\u00e4ikesepaneele. Arvatakse, et tegemist paljulubava alternatiivlahendusega t\u00e4nap\u00e4eva kallitele fotogalvaanilistele seadmetele. N\u00fc\u00fcd on Mark Hersami juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm loonud uut t\u00fc\u00fcpi s\u00fcsiniknanotorudel p\u00f5hineva p\u00e4ikesepatarei, mis on oma eelk\u00e4iatest kaks korda efektiivsem. Arvatavasti on k\u00f5ik teadushuvilised s\u00fcsiniknanotorudest kuulnud &#8211; need on \u00fche aatomi paksusest s\u00fcsiniku lehest (ehk grafeenist) &#8220;keeratud&#8221; [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":400,"featured_media":67367,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-30161","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30161","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/400"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30161"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30161\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/67367"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30161"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30161"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30161"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}