{"id":30240,"date":"2012-11-07T16:34:10","date_gmt":"2012-11-07T13:34:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30240"},"modified":"2012-11-07T16:34:10","modified_gmt":"2012-11-07T13:34:10","slug":"uus-fluoresentsspektroskoopia-meetod","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30240","title":{"rendered":"Uus fluoresentsspektroskoopia meetod"},"content":{"rendered":"<p><strong>Fluoresentsmikroskoopia abil on v\u00f5imalik uurida fluoresentsmarkeritega markeeritud strukuutre, n\u00e4iteks rakke. Varasema tehnoloogia p\u00f5hjal on n\u00fc\u00fcd Illinoisi \u00dclikoolis teadlaste Gabriel Popescu ja Ru Wangi eestv\u00f5tmisel arendatud parema ruumilise ning ajalise resolutsiooniga meetod. Uute vahenditega suudeti uurida rakutranspordi kriitilisi mehhanisme ja d\u00fcnaamikat senisest laiema ruumilise ning ajalise lahutusega. Esmakordselt kirjeldati difusiivse ning suunatud raku ainevahetuse olemust (<em>diffusive and directed motion<\/em>).<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_30241\" style=\"width: 409px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/givingfluore.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-30241\" class=\"size-full wp-image-30241 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/givingfluore.jpg\" alt=\"\" width=\"399\" height=\"196\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/givingfluore.jpg 499w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/givingfluore-300x147.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/givingfluore-250x122.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 399px) 100vw, 399px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-30241\" class=\"wp-caption-text\">Dispersioon-kirjeldatav fluoresentsspektroskoopia pilt hiire embr\u00fconaalsest fibroplastsit (MEF). a) fluoresentskujutis rakust, mille aktiin markeeriti GFP-ga. b) Dispersioonikurv m\u00f5\u00f5detuna raku jaoks a) kujutise p\u00f5hjal. Mustad andmepunktid vastavad mikrofiibrite sihis suunatud liikumisele ning punased diffusiivsele, fiibrite suhtes risti suunatud liikumisele. Oran\u017ei taustaga ruudus on kujutatud dispersiooni pindlaotus.<\/p><\/div>\n<p>Popescu juhib Illinoisi Beckhami \u00dclikoolis QLIL (<em>Quantitative Light Imaging Laboratory<\/em>) laboratooriumi. Wang on teadusajakirjas Physical Review Letters avaldatud artikli esimene autor. Artiklis kirjeldatud meetodit nimetatakse dispersioon-kirjeldatav fluoresentsspektroskoopia (<em>dispersion-relation fluorescence DFS<\/em>). DFS abil on vajadusel v\u00f5imalik uurida valikuliselt ainult huvipakkuva d\u00fcnaamikaga molekule. \u201cMolekule, mille d\u00fcnaamika p\u00f5hjustab spontaanseid fluoresentsi intensiivsuse k\u00f5ikumisi, uuritakse selleks, et kvantifitseerida domineerivat massitranspordi d\u00fcnaamikat. Need andmed on kirjeldatavad efektiivse dispersioonisuhte abil,\u201c seisab artiklis kirjas.<\/p>\n<p>Suunatud v\u00f5i difuseeritud rakutranspordi karakteristikute uurimine erinevates ajalistes ja ruumilistes suurusvahemikes annab teemast terviklikuma \u00fclevaate kui varasemad fluoressentsmikroskoopiameetodid. N\u00e4iteks fluoressents korrelatsioonspektroskoopia (<em>fluoresence correlation spectroscopy FCS<\/em>), mille fikseeritud ruumilise lahutusv\u00f5imega varianti kasutatakse laialdaselt molekulaartranspordi ning diffusioonikonstantide uurimiseks.<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6s kasutati DFS-i t\u00e4psemalt raku ts\u00fctoskeleti aktiini uurimiseks;\u201cFluoresentsmarkeriga t\u00e4histatud ts\u00fctoskeleti aktiini uurimine n\u00e4itas, et sirgjooneline massitransport toimus mikrofilamentidega paralleelsel suunal, diffusiivne transport toimus aga fiibritega ristisuunas.\u201c Lisaks suutis meetod avaldada rakusisese suunatud ning difusiivne liikumise ajalise ja ruumilise olemuse.<\/p>\n<p>\u201eEsimest korda suudame kaht transpordiviisi ja nende kaalutud ajalis-ruumilisi mastaape eristada,\u201c \u00fctles Popescu.<\/p>\n<p>\u201eMeie meetod annab raku ainevahetusest hea \u00fclevaate. Saame vastata k\u00fcsimusele, millisel skaalal muutub liikumine suunatud liikumisest difusiivseks,\u201c lisas Wang.<\/p>\n<p>Meetod p\u00f5hineb fluoresentsspektroskoobi tehtud kujutiste reaalajalises t\u00f6\u00f6tlemises Fourier p\u00f6\u00f6rde abil. Fourier p\u00f6\u00f6re v\u00f5imaldab kujutise andmeid paremini m\u00f5ista, sest abstraheerib visuaalpildi amplituudi-sagedusruumi. Sagedusjaotuse anal\u00fc\u00fcsimine on molekulaard\u00fcnaamika uurimiseks ise\u00e4ranis oluline (<em>nt. molekuli neeldumisspekter &#8211; toim<\/em>).<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt allikast, <a href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-11-fluorescence-microscopy-power-cellular.html\">Phys.org<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Fluoresentsmikroskoopia abil on v\u00f5imalik uurida fluoresentsmarkeritega markeeritud strukuutre, n\u00e4iteks rakke. Varasema tehnoloogia p\u00f5hjal on n\u00fc\u00fcd Illinoisi \u00dclikoolis teadlaste Gabriel Popescu ja Ru Wangi eestv\u00f5tmisel arendatud parema ruumilise ning ajalise resolutsiooniga meetod. Uute vahenditega suudeti uurida rakutranspordi kriitilisi mehhanisme ja d\u00fcnaamikat senisest laiema ruumilise ning ajalise lahutusega. Esmakordselt kirjeldati difusiivse ning suunatud raku ainevahetuse olemust (diffusive [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30241,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[112],"class_list":{"0":"post-30240","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-biofuusika","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30240","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30240"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30240\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30241"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30240"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30240"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30240"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}