{"id":30290,"date":"2012-11-12T02:51:34","date_gmt":"2012-11-11T23:51:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30290"},"modified":"2012-11-12T02:51:34","modified_gmt":"2012-11-11T23:51:34","slug":"inauguratsioonileongu-andis-astrofuusika-professor-peeter-tenjes","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30290","title":{"rendered":"Inauguratsioonileongu andis astrof\u00fc\u00fcsika professor Peeter Tenjes."},"content":{"rendered":"<p><strong>Tartu \u00dclikooli aulas andis neljap\u00e4eval (08.11.12) inauguratsiooniloengu astrof\u00fc\u00fcsika professor Peeter Tenjes.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_30292\" style=\"width: 346px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/tenjes.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-30292\" class=\"size-full wp-image-30292  \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/tenjes.jpg\" alt=\"\" width=\"336\" height=\"448\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/tenjes.jpg 700w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/tenjes-225x300.jpg 225w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2012\/11\/tenjes-250x333.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 336px) 100vw, 336px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-30292\" class=\"wp-caption-text\">Peeter Tenjes Tartu \u00dclikooli aulas.<\/p><\/div>\n<p>Professor Tenjes omandas k\u00f5rghariduse Tartu \u00dclikoolis, kus kaitses 1993. aastal ka astronoomia alase doktorikraadi. T\u00e4iendavalt omandas professor Tenjes haridust Napoli ja G\u00f6ttingeni observatooriumis. T\u00f6\u00f6 Tartu \u00dclikoolis algas astrof\u00fc\u00fcsiku jaoks assistendikohaga \u00fcldf\u00fc\u00fcsika kateedris, misj\u00e4rel asus \u00f5ppetagasiside p\u00f5hjal \u00fcks tudengite lemmiklektoreid t\u00f6\u00f6tama Tartu Observatooriumi teaduri- ja vanemteadurina. Alates 1997. aastast kuni k\u00e4esoleva aasta alguseni t\u00f6\u00f6tas professor Tenjes teoreetilise f\u00fc\u00fcsika osakonna dotsendina. Professoriks valiti Peeter Tenjes \u00dclikooli senati poolt k\u00e4esoleva aasta alguses.<\/p>\n<p>Inauguratsiooniloengu teemaks oli n\u00e4htava ja tumeda aine jaotus galaktikates. Loengu \u00fcheks tugisambaks oli k\u00fcsimus, kas galaktikate tekkimine oli Universumi arengus paratamatu \u2013 miks ei eksisteeri vaid t\u00e4hed?<\/p>\n<p>\u00dcks esimesi t\u00f5endeid kehitvast Universumi tekketooriast, ehk Suurest Paugust, oli kosmilise mikrolaine-taustkiirguse (<em>cosmic microwave backround (CMB) radiation<\/em>) avastamine 1964. aastal. Tegemist on f\u00fc\u00fcsika ajaloos haruldase n\u00e4htusega, sest selle uurimise eest on v\u00e4lja antud kogunisti kaks Nobeli preemiat.<\/p>\n<p>Kosmiline taustkiirgus tekkis ligikaudu 400\u00a0000 aastat p\u00e4rast Suurt Pauku, mil Universumi keskmine temperatuur oli 3000 K. Sel ajaperioodil, mida nimetatakse rekombinatsiooniajastuks, muutus aine kiirgusele l\u00e4bipaistvaks. Vaatlustest on teada, et mikrolaine-taustkiirgus t\u00e4idab Universumi v\u00e4ga \u00fchtlaselt, homogeenselt ning isotroopselt. Kiirguse temperatuurik\u00f5ikuvused erinevad keskmisest vaid 10<sup>-5<\/sup> %. Taolist \u00fchtlaselt tasast Universumit oleks lineaarsete v\u00f5rrandite abil h\u00f5lbus seletada.<\/p>\n<p>Temperatuurih\u00e4iritused on aga omakorda v\u00f5imalik siduda aine tiheduse h\u00e4iritustega. Aja jooksul saanuks gravitatsioonilise interaktsiooni t\u00f5ttu lokaalne tiheduseh\u00e4iritus kasvada tuhandekordselt, mis on aga makroobjektide tekkeks ikka liiga v\u00e4ike suurus. Suuremad, galaktikate tekkeks vajalikud h\u00e4iritused p\u00f5hjendataksegi tumeainega, mis sai varem kokku t\u00f5mbuma (h\u00e4iruma) hakata kui tavaline, n\u00e4htav aine, sest allub teadaolevalt vaid gravitatsioonilisele interaktsioonile. N\u00e4htava aine kuhjumist takistas Universumi algusaegadel kiirgusr\u00f5hk.<\/p>\n<p>Professor Tenjese s\u00f5nul on v\u00f5imalik v\u00e4lja arvutada, et meie t\u00e4heldatava kosmilise struktuuri tekkeks vajalik kriitilist h\u00e4iritust p\u00f5hjustav summaarne tumeaine ning n\u00e4htava aine mass, arvestades seejuures vajalikke parameetreid, n\u00e4iteks kiirgusr\u00f5hku, on ligikaudu miljon P\u00e4ikse massi. Sellega andis professor vastuse loengu algosas t\u00f5statud k\u00fcsimusele \u2013 jah, galaktikad pidid tekkima ning need tekkisid enne t\u00e4hti.<\/p>\n<p>Galaktikate loomeprotsessi olulisemaks komponendiks peab Tenjes algtingimuste ning keskkonna k\u00f5rval galaktikate p\u00f5rkumisi, nagu ka inim\u00fchiskonnas, milles v\u00f5ivad kohtumised eredate isiksustega olulisel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutada indiviidi arengut. Inauguratsiooniloengut on t\u00e4ispikkuses v\u00f5imalik vaadata UTTV kodulehelt <a href=\"http:\/\/uttv.ee\/naita?id=15604&amp;keel=eng\">siit<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli aulas andis neljap\u00e4eval (08.11.12) inauguratsiooniloengu astrof\u00fc\u00fcsika professor Peeter Tenjes. Professor Tenjes omandas k\u00f5rghariduse Tartu \u00dclikoolis, kus kaitses 1993. aastal ka astronoomia alase doktorikraadi. T\u00e4iendavalt omandas professor Tenjes haridust Napoli ja G\u00f6ttingeni observatooriumis. T\u00f6\u00f6 Tartu \u00dclikoolis algas astrof\u00fc\u00fcsiku jaoks assistendikohaga \u00fcldf\u00fc\u00fcsika kateedris, misj\u00e4rel asus \u00f5ppetagasiside p\u00f5hjal \u00fcks tudengite lemmiklektoreid t\u00f6\u00f6tama Tartu Observatooriumi teaduri- ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30292,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-30290","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"category-persoon","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30290","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30290"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30290\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30292"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30290"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30290"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30290"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}