{"id":3030,"date":"2010-05-20T19:29:37","date_gmt":"2010-05-20T16:29:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=3030"},"modified":"2011-08-08T23:21:17","modified_gmt":"2011-08-08T20:21:17","slug":"samm-universumi-pohjuslikkusele-lahemale-aine-ja-antiaine-summeetria-rikutud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=3030","title":{"rendered":"Samm universumi p\u00f5hjuslikkuse m\u00f5istmisele l\u00e4hemale – aine ja antiaine s\u00fcmmeetria rikutud"},"content":{"rendered":"

Fermilabi Tevatroni kiirendis toimunud prooton-antiprooton kokkup\u00f5rkes tekkis vabanenud energia tagaj\u00e4rjel harilikku ainet 1\u00b7% v\u00f5rra rohkem kui antiainet.<\/strong><\/p>\n

Kui aine ja antiaine osakesed k\u00f5rgetel energiatel kokku p\u00f5rkavad, vabaneb puhas energia, millest tekivad uued osakesed ja antiosakesed. Igap\u00e4ev vaatlevad Fermilabi teadlased sadu miljoneid selliseid kokkup\u00f5rkeid. Sarnased universumi algusaegadel aset leidnud s\u00fcndmused oleksid pidanud tootma ainet ja antiainet t\u00e4pselt sama palju. Praegusel hetkel koosneb meile teadaolev universum aga ainult tavalisest ainest ning l\u00fchikese elueaga antiaine tekib ainult osakeste p\u00f5rgutites, tuumareaktsioonides v\u00f5i kosmiliste kiirte t\u00f5ttu. Sellise s\u00fcmmeetria rikkumise t\u00f5ttu on saanud k\u00fcsimusest\u00b7: “Mis juhtus antiainega\u00b7?” \u00fcks 21. sajandi osakestef\u00fc\u00fcsika kesksemaid probleeme. <\/p>\n

Eelmisel reedel, 14. mail, teatas Tevatroni kiirendi DZero eksperimendi kollektiiv, et nad on leidnud t\u00f5endeid aine ja antiaine s\u00fcmmeetria t\u00f5sisest rikkumisest. H\u00e4lve avastati uurides Bottom, tuntud ka nime all Beauty, kvarke sisaldavate subatomaarseid osakesi. Viimaste k\u00e4itumine ei sobitu mitte kuidagi praeguse osakestef\u00fc\u00fcsika standardmudeliga. Rahvusvahelise, rohkem kui 500 f\u00fc\u00fcsikust koosneva t\u00f6\u00f6r\u00fchma tulemused demonstreerivad, et B-mesonite lagunemisel tekkinud m\u00fc\u00fconite ja antim\u00fc\u00fconite hulgas esines \u00fche protsendiline erinevus.

\"\"<\/a>

DZero tulemus p\u00f5hineb k\u00f5rgetel energiatel toimuvate prootonite-antiprootonite kokkup\u00f5rgetel tekkivate positiivselt ja negatiivselt laetud m\u00fc\u00fconite jaotuse uurimisel\u00b7: DZero osakeste detektori tugev magnetv\u00e4li sunnib kokkup\u00f5rkel tekkivaid m\u00fc\u00fconeid eri suundadesse liikuma. Kaks vastupidise laenguga m\u00fc\u00fconit liiguvad t\u00e4pselt vastupidistes suundades. Esmalt pidid teadlased v\u00f5rdlema m\u00fc\u00fconite jaotuvust, kui magnetv\u00e4li oli suunatud \u00fchte pidi (esimene konfiguratsioon.) J\u00e4rgnevalt uurisid nad m\u00fc\u00fconite jaotust vastupidiselt suunatud magnetv\u00e4lja korral (teine konfiguratsioon.) T\u00e4iusliku aine ja antiaiane s\u00fcmmeetria korral oleksid pidanud kaks konfiguratsiooni andma t\u00e4pselt sama tulemuse. Selle asemel leidsid aga DZero eksperimendi juures t\u00f6\u00f6tavad teadlased aine ja antiaiane jaotuses 1\u00b7% erinevuse. Foto\u00b7: Fermilab.<\/p><\/div><\/p>\n

Uute anal\u00fc\u00fcsimeetodite ja DZero detektori t\u00e4psuse abil n\u00e4itas t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et t\u00f5en\u00e4osus, et tehtud m\u00f5\u00f5tmised on koosk\u00f5las senituntud f\u00fc\u00fcsikaliste n\u00e4htustega j\u00e4\u00e4b alla 0,1\u00b7%, (3,2 standardh\u00e4lvet.) “Need uued tulemused n\u00e4itavad, et B-mesonite lagunemisel esineb praeguses teoorias k\u00f5rvalekaldeid, mis on koosk\u00f5las eelnevate vaatlustega,” \u00fctles Dmitri Denisov<\/strong>, DZero eksperimendi eestk\u00f5neleja. Eelmisel aastal t\u00e4heldasid Tevatroni m\u00f5lemate eksperimentide, DZero ja CDF, juures t\u00f6\u00f6tavad f\u00fc\u00fcsikud selliseid k\u00f5rvalekaldeid Bottom-ja Strange-kvargist koosnevate osakeste puhul.<\/p>\n

Pelgalt see, et t\u00e4nap\u00e4evane universum koosneb ainult tavalisest ainest, t\u00e4hendab automaatselt, et osakesed ning antiosakesed k\u00e4ituvad samades oludes erinevalt. Kuigi f\u00fc\u00fcsikud on osakeste k\u00e4itumises sellist erinevust juba aastak\u00fcmneid t\u00e4heldanud (CP-rikkumine,) on need olnud siiski liiga v\u00e4iksed, et selgitada, miks universum ikkagi antiainest v\u00f5i puhtast energiast ei koosne. Samuti on need erinevused olnud standardmudeliga t\u00e4ielikus koosk\u00f5las. Kui Fermilabi f\u00fc\u00fcsikute vaatlusi edasiste anal\u00fc\u00fcsidega kinnitatakse, v\u00f5ib see t\u00e4hendada endas j\u00e4rgmist sammu fenomeni , mis p\u00f5hjustab tavalise aine domineerimist antiaine \u00fcle, tuvastamises.<\/p>\n

Uute tulemuste saamiseks anal\u00fc\u00fcsisid DZero f\u00fc\u00fcsikud andmeid “pimedalt,” et v\u00e4ltida vaatlusandmete eelarvamuslikku t\u00f5lgendamist. Ainult p\u00e4rast pikka anal\u00fc\u00fcsiks kasutavate meetodite \u00f5igsuse kontrollimist vaatasid nad kogutud andmete komplekti tervikuna. Samuti muutsid nad andmete kogumise ajal detektori magnetv\u00e4ljade polaarsust, et v\u00e4ltida instrumentides ilmneda v\u00f5ivaid h\u00e4lbeid. <\/p>\n

DZero tulemused p\u00f5hinevad viimase kaheksa aasta jooksul kogutud andmetel, \u00fcle 6 p\u00f6\u00f6rdfemtobaari suuruse kogu heledusega, mis vastab tuhandetele triljonitele prootonite ja antiprootonite kokkup\u00f5rgetele. “Mitmetel meist t\u00f5usis kananahk ihule, kui me l\u00f5pptulemusi n\u00e4gime. Me teadsime, et me n\u00e4eme midagi sellist, mida me kunagi varem n\u00e4inud ei ole ning mida praegused teooriad selgitada ei suuda,” kirjeldas avastust Stefan Solder-Rembold<\/strong>, DZero kaas-eestk\u00f5neleja.<\/p>\n

Siiski on hetkel veel eksperimendi k\u00e4igus kogutud andmete t\u00e4psus piiratud kokkup\u00f5rgete arvuga, mis seni l\u00e4biviidud on. Seega j\u00e4tkavad nii CDF kui ka DZero t\u00e4iendavate andmete kogumist ning t\u00f6\u00f6tlemist. “Tevatroni p\u00f5rguti t\u00f6\u00f6tab \u00e4\u00e4rmiselt h\u00e4sti, pakkudes Fermilabi teadlastele hindamatuid andmeid looduse s\u00fcgavaimate saladuste lahti muukimiseks. Antud huvitavad tulemused toovad esile Tevatroni programmi t\u00e4htsust ja teaduslikku potentsiaali,” kinnitas Dennis Kovar<\/strong>, Energiaministeeriumi k\u00f5rgete energiate f\u00fc\u00fcsika osakonna kaasdirektor. <\/p>\n

Kovari kommentaarid on m\u00f5istetavad, kuna viimastel kuudel on palju r\u00e4\u00e4gitud Tevatroni kiirendi sulgemisest 2012. aastal. Kogutud tulemused v\u00f5ivad aga aidata v\u00e4ltimatut surmaotsust edasi l\u00fckata.<\/p>\n

Allikas:
\nFermilab: “Fermilab scientists find evidence for significant matter-antimatter asymmetry:”<\/a><\/p>\n

Lisaks:
\nReaalajas toimuvad kokkup\u00f5rged Tevatroni kiirendis<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Fermilabi Tevatroni kiirendis toimunud prooton-antiprooton kokkup\u00f5rkes tekkis vabanenud energia tagaj\u00e4rjel harilikku ainet 1\u00b7% v\u00f5rra rohkem kui antiainet. Kui aine ja antiaine osakesed k\u00f5rgetel energiatel kokku p\u00f5rkavad, vabaneb puhas energia, millest tekivad uued osakesed ja antiosakesed. Igap\u00e4ev vaatlevad Fermilabi teadlased sadu miljoneid selliseid kokkup\u00f5rkeid. Sarnased universumi algusaegadel aset leidnud s\u00fcndmused oleksid pidanud tootma ainet ja antiainet […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-3030","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3030","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3030"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3030\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3030"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3030"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3030"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}