{"id":30318,"date":"2012-11-14T03:17:52","date_gmt":"2012-11-14T00:17:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30318"},"modified":"2012-11-14T03:30:21","modified_gmt":"2012-11-14T00:30:21","slug":"liblikatiibade-ja-riisitaime-lehtede-huvitavad-omadused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30318","title":{"rendered":"Liblikatiibade ja riisitaime lehtede huvitavad omadused"},"content":{"rendered":"

Ameerika Ohio osariigi \u00dclikooli teadlased avastasid liblikatiibadel ja riisilehtedel uusi huvitavaid omadusi, mis aitavad edendada tuleviku pinnakatete tehnoloogiat. N\u00e4iteks eemaldus kindlates katsetingimustes liblikatiiba matkivalt pinnalt 85% sellele kantud tolmust, siledalt pinnalt eemaldus seevastu samast tolmukogusest 70%.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Morpho didius<\/p><\/div>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm kirjutas teadusajakirjas Soft Matter avaldatud artiklis, et uued avastatud pinnamustrid parandavad vedeliku voolamist ning aitavad hoida pinnad puhtana. Neid omadusi saaks rakendada n\u00e4iteks vees\u00f5idukitel, lennukitel, torujuhtmetel ning meditsiinivarustusel.<\/p>\n

\u201eLoodus on kujundanud mitmeid isepuhastuvad v\u00f5i keskkonna takistusj\u00f5ude p\u00e4rssivad pindasid. V\u00e4ike h\u00f5\u00f5rdetakistus on t\u00f6\u00f6stuses soovitud omadus, olgu nanokanalitest vere pumpamiseks v\u00f5i torujuhtmetest toornafta l\u00e4bi ajamiseks. Isepuhastuvad pinnad oleksid antibakteriaalsete pinnakatetena kasulikud meditsiinirakendustes, n\u00e4iteks kateetritel,\u201c kommenteeris teadust\u00f6\u00f6d Ohio \u00dclikooli professor Bahrat Bhushan.<\/p>\n

Bhushan ja tema doktorant Gregory Bixler kasutasid Morpho didius<\/em> tiibade ja Oriza sativa<\/em> riisitaime lehtede uurimiseks elektronmikroskoopi ning optilist profilomeetrit (loe siit<\/a>). T\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas uuritavatest mikroskoopilistest pindadest plastj\u00e4ljendid ning v\u00f5rdles nende pinnaomadusi kalasoomuste, hainaha ning tehislike siledate pindade j\u00e4ljenditega.<\/p>\n

Liblikat Morpho didius<\/em> leidub p\u00f5hiliselt L\u00f5una-Ameerikaks. Seda liblikat hinnatakse eelk\u00f5ige kirka sinaka sillerdava tiivav\u00e4rvi p\u00e4rast. Lisaks ilule suudab putukas lennates ilma erilise vaevata vabaneda tiibu katvast veest ja tolmust.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Morpho didius tiiva l\u00e4hiv\u00f5te<\/p><\/div>\n

\u201eLiblikate tiivad on niiv\u00f5rd haprad, et neile mustuse ja tolmu p\u00e4rsiks oluliselt lennuv\u00f5imet. Lisaks\u00a0on tiibade v\u00e4ljan\u00e4gemine biomarker n\u00e4iteks isaste ja emaste omavahelises eristusprotseduuris. Nad lihtsalt peavad oma tiivad puhtana hoidma, see on elulise t\u00e4htsusega,\u201c seletas Bhushman.<\/p>\n

Elektronmikroskoobi pilt n\u00e4itas, et Morpho didius<\/em> tiibade pinnad ei olegi nii siledad, kui inimsilmale paista v\u00f5iks, vaid meenutavad laastukatust.<\/p>\n

Riisilehtede pinda katab aga mikromeetri suurusj\u00e4rgu sammuga perioodiline vaos\u00fcsteem. Vaovalle katavad nanomeetri suurused m\u00fcgrad, k\u00f5ik eri nurkade all, et juhtida vihmatilku varre suunas, millest omakorda vesi juurteni voolata saab. Lehel on lisaks libe vahane kate, mis atab veel voolata.<\/p>\n

Teadlased soovisid katsetada, kuidas liblikatiivad ning riisilehed v\u00f5rdluses teiste biomaterjalidega, n\u00e4iteks mikroskoopiliste laineliste soomustega kaetud hainahaga, eristuksid. T\u00f6\u00f6r\u00fchm katsetas lisaks kalauimedel ning lisas uurimist\u00f6\u00f6sse v\u00f5rdluseks tehislikke siledaid pindasid.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Elektronmikroskoobi pilt Morpho didius tiiva pinnast.<\/p><\/div>\n

P\u00e4rast orgaaniliste l\u00e4htepindade l\u00e4hvitaatlust valmistasid teadlased neist plastj\u00e4ljendid. Riisilehtede ning hainaha, mis on tegelikult samuti limakihiga kaetud, libedust matkiti spetsiaalse nanoosakesi sisaldava pealekantava pinnakattega.<\/p>\n

\u00dches katses kaeti v\u00e4ikeste plasttorude sisepinnad uuritud pinnakatete mikrostruktuuriga, siis pumbati neist vett l\u00e4bi. Voolamist m\u00f5\u00f5deti funktsioonina r\u00f5hulangusest toru ulatuses.<\/p>\n

Kokteilik\u00f5rre suuruse hainahka matkiva sisepinnaga torus t\u00e4heldati v\u00f5rreldes sileda toruga 29% v\u00e4iksemat h\u00f5\u00f5ret. Riisilehe tekstuuri puhul oli sama n\u00e4itaja 26%, liblikatiiva kate aga n\u00e4itas 15% r\u00f5hu langust.<\/p>\n

Teises katses kaeti pinnad r\u00e4nikarbiidpulbriga, mis on t\u00f6\u00f6stuses laialt levinud peent mulda meenutav segu ning testiti nende isepuhastumisv\u00f5imet. Selleks hoti katsepindasid 45% nurga all ja tilgutati neile mustatud olekus kahe minuti jooksul vett. Kokku loputati substraate ligi kahe teelusika t\u00e4ie veega. Arvutiprogrammide abil loeti katsej\u00e4rgsetelt pindadelt koku k\u00f5ik sinna j\u00e4\u00e4nud r\u00e4nikarbiidi osakesed.<\/p>\n

Puhtaimaks osutus hainahk, millelt uhtus katses maha 98% r\u00e4nikarbiidist. Teiseks j\u00e4i 95%-ga riisileht ning kolmandaks 70%-ga liblikatiib.<\/p>\n

Bhushani arvates on riisilehe pind evolutsiooniliselt kohanenud oma mikrokanalites vedelikke juhtima. Seda omadust saaks n\u00e4iteks \u00e4ra kasutada torujuhtmetes. Morpho didius<\/em>e tiibade omadused viitavad v\u00f5imalikele rakendustele meditsiinif\u00fc\u00fcsikas: Tiibade eeskujul oleks v\u00f5imalik valmistada spetsiaalseid antibakteriaalseid pindasid.<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika Ohio osariigi \u00dclikooli teadlased avastasid liblikatiibadel ja riisilehtedel uusi huvitavaid omadusi, mis aitavad edendada tuleviku pinnakatete tehnoloogiat. N\u00e4iteks eemaldus kindlates katsetingimustes liblikatiiba matkivalt pinnalt 85% sellele kantud tolmust, siledalt pinnalt eemaldus seevastu samast tolmukogusest 70%. T\u00f6\u00f6r\u00fchm kirjutas teadusajakirjas Soft Matter avaldatud artiklis, et uued avastatud pinnamustrid parandavad vedeliku voolamist ning aitavad hoida pinnad puhtana. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30319,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-30318","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30318","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30318"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30318\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30319"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30318"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30318"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30318"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}