{"id":30387,"date":"2012-11-18T20:53:19","date_gmt":"2012-11-18T17:53:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=30387"},"modified":"2012-11-18T20:53:19","modified_gmt":"2012-11-18T17:53:19","slug":"inimsilma-ehitus-insipreeris-uue-laatsetehnoloogia-arengut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=30387","title":{"rendered":"Inimsilma ehitus insipreeris uue l\u00e4\u00e4tsetehnoloogia arengut"},"content":{"rendered":"

Teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas kunstl\u00e4\u00e4tse, mis sarnaneb optiliste omaduste poolest paljuski inimsilmale. Loodusest inspireeritud tuhandetest pol\u00fcmeer-nanokiledest pressitud<\/strong> l\u00e4\u00e4ts v\u00f5imaldab tulevikus valmistada praegusest paremaid implantaatl\u00e4\u00e4tsesid, paremaid laiatarbeoptika-seadmeid ning maa- ja \u00f5huvaatluss\u00fcsteeme.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pildi m\u00f5lemal poolel (a ja d) on n\u00e4ha asf\u00e4\u00e4rilist eesmist ja tagumist GRIN l\u00e4\u00e4tse ning nende pinnakumeruse graafikut.<\/p><\/div>\n

Uue tehnoloogia m\u00e4rks\u00f5naks on GRIN ehk Gradient Refractive Index Optics<\/em>. GRIN tehnoloogia l\u00e4\u00e4ts murrab valgust mitmes eri pol\u00fcmeeri kihis. Tavalises homogeensest materjalist l\u00e4\u00e4tses, mida leidub n\u00e4iteks teleskoopides ning mikroskoopides, murdub valgus s\u00f5ltuvalt pinna kujust ning l\u00e4\u00e4tse ristl\u00f5ike ulatuses konstantsest murdumisn\u00e4itajast kaks korda – l\u00e4\u00e4tsesse sisenemisel ning sellest v\u00e4ljumisel.<\/p>\n

\u201eInimsilm on GRIN l\u00e4\u00e4tse analoog. Valguskiir murdub silma l\u00e4\u00e4tse l\u00e4bides mitmeid kordi. Tegemist on printsiibilt efektiivse ning ehituselt lihtsa valguse trajektoori juhtimise s\u00fcsteemiga, mida oleme \u00fcritanud oma t\u00f6\u00f6s matkida,\u201c kommenteeris Michael Pointing, kes on Ameerika Ohio osariigis algatatud projekti PolymerPlus teadlane ning resident.<\/p>\n

Esimesed sammud uue l\u00e4\u00e4tsetehnoloogia arengus astuti teistes laborites[1][2]<\/sup>, kus valmistati k\u00fcll eakate raviks m\u00f5eldud l\u00e4\u00e4ts, ent ei arendatud tehnoloogiat, mis oleks j\u00e4ljendanud inimsilma l\u00e4\u00e4tse murdumisn\u00e4itaja ajalist arengut.<\/p>\n

Pointingu t\u00f6\u00f6r\u00fchma uudse l\u00e4henemise iduks oli v\u00f5tta eeskuju loodusest ning valmistada l\u00e4\u00e4ts tuhandetest erinevate optiliste omadustega lamineeritud pol\u00fcmeer-nanokiledest. Nii valmistatud l\u00e4\u00e4tse murdumisn\u00e4itaja muutub l\u00e4\u00e4tse l\u00e4bil\u00f5ikes makroskoopilises l\u00e4henduses sujuvalt.<\/p>\n

\u201eKombineerides bioloogilise evolutsiooni k\u00e4igus arenenud materjaliarhitektuuri, n\u00e4iteks klinkerplangutust meenutava liblikatiiva pinna, inimk\u00f5\u00f5luse ja inimsilma ehituse kaasaja plasttehnoloogiaga tekib v\u00f5imalus valmistada paremate f\u00fc\u00fcsikaliste omadustega tarbijatooteid, muuhulgas isepuhastuvaid pindasid ja heade peegeldumisomadustega optilisi s\u00fcsteeme,\u201c seletas Ponting.<\/p>\n

Pol\u00fcmeerlaminaadi valmistamiseks kasutas t\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00f6\u00f6stuses levinud kilede lamineerimise koekstrusioontehnoloogiat (coextursion<\/em>). Meetod v\u00f5imaldab pol\u00fcmeerikihte lamineerida nii, et erinevate vahekihtide optilised omadused s\u00e4iluvad. Valmislaminaat vormitakse seej\u00e4rel soovitavasse kujusse. Vahekihtide optiline puutumatus on l\u00e4\u00e4tse valmistamise juures \u00fclioluline. Teiste tootmisportsessidega see praegu v\u00f5imalik ei ole.<\/p>\n

GRIN optika v\u00f5ib ilmselt kasutuse leida meditsiinilises mikro-optikas v\u00f5i implantaatl\u00e4\u00e4tsedes. \u201eTehisl\u00e4\u00e4tse valmistamine on biomeditsiiniliste rakenduste arendamise esimene samm, mis v\u00f5iks p\u00e4\u00e4dida bio\u00fchilduva ning elastse materjaliga, millest saaks valmistada n\u00e4iteks\u00a0paremaid implantaatl\u00e4\u00e4tsi,\u201c valgustas Ponting\u00a0teadust\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Praegu kaeravis kasutatavate intraokulaarsete asendusl\u00e4\u00e4tsede p\u00f5lvkond kasutab paljuski sarnaselt prillidele v\u00f5i kontaktl\u00e4\u00e4tsedele\u00a0valguse murdmiseks l\u00e4\u00e4tse pinnakuju. Intraokulaarsed l\u00e4\u00e4tsed ei ole aga p\u00e4risl\u00e4\u00e4tsedega samav\u00e4\u00e4rsed, sest neis puudub funktsioon j\u00e4rkj\u00e4rguliseks valguse murdmiseks. Need l\u00e4\u00e4tsed v\u00f5ivad p\u00f5hjustada aberatsioonih\u00e4ireid ning teisi soovimatuid optilisi efekte.<\/p>\n

GRIN tehnoloogia \u00fcks suuri eeliseid on lihtsus \u2013 mida v\u00e4hem osiseid, seda suurem t\u00f6\u00f6kindlus.<\/p>\n

1. J. A. D\u00edaz, C. Pizarro, and J. Arasa, “Single dispersive gradient-index profile for the aging human eye lens,” J. Opt. Soc. Am. A 25, 250-261 (2008). 2. C.E. Campbell, “Nested shell optical model of the lens of the human eye,” J. Opt. Soc. Am. A 27, 2432-2441 (2010).<\/p>\n

Allikas: Phys.org<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm valmistas kunstl\u00e4\u00e4tse, mis sarnaneb optiliste omaduste poolest paljuski inimsilmale. Loodusest inspireeritud tuhandetest pol\u00fcmeer-nanokiledest pressitud l\u00e4\u00e4ts v\u00f5imaldab tulevikus valmistada praegusest paremaid implantaatl\u00e4\u00e4tsesid, paremaid laiatarbeoptika-seadmeid ning maa- ja \u00f5huvaatluss\u00fcsteeme. Uue tehnoloogia m\u00e4rks\u00f5naks on GRIN ehk Gradient Refractive Index Optics. GRIN tehnoloogia l\u00e4\u00e4ts murrab valgust mitmes eri pol\u00fcmeeri kihis. Tavalises homogeensest materjalist l\u00e4\u00e4tses, mida leidub n\u00e4iteks […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":30388,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-30387","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30387","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=30387"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/30387\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/30388"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=30387"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=30387"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=30387"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}